Arengutreening

 



Tõesta ennast iseendale, mitte teistele!
(Budistlik rahvatarkus)

Arengutreening (isiksusliku arengu treening, elutreening, life coaching) on inimese sisemisele muutumisele ja eesmärkide saavutamisele suunatud koostöösuhe heaolu edendamiseks ja elukvaliteedi tõstmiseks. 


Ideaalis ei ole areng valmis kontseptsioon, vaid pigem iga inimese isiklik rada jõudmaks äratundmisele oma missioonist, elu mõttest ja sellest kes ta on. Läänes seostatakse arengut rohkem materiaalsete hüvede ja sotsiaalse staatusega. Idamaade arengufilosoofiad, vastupidi, keskenduvad aga just sisemisele arengule ja pole siis ime, et tänapäeva ohjeldamatult ületarbivates lääneriikides inimesed oma elu mõtte otsingutel jõuavad joogaõpetuse, budismi või mõne muu idamaa tarkuse läbi sisemise rahuni. Areng on seega rohkem eneseanalüüsi kui välise heakskiiduga seonduv, see on väärtuste ja uskumuste süsteemi pidev täiendamine ja korrigeerimine. 

Arengut võib defineerida läbi muutumise. Meie ise ja maailm meie ümber on pidevas muutumises ning meie toimetulek sõltub sellest, kui hästi me suudame muutustega toime tulla. Muutused ja muutumine on aluseks õppimisprotsessile kuna ainult läbi muutuste toimub efektiivne info omandamine. Mida vähem me ennast ise muudame, seda rohkem muudavad meid teised ja seda neile, mitte meile sobivas suunas. Arengutreener aitab kliendil planeerida ja ellu viia muutusi või toime tulla ootamatute elujuhtumistega. Arengutreener aitab üles leida kliendi sisemise motivatsiooni, vaidlustada düsfunktsionaalsed uskumused ja aitab sõnastada ning ellu viia eesmärke. Saavutatud edu, ükskõik kui väike see ka ei ole, annab arengutõuke, mis motiveerib klienti edaspidi julgemalt muutustele vastu astuma. Tihtipeale on inimestel püsiva heaoluni jõudmiseks rohkem kasu isiklikest elustiilimuutustest kui suurte karjäärialaste plaanide elluviimisest, aga just neid omaenda sõltuvustele suunatud eesmärke on meil kõige raskem saavutada. Heaolu ei tähenda mitte pidevat õnnetunnet, vaid teadmist, et oled õigel teel. 

Arengut võib defineerida kui teekonda maailma ja iseenda tundmaõppimisel.  Arengutreeneri roll on aidata kaasa eneseotsingutele, oma potentsiaali avastamisele ja rakendamisele. Aidata kliendil ennnast paremini tundma õppida ning aidata tal mõista, mida ta tegelikult tahab ja millised soovid on massharidus koos tarbimiskultuuriga meile sisse harjutanud. Võltsidentiteet blokib ära meie tõelised soovid ning paneb meid kas jahtima võõraid unistusi või üldse oma unistustest loobuma. Arengutreeneri abil saab klient kaaluda oma soovide/ideaalide kulusid ja tulusid, st hinnata isiklikku ressurssi unistuste ja soovide täideviimisel, paika panna prioriteete. Kas unistuste jahtimine kindlustab mulle tulevikus heaolu või võib see mulle pikemas perspektiivis hoopis kahjulik olla? Kas need on ikka minu unistused? Kellele need kasu toovad? Viljatutest ja kulukatest unistustest loobumine on tihtipeale üks suuremaid isiklikke väljakutseid mille olen ise läbi teinud. Samas on vahel jälle eluliselt vajalik mõned unustusehõlma jäänud unistused ellu viia. Mis juhtub siis kui ma jäängi käima tuntud ja teiste poolt ettetallatud rada? Vastused nendele küsimustele on sügavalt individuaalsed ja kindlasti mitte lõplikud. Visioon ja eesmärgid on olulised, kuid ka ajas muutuvad.

Arengut võib defineerida kui omaenese eksistentsi jätkuvat ümberhindamist. Hästi läbimõeldud ja elus läbiproovitud eksistentsikontseptsioon on hea resilientsuse (stressitaluvuse) alustala. Meie elu mõte ja eesmärk muutub ajas ning see on üks olulisemaid küsimusi, millega me peame elu jooksul tegelema. Austria psühhiaater ja logoteraapia rajaja Viktor Frankl, kes elas üle koonduslaagri õudused, on öelnud: kui leiad vastuse küsimusele miks, tuleb vastus küsimusele kuidas, iseenesest. Arengutreener aitab kliendil lahti harutada eksistentsiaalseid ummikuid ja leida uusi pidepunkte oma elu mõtte formuleerimisel.

Arengut võib defineerida kui oma loovuspotentsiaali taasavastamist ja arendamist. Meie loovus teeb kohustuslikus massharidussüsteemis läbi taandarengu ning enamus meist ei ole üldse teadlik oma potentsiaalist rääkimata selle rakendamisest. Usutakse, et on olemas andekad ja mitteandekad inimesed kuigi paljud teadlased seda uskumust ei toeta. Kui inimesel on mingid erilised kaasasündinud võimed ühes valdkonnas (näiteks hea mälu, arvutamisoskus jmt), siis on tal tavaliselt puudjäägid teises valdkonnas näiteks suhtlemine, empaatia mistõttu tal on raskusi enda võimeid rakendada nii et pingutus, mis pannakse enda loovuse rakendamisse, on võrdne selle pingutusega, mida teeb inimene kellel on arvutamisoskus halvem kuid suhtlemisoskused paremad. Kuna enamik inimesi ei ole oma loomingulisest potentsiaalist teadlikud, siis on raskendatud ühiskonnas uute väärtuste loomine ja arendamine (enamik ettevõtteid luuakse kopeerimise teel, ettevõtete eluiga on lühike), mis omakorda suurendab valitsevat ebavõrdust. Arengutreeningus on olulisel kohal vaidlustada arengut pärssivad uskumused ja asendada need usuga enesesse ja oma potentsiaali (growth mindset).

Arengut võib defineerida kui oma tervise edendamist. Kui pole tervist, pole elu ja pole ka arengut. Hea füüsiline ja vaimne tervis on isiksusliku arengu peamine alustala ning ebatervislik elustiil koos sõltuvuskäitumisega on üks peamisi arengutõkkeid. Kui stress on kasvanud üle pea ja enda tervise eest hoolitsemine jäänud tahaplaanile, siis tuleb alustada kõigepealt sellest, et tervislikud eluviisid jälle harjumuseks kujundada. Kui juba kord rajalt maas, siis on raske uuesti alustada kuid mitte võimatu. Hästi planeeritud eesmärgipüstitus viib edule ning arengutreener aitab leida motivatsiooni ennast uuesti käsile võtta. Samuti tutvustab ta spetsiifilisi käitumuslikke tehnikaid, mis hõlbustavad ebatervislike harjumuste ümberkujundamist,

Kokkuvõttes võiks arengutreening suhteliselt lühikese ajaga avada võimalikult suure osa inimese sisemisest potentsiaalist, mis annab talle tõuke ümber kujundada oma elu ja hakata ennast muutma soovitud suunas. Kui varem mõeldi isiksusest kui millestki staatilisest ja püsivast, siis tänapäeva uuringute põhjal on isiksus plastiline ja võimeline läbi tegema suuri muutusi ka veel vanemas eas. Nendeks muutusteks on aga vaja teatud tingimusi ja paljudel need puuduvad. Mitte et meil ei oleks võimalusi oma unistusi ellu viia, vaid meil puuduvad julgus ja oskused seda teha. Olen seda oma elus mitmeid kordi kogenud. Ja unistuste all ei mõelda enamasti mitte maailmatasemel suurprojekte vaid isiksuslikku väljakutset ja sisemist rahulolu pakkuvaid inimese enda vajadustele vastavaid tegevusi, mis garanteerivad talle hea tervise, rahuliku meele ja pika elu!

Missuguste probleemdiega arengutreeningule tullakse? 

Osa klientidest, kes arengutreeningule tulevad, on inimesed, kes teavad mida nad tahavad ning kelle eesmärgid on paigas, kuid kes mingil põhjusel tammuvad paigal selle asemel et edasi liikuda. Samuti või olla edasiliikumine liiga aeglane. Koos arengutreeneriga vaadatakse üle võimalikud takistused (hoiakud, uskumused, kõrgenenud stressitase, takistavad suhted, majanduslikud raskused,  jne.) mille tulemusena inimene kas defineerib enda eesmärgid ümber, jätkab rahulikult ja stressivabalt liikumist valitud suunal (kõiki eesmärke ei iolegi võimalik kiiresti saavutada) või hakkab liikuma (kiiremini) soovitud suunas. Eesmärgid mida inimene soovib saavutada, võivad puudutada kõiki eluvaldkondi: töö, suhted, hobid ja vaba aeg, tervis, spirituaalsus, isiksus jne. Elu koosneb erinevate eesmärkide püstitamisest ning nende poole liikumisest. Mõningaid eesmärke ei saavutatagi (näiteks spirituaalseid) ja sellisel juhul on teekond ise eesmärk. Sama võib olla ka teiste eesmärkidega nii suhetes kui karjääris, kus inimene tegelikkuses hoopis naudib teekonda selle asemel, et jõuda eesmärgini. Kui mingi eesmärk saavutatakse, siis tuleb kohe leida uus, sest loodus tühja kohta ei salli. 

Mõnikord ei ole inimesed kindlad, kas valitud eesmärk on ikka õige ning hakkavad endas kahtlema. Sellisel juhul aitab arengutreener kliendil jõuda arusaamisele, kas jätkata valitud teel või loobuda ja alustada liikumist uues suunas. 

Osadel inimestel ei olegi eesmärke ning see tekitab neis segadust ja tühjusetunnet Sellisel juhul hakatakse koos arengutreeneriga välja selgitama, mis suunas inimene edasi võiks liikuda. Ükskõik milline eesmärk mistahes eluvaldkonnas on parem kui mitte midagi. Sest kui meil endal eesmärgid puuduvad, siis viime ellu teiste omi nii et me lõpuks ei saagi enam aru, mida me ise elult tahame. Selgusetus, teadmatus ja hajevilolek on stressitekitav ning viib lõpuks sügava depressioonini. 

Arengutreeningu teoreetiline baas:

Positiivne psühholoogia
 - heaolu aluseks on edukas toimetulek kõikides tähtsamates eluvaldkondades (töö, suhted, hobid, tervis jm) ning hea läbisaamine iseendaga (emotsioonide regulatsioon, elufilosoofia- ja eetika, uskumused jm.). Kui panustatakse vaid ühele valdkonnale, siis tekib puudujääk teises ning "eluratas" hakkab logisema, samuti on raske edasi liikuda ilma ennast aktsepteerimata. Näiteks võivad takistada tööalaseid eesmärke saavutada halvad suhted lähedastega või vastupidi. 

Holistiline psühholoogia - sarnaselt positiivsele psühholoogiale, vaadeldakse ka holistilises psühholoogias inimest kui tervikut ning puudujääk ühes elusektoris (näiteks tervisekäitumine) hakkab mõjutama teisi sektoreid (näiteks töö, suhted). 

Humanistlik psühholoogia - inimeses endas on olemas kõik ressursid edukaks toimetulekuks ja eneseaktualisatsiooniks st eduks tähtsamates eluvaldkondades, edu mõiste määratleb inimene ise mitte keegi teine. Edule saab kaasa aidata luues selleks soodsad tingimused, mis ongi arengutreeneri ülesanne. Eneseaktualisatsioon (individualisatsioon Jungi formuleeringus) on inimese loomulik ja kaasasündinud vajadus ning enamik inimesi ei ole enda võimetest teadlikud. 

Käitumuslik psühholoogia - edu mistehs eluvaldkonnas saavutatakse läbi eesmärkide püstitamise ja nende poole liikumise kaudu mistõttu täiustuvad inimese enesejuhtimisoskused ning väheneb sõltuvus välisest kiitusest. Et saavutada arengutreeningus tulemust, on oluline toetuda kliendi enda muutumisvalmidusele - ja vajadusele st sisemisele motivatsioonile mitte välisele. Spetsiifilised tehnikad aitavad kiiremini saavutada käitumuslikke eesmärke. 

Idamaade filosoofia - kui tarbimisühiskond üritab meile selgeks teha et mida rohkem me tarbime, seda õnnelikumad me oleme, siis idamaade filosoofia (hinduism, budism, taoism) väidab just vastupidist: mida vähem me tarbime seda õnnelikumad me oleme. Kaasagsed õnneuuringud toetavad tarbimisvastast filosoofiat mis toetub inimese sisemisele e. spirituaalsele arengule ja see on omakorda kooskõlas ökoloogilise maailmavaatega. Ainult materiaalsetele väärtustele orienteeritud eesmärkide saavutamine ei pruugi anda inimesele seda rahulolu mida ta algselt ette kujutas. 

Arengupsühholoogia - maailm ja inimene ise on pidevas muutumises. Inimese heaolu ja eluea pikkuse määrab ära see, kui hästi ta suudab nende muutustega toime tulla. Areng ei ole etnotsentristlik vaid kultuuriuniversaalne mõiste.



Registreeri treeningule
helinamandmets@yahoo.com
Tel. 51 79 161

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar