Nähtamatud haavad: lapsepõlve emotsionaalne väärkohtlemine ja hooletussejätmine

 

Nähtamatud haavad: lapsepõlve emotsionaalne väärkohtlemine ja hooletussejätmine

(childhood emotional abuse and neglect)

 

Lapse emotsionaalse väärkohtlemise tagajärjed on sama rasked või veelgi raskemad võrreldes lapse füüsilise väärkohtlemise või seksuaalse ärakasuta-misega. 

Lapse emotsionaalne väärkohtlemine

Lapse emotsionaalne väärkohtlemine mõjutab lapse käitumist ja mõtlemist. Lapsel võivad tekkida tähelepanuhäired, agresssiivsus, tõrksus, hüperaktiivsus, sageneda käitumisprobleemid, mis võivad viia õigusrikkumisteni. Lapse emotsionalane väärkohtlemine on tugevalt seotud selliste psühholoogiliste probleemidega nagu ärevus, depressioon, post-traumaatiline stressisündroom, enesevigastamine ja suitsidaalsus ning madal enesehinnang. Psühholoogiliselt väärkoheldud lastel on esineb samaväärselt käitumisprobleeme, enesevigastamist ja kriminaalsest käitumist võrreldes füüsiliselt väärkoheldud lastega ja rohkem, võrreldes seksuaalselt ärakasutatud lastega.  

 

Huvitaval kombel ei mõjuta isegi lapse füüsiline väärkohtemine ja seksuaalne ärakasutamine koos niipalju lapse psüühikat kui seda teeb emotsionaalne väärkohtlemine üksinda.

 

Lapse emotsionaalne väärkohtlemine on

 

* lapse pidev kritiseerimine, kamandamine, käsutamine

* lapse ähvardamine, lapse peale karjumine, lapse solvamine

* lapse süüdistamine, patuoinaks tegemine

* lapse alandamine

* lapse sundimine tegema ülejõu käivaid asju

* lapsele sotsiaalse arengu mittevõimaldamine, tema isoleerimine

* lapse nähes ebamoraalselt käitumine (alkoholi liigtarbimine, narkootikumide

tarbimine, seks, vägivald, joobes või uimastatud olekus lapsega suhtlemine)

* keelamine lapsel oma sõpradega suhelda

* lapsest eemal olemine kas füüsiliselt kui vaimselt (näiteks depressioonis vanem)

* lapse ignoreerimine

* lapsega manipuleerimine (ma armastan sind ainult siis, kui sa hea laps oled st. teed seda mida ma sinult ootan)

* vanem ei kiida ega tunnusta last või kiidab ainult tingimusteta kuuletumist

* vanem ei näita välja oma emotsioone lapsega suheldes või moonutab neid (naerab kui tegelikult on vihane, kurb või hirmunud või käib ringi pokkerinäoga)

* vanem ei valideeri lapse emotsioone (kui laps on näiteks vihane ja tunneb, et talle on ülekohut tehtud, siis vanem käratab talle, et ta käiitub halvasti ja ega kuula sõna)

 

Viimased kaks punkti kuuluvad lapse emotsionaalse hooletussejätmise alla, millest tuleb järgnevalt pikemalt juttu. 

Lapse emotsionaalne hooletussejätmine

Lapse emotsionaalne hooletussejätmine on üks lapse emotsionaalse väärkohtlemise varjatumaid vorme. Vastupidiselt teistele väärkohtlemise vormidele nagu füüsiline väärkohtlemine või seksuaale ärakasutamine, ei jäta lapse emotsionaalne väärkohtemine ega emotsionaalne hooletussejätmine mingeid käegakatsutavaid jälgi (kuigi ka need võivad toimuda varjatult). Emotsionaalne hooletussejätmine ei ärata ka kõrvalseisjate tähelepanu nagu raskemad emotsionaalse väärkohtlemise viisid kus last halvustatakse või alandatakse. Mingil määral on enamik inimesi kogenud lapsepõlves emotsionaalset hooletussejätmist, sest krooniline stress, milles paljud pered elavad, soodustab igasugust laste väärkohtlemist ja isegi kõige resilientsemad vanemad võivad periooditi oma lapsed emotsionaalselt hüljata. Siiski, kui emotsionaalne hooletussejätmine on ajutine ja „äraolnud“ vanem tuleb tagasi, ei pruugi sellel olla püsivaid tagajärgi. Kui aga emotsionaalne hooletussejätmine on vanema pidev käitumismuster, siis kannatab laps selle tagajärgede all terve elu ja pärandab selle omakorda edasi oma lastele.

 

Lapse pidev emotsionaalne hooletussejätmine on üks emotsionaalse väärkohtlemise vormidest 

Emotsionaalne väärkohtlemine leiab aset kui vanem või hooldja ei paku lapsele piisavalt emotsionaalset tuge, heakskiitu ja tähelepanu lapse kasvuperioodil. 

Emotsionaalne hooletussejätmine on:

* vanem ei ole emotsionaalselt kohal, lapse ja vanema kontakt on pinnapealne

* lapse tunnete ignoreerimine (lõpeta nutmine, saa meheks!) 

* vanem ei puuduta last piisavalt, ei kallista, ei tee pai ega hoia last süles

* vanem ei pööra lapsele piisavalt tähelepanu, ei kuula lapse muresid, ei lohuta teda ega rõõmusta tema edu üle 

* vanem ei valideeri lapse tundeid (kui last näiteks koolis kiusatakse, ei pööra vanem sellele piisavalt tähelepanu)

* vanem ei motiveeri ega julgusta last tegema erinevaid asju mis lapsele meeldivad, ta kas üldse ei osale lapse tegemistes või on huvitatud ainult sellest, et laps tegeleks asjadega, mis vanaem arvates on vajalikud (jälle sa sirgeldad oma mõttetuid koomikseid endal õppimata!) 

Lapse emotsionaalse hooletussejätmise tagajärjed:

*  ärevus

* depressioon

* apaatia (huvi kadumine maailma ja enda tuleviku osas)

* võimetus edasi pürgida

* hüperaktiivsus

* agressiivsus

* arengupeetus 

* madal enesehinnang

* sõltuvusainete tarvitamine

* sõpradest ja meeldivatest tegevustest eemaldumine

* hoolimatus ja ükskõiksus

* võimetus luua emotsionaaselt lähedasi suhteid

* kehvem füüsiline tervis 

 

Müncahuseni sündroom by proxy ehk uue nimega FDIA (kujutletud või esilekutsustud haigus), on lapse väärkohtlemise üks raskemaid vorme, mida on väga raske tuvastada ja isegi kui tuvastatud, siis on sellele raske reageerida, eriti kui tegemist on lapse arenguhäirega (autism, ATH, kõnearengupeetus vmt.). Münchausen by proxy on lapse väärkohtlemine psüühikahäirega vanema poolt, kus vanem mõtleb lapsele välja haigusi või võimendab juba olemasolevat häiret nii, et laps ei saa eakohaselt areneda ning tema seisund halveneb. Vanem tegeleb üleliia lapse haiguse/häirega, nägemata sealjuures lapse potentsiaali ning peab ennast lapse häire osas parimaks spetsialistiks. Talle on oluline tähelepanu ja tunnustus mida ta saab nii "raske" lapsega tegeledes. Münchausen by proxy vanemad võivad aktiivselt oma lapsele abi otsida kuid kui abi hakkab tulemust tootma, siis lõpetavad selle kiiresti. Nad võtavad reeglina vastu ainult sellist abi, mis ei tööta. Raskematel juhtudel võivad Münchausen by proxy vanemad lapse invaliidistada või isegi tappa mittevajalike meditsiiniliste protseduuridega. Vaid üksikud eriti ekstreemsed Münchausen by proxy juhtumid avastataske ja tuuakse avalikkuse ette, enamik neist jääb kas avalikkuse eest varjule või ei suudeta neisse sekkuda kuna neid on võimatu tõestada.  

Lõppsõna

Enamik laste füüsilise, seksuaalse ega emotsionaalse väärkohtlemise juhtudest ei jõua kunagi avalikkuse ette, vaid vähesed neist saavad käsitletud nõustamistel ja teraapiaseanssidel. Vaimse tervise professionaal saab aidata inimesel tulla toime lapsepõlve väärkohtlemise tagajärgedega. Selleks ei olegi alati vaja väärkohtlemisest nõustaja, terapeudi või coach’iga rääkida, kuigi rääkimisega võib kaasneda vabanemise tunne. Samuti aitab rääkimine toetada teisi kannatanuid ja teadvustada ka laiema avalikkuse ees neid muidu nii varjatud probleeme. Kuna igasugune väärkohtlemine kipub põlvkondade lõikes korduma, siis on hea seda endale teadvustada, et oma lapsi selle eest hoida. Kuid haavu saab kindlasti paranda ka nii, et nende tekkimise põhjused jäävad igaveseks ainult inimese enda hingesügavustesse.  

Kasutatud artikleid

https://www.apa.org/monitor/2015/07-08/ce-corner

https://www.oscb.org.uk/practitioners/multi-agency-procedures-and-resources/emotional-abuse/

https://www.verywellmind.com/childhood-emotional-neglect-in-adulthood-7568040

https://www.healthline.com/health/mental-health/childhood-emotional-neglect#symptoms-in-children

https://my.clevelandclinic.org/health/diseases/9834-factitious-disorder-imposed-on-another-fdia