Emotsionaalse söömise alane nõustamine ja konsultatsioon

 





- Emotsionaalne e. stressisöömine
- Stimulantide sõltuvus (kohv, tee, suhkur, toidulisandid, ravimid, energiajoogid jmt.)
- Toitumine vaimse tervise tugevdamiseks, meeleolu stabiliseerimiseks ja haiguste ennetamiseks


Toitumisega seotud tervisehädad on kasvutrendis ja seda trendi ümber pöörata ei ole veel õnnestunud hoolimata aina suurenevast pakkumisest dieedituru valdkonnas. Kuna tänapäeval seostatakse ka vaimset tervist toitumisega, siis on arenemas sellised uued suunad nagu toitumispsühholoogia ja toitumispsühhiaatria. Emostionaalse söömise alane nõustamine on sümbioos toitumispsühholoogiast ja heaolutreeningust ning üritab anda oma panuse tervislikuma toitumiskultuuri arendamisse. Nõustamisel ei tegele me mitte niivõrd sellega mida süüa (https://toitumine.ee/), vaid kuidas seda teha ja missugused on ennastkahjustava toitumise tagamaad. Kõige enam paneme aga rõhku stressile kuna stressis inimesel on impulsikontroll piduri peal ning seetõttu on tal raske ükskõik milliseid käitumuslikke muutusi ellu viia. Nii näitavad ka uuringud, et isegi kui inimene teab, missugune toitumine on tervislik, siis ei suuda ta seda liini alati järgida. Tegeleme muuhulgas uskumustega, mis hoiavad alal igasugust sõltuvuskäitumist ning takistavad ellu viia tervisekäitumuslikke muutusi. Samuti tegeleme sotsiaalpsühholoogiliste teguritega toitumisharjumuste väljakujunemisel, emotsioonidega, kehakuvandiga, stressiteadlikkusega, sisemise ja välise motivatsiooniga ning kestva heaolu loomise teadusega tervikuna.

Mis on emotsionaalne söömine? Tegelikult oleme ju kõik emotsionaalsed sööjad ja meile meeldib süüa. Igaüks teab, et söömine tõstab tuju ja on täiesti normaalne kasutada tervislikku toitu meeleolu parandamiseks. Toitumisteadlased on isegi koostanud nimekirja toiduainetest, mida stressiolukorras süüa ja mis aitavad leevendada nii ärevust kui depressiooni. Millal söömine siis probleemiks muutub? Kokkuvõtvalt võib öelda, et kui söömisest/joomisest saab inimese peamine (vahel isegi ainuke) stressimaandamise vahend, kui ka kõik teised tema stressimaandamise tehnikad on passivsed ja/või kui söömisega kaasneb kaloririkaste toiduainete (suhkur ja muud rafineeritud magusained, jahutooted, energiajoogid jmt) pidev või isegi kasvav tarbimine, siis võime rääkida emotsionaalsest ehk stressisöömisest. Niisiis hõlmab emotsionaalse söömise mõiste endas kahte komponenti: stress ja lohutus-/premeerimistoit (-jook). Huvitav on see, et paljud emotsionaalsed sööjad ei tunneta stessi olemaolu, sest kõik ebameeldivad tunded "neelatakse alla" (olen ise selle etapi läbi teinud ja kahjuks kipub see korduma). Stressile ja toitumisele hakatakse tõsisemalt tähelepanu pöörama alles siis, kui erinevat sorti tervisehädad endast märku annavad. Emotsionaalsetel sööjatel on raskem tavaliste kaalulangetamisprogrammide abil all võtta, neil on ka suurem oht sattuda jo-jo dieeditamise tsüklisse. Samuti seostatakse emotsionaalse söömisega söömishäireid nagu sööstsöömishäire ja buliimia. Üleliigse magusasöömisega seostatakse Harvardi Meditsiinikooli andmetel südame- ja veresoonkonnahaigusi, ülekaalu ja diabeeti, hambapõletikke ja kaariest, soolevähki. Ülekaaluga seotud terviseriskid on südame- ja veresoonkonnahaigused, kõrge vererõhk, hingamisteede haigused (sh koroona), osteoartriit, podagra, viljastumisprobleemid, vähk, kognitiivsete võimete langus, musklite ja luude haigused, neeruhaigused, rasvunud maks, sapikivid, enneagne surm.

Vahel aetakse emotsionaalse söömise kontseptsioon segi söömasööstude või täpsemalt kontrollimatute isude (food cravings) mõistega. Söömasööstud on vaid üks paljudest emotsionaalse söömise vormidest. Paljud emotsionaalsed sööjad omavad väga head kontrolli oma isude üle säilitades sealjuures mõne teistsuguse düsfunktsionaalse toitumise mustri.

Laias laastus võib välja tuua emotsionaalse söömise neli tüüpilisemat vormi:

1. Kaalukogumine – võetakse tasahilju kogu aeg kaalu juurde või jäädakse pidama ülekaalu.

2. Jo-jo dieeditamine – võetakse juurde ja siis alla korduvate tsüklitega.

3. Kaval kaalulangetamine – kasutatakse kaalu langetamiseks “abivahendeid” (sigaretid, kohv, tee, lahtistid, energiajoogid, alkohol, ravimid ja toidulisandid) väljudes mingi aja pärast emotsionaalse sööja kategooriast kuid kukkudes sinna tagasi kui proovitakse uuest sõltuvusest vabaneda.

4. Magusasõltuvus - armastatakse üle kõige magusat (maiustused, kondiitritooted, gaseeritud magusad joogid, mahlad, krõpsud jne.) mistõttu teised toidud kipuvad menüüst välja jääma tekitades toitainete defitsiidi. Ei ole alati ülekaaluline.

Turul on ka mitmeid kaalulangetmisäppe, mis kasutavad keemilisi toidulisandeid kaalu langetamiseks ja millel on oma kõrvalmõjud mikrobioomile ja ainevahetusele. Emotsionaalsetel sööjatel ei pruugi alati olla kaaluprobleeme, kuid see ei tähenda, et stress ja ebatervislik toitumismuster neid lõppkokkuvõttes vähem kahjustaks. Emotsionaalse söömise muster võib elu jooksul korduvalt muutuda tekitades inimesele petliku tunde, et nüüd ollakse sellest lahti saanud. Kindlasti on ka teisi ebatervisliku toitumise mustreid, mis võiksid olla korrigeeritavad emotsionaalse söömise alase nõustamisega. Nõustamine on mõeldud ennetava meetmena, söömishäiretega tegeleb juba psühhiaater.

Mida varem emotsionaalse söömisega tegelema hakatakse, seda paremad on tulemused. Seetõttu ongi oluline ennast jälgida, avastada ebatervislikud harjumused võimalikult varakult ja asuda koheselt neid korrigeerima. Aastaid või isegi aastakümneid kestnud toidusõltuvusega toimetulek kestab aastaid ning paljudel juhtudel ei ole teraapia edukas. Sama kehtib teiste söömis- ja ka psüühikahäirete kohta. Vastupidiselt on aga õigel ajal alustatud ennetustöö alati tulemuslik!

Emotsionaalse söömise alane nõustamine ei ole otseselt kaalulangetamisnõustamine sest nagu öeldud, kõik emotsionaalsed sööjad ei ole ülekaalulised, samuti on emotsionaalsetel sööjatel oht langeda jo-jo dieeditamise tsüklisse, vaid elustiilinõustamine, kus tegeleme kõikide kliendile oluliste elusektoritega. Uuringud näitavad, et kaalu suudetakse peale langetamist säilitada siis, kui tehakse toitumismustri muutmise kõrval ka teisi elustiilimuutusi sealhulgas hakatakse rohkem liikuma. Tervislike harjumuste omandades on lihte ise oma kaalu korrigeerida. Samuti on oluline tegeleda toitumise psühholoogilise poolega sh stressiga. Kerge ülekaal, kus inimene liigub ning toitub laias laastus tervislikult, arendades samal ajal sterssiteadlikkust, on igal juhul parem variant kui sale, ebatervislikult toituv, stressav ja istuv inimene. Küsimus on kuidas viia ellu püsivaid elustiilimuutusi.

Isiklik töö emotsionaalse söömisega on eluaegne. Maha saab jätta suitsetamist, alkoholijoomist ja narkootikumide tarvitamist kuid söömist ei ole võimalik enda elust eemaldada ilma, et meie tervis selle all kannataks. Samuti on emotsionaalse söömise alged pärit lapsepõlvest (isegi sünnieelsest perioodist) ning kuna oleme nendega elanud terve elu, siis on ka nende muutmine raske. Kuid hea uudis on see, et raske on see töö ainult alguses, hiljem muutub enda tervise eest hoolitsemine harjumuseks ning igapäevased väikesed võidud toovad ellu juurde rohkem meeldivaid kui ebameeldivad emotsioone. Kui tunned, et oled hädas stressi või stressisöömisega, siis tule nõustamisele! Broneeri aeg juba täna!

 

Kohtumiseni nõustamisel! 

Psühholoog, vaimse tervise ja heaolutreener Helina Mändmets
Info ja broneerimine helina.mandmets@gmail.com, tel. 51 79 161

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar