Haigusi tuleb hakata ravima siis, kui inimene veel terve on!
Tervis ei ole mitte ainult haiguse või jõuetuse pudumine, vaid täielik füüsilise, sotsiaalse ja vaimse heaolu seisund. (Maailma Tervishiuorganisatsioon 1948)
STRESSINÕUSTAMINE JA ENESEJUHTIMINE
Stressinõustamine ja enesejuhtimine on holistiline nõustamine stressiga toimetulekuks: tegeletakse nii vaimse kui füüsilise tervisega. Teenus sisaldab endas esmatasandi tervisealast nõstamist elustiili osas ja psühholoogilist nõustamist vaimsete ressursside tugevdamiseks. Nõustamine kohaldatakse vastavalt kliendi vajadustele.
Kuigi kroonilist stressi seostatakse paljude haigustega, ei ole stress ise mitte haigus vaid märguanne inimesele, et midagi on korrast ära ning tuleb muuta elustiili ja mõttemustreid. Kui muutusi ei tehta, võivad tagajärjeks olla nii psühholoogilised kui füsioloogilised haigused.
Stress on seotud kontrolli kadumisega. Emotsionaalses pingeolukorras jääb tihti tervis tahaplaanile, vahel omandatakse stressiga toimetulekuks mingi sõltuvuskäitumine ning see muudab inimese keskkonnastressoritele veelgi vastuvõtlikumaks. Aja möödudes on juba raskem uuesti järje peale saada. Kui nüüd stressis inimene otsustab ikkagi oma tervist taastama hakata registreerides end treeningutele või ostes endale toitumiskava, ei suuda ta tihti olla järjepidev ning loobub varsti sattudes veelgi suuremasse masendusse. Stressinõustamine aitab seda lõksu vältida, kuna elustiiliteraapiaga paralleelselt tegeleme ka enesejuhtimisoskuste parandamisega.
Nõustamise eesmärk on stressimaandamise - ja enesejuhtimisoskuste täiustamine. Nõustamisel kaardistame kõigepealt keskkonna - ja olmestressorid, siis vaatame üle elustiili ning plaanime vajadusel muutused sõltuvalt kliendi hetkeolukorrast rakendades käitumuslikke enesejuhtimisetehnikaid ja tugevdades sisemist motivatsiooni. Suurendame vastupidavust toetudes inimese enda juba olemasolevatele ressurssidele (PERMA meetod - positiivsed emotsioonid, huvipakkuvad tegevused, suhted, elu mõte, saavutused)
Stressinõustamine ja enesejuhtimine on holistiline nõustamine stressiga toimetulekuks: tegeletakse nii vaimse kui füüsilise tervisega. Teenus sisaldab endas esmatasandi tervisealast nõstamist elustiili osas ja psühholoogilist nõustamist vaimsete ressursside tugevdamiseks. Nõustamine kohaldatakse vastavalt kliendi vajadustele.
Kuigi kroonilist stressi seostatakse paljude haigustega, ei ole stress ise mitte haigus vaid märguanne inimesele, et midagi on korrast ära ning tuleb muuta elustiili ja mõttemustreid. Kui muutusi ei tehta, võivad tagajärjeks olla nii psühholoogilised kui füsioloogilised haigused.
Stress on seotud kontrolli kadumisega. Emotsionaalses pingeolukorras jääb tihti tervis tahaplaanile, vahel omandatakse stressiga toimetulekuks mingi sõltuvuskäitumine ning see muudab inimese keskkonnastressoritele veelgi vastuvõtlikumaks. Aja möödudes on juba raskem uuesti järje peale saada. Kui nüüd stressis inimene otsustab ikkagi oma tervist taastama hakata registreerides end treeningutele või ostes endale toitumiskava, ei suuda ta tihti olla järjepidev ning loobub varsti sattudes veelgi suuremasse masendusse. Stressinõustamine aitab seda lõksu vältida, kuna elustiiliteraapiaga paralleelselt tegeleme ka enesejuhtimisoskuste parandamisega.
Nõustamise eesmärk on stressimaandamise - ja enesejuhtimisoskuste täiustamine. Nõustamisel kaardistame kõigepealt keskkonna - ja olmestressorid, siis vaatame üle elustiili ning plaanime vajadusel muutused sõltuvalt kliendi hetkeolukorrast rakendades käitumuslikke enesejuhtimisetehnikaid ja tugevdades sisemist motivatsiooni. Suurendame vastupidavust toetudes inimese enda juba olemasolevatele ressurssidele (PERMA meetod - positiivsed emotsioonid, huvipakkuvad tegevused, suhted, elu mõte, saavutused)
MIKS ON STRESSINÕUSTAMIST VAJA?
Kroonilist
stressi seostatakse paljude haigustega ja mida varem sellega tegelema
hakatakse, seda paremad on tulemused. Kui inimene on elanud stressis aastaid
või isegi aastakümneid, siis ei ole võimalik stressist jagu saada mõne nädala
või kuuga, vaid läheb samuti aastaid, enne kui organismi tasakaal taastub. Tihti
ei tunne inimesed stressi sümptomeid ära ning mis veel hullem, ka haiguse
sümptomeid, mistõttu ravi hilineb ning haigus võidab.
Stress on tugevalt seotud elustiiliga. Kahjuks on aga tihti nii, et keskkonnastressorite survel hülgavad inimesed oma tervislikud eluviisid mis omakorda viib organismi veelgi rohkem stressi. Näiteks Ameerikas läbiviidud uuringute
kohaselt elab tervislikult vaid 5% täiskasvanud elanikest, mistõttu 75% sealsest
tervishoiu eelarvest kulutatakse elustiilihaiguste raviks ja 50% inimestest ka
sureb nendesse (peamiselt südame-ja veresoonkonnahaigustesse).
Eestis pole
lugu parem: aastatel 2009 – 2017 läbi viidud Praxise uuringud näitavad, et meie
tervelt elatud eluaastad vähenevad ning eluiga ei pikenda mitte parem tervis,
vaid paranenud ravimeetodid. Eluea pikkuse tõus on peatunud ning sealt pole
enam palju languseni. Stress on esimene märguanne inimesele, et midagi on
korrast ära ning tuleb muuta elustiili. Stressiahela katkestamine ennetab
hilisemaid terviseprobleeme. Stressinõustamine on praktiline abivahend, mida kasutades võid oma organismi jälle tasakaalu saada.
NB! Stressinõustamine ei ole lihtsalt vestlus ega ka teraapia, vaid sihipärane vaimne treening, mille eesmärk on stressimaandamise - ja enesejuhtimsoskuste täiustamine ning mis eeldab koostööd ja motiveeritust iseendaga igapäevasel tegeleda.
NB! Stressinõustamine ei ole lihtsalt vestlus ega ka teraapia, vaid sihipärane vaimne treening, mille eesmärk on stressimaandamise - ja enesejuhtimsoskuste täiustamine ning mis eeldab koostööd ja motiveeritust iseendaga igapäevasel tegeleda.
Kohtumiseni nõustamisel!
Psühholoog, vaimse tervise ja heaolutreener Helina Mändmets
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar