Stressi sümptomid

Stress = hormonaalne (emotsionaalne) disbalanss

Stressor = stressi tekitaja

On üsna levinud, et inimesed ei tunne stressi sümptomeid ära ning elavad seetõttu pideva pinge all mis võib muutuda krooniliseks. Kuna stressis organism töötab topeltkoormusel, on pikaajalise stressi tagajärjeks haigused. Seetõttu jäämegi üha haigemaks ning vajame aina rohkem ravimeid, et elus püsida. Ka kulutused meditsiinile suurenevad pidevalt nii et varsti on terve olemine muutunud luksuseks. 

On inimesi, kes on endale ümber kasvatanud nn „paksu naha” ning õppinud edukalt alla suruma keha ja vaimu märguandeid elumuutuste vajalikkuse kohta. Sellised inimesed ei ole enamasti kontaktis ei enda ega teiste emotsioonidega ning neil on aja jooksul välja kujunenud oskus ennast veenda, et nii neil kui ka teistel nende ümber on kogu aeg kõik kõige paremas korras. Samuti oskavad nad edukalt ignoreerida stressi somaatilisi märguandeid ning võimalik, et neil on ka kõrgem valutundlikkus. 

Paljudel juhtudel vaigistatakse stressisümptomid sõltuvuskäitumisega (alkohol, suitsetamine, söömine, ravimid, toidulisandid, energiajoogid, kohv jne) ja kas siis sõltuvusainete mõjul või ka inimese enda organismi eripärade tõttu võivad stressi sümptomid olla vägagi individuaalsed või varjatud ning et enda tervisliku seisundi kohta ülevaadet saada, peaksid inimesed ikkagi käima regulaarselt arstlikus kontrollis. Tasub meelde jätta, et üldiselt on inimestel kalduvus enda tervisliku seisundit ülehinnata nagu omast käest väga hästi tean. Tegelikult reageerib keha aga koheselt stressile, iseasi kas me neid märguandeid tähele paneme ning emotsionaalne pinge on esimesi tunnuseid, et organism on stressiseisundis ja töötab topeltkoormusel. 

Levinumad stressi sümptomid

Emotsionaalsed:

-          Inimene on kergesti ärrituv ja tujukas, raskematel juhtudel esinevad juba ärevus- ja paanikahood

-          Kontrollitunde kadumine

-          Võimetus lõdvestuda ja puhata

-          Enesehinnangu langus, väärtusetuse ja üksinduse tunne, depressioon

-          Eraldumine teistest inimestest (ei kehti üksindust armastavate inimeste puhul)

Füüsilised:

-          Väsimus

-          Peavalud

-          Seedimishäired

-          Lihaspinged ja valud

-          Valud rinnus ja südamepekslemine

-          Korduvad viirusnakkused ja infektsioonid

-          Unehäired

-          Närvilisus ja värinad, undamine kõrvus, külmad või niisked käed või jalad

-          Kuiv suu ja neelamisraskused

-          Kramplikult kinnipigistatud lõualuu ja hammaste krigistamine

Kognitiivsed:

-          Pidev muretsemine

-          Mälu- ja tähelepanuhäired

-          Ühest äärmusest teise jooksvad mõtted

-          Raskused tegevuste planeerimisel ja otsuste tegemisel

 -          Pessimism ja hirm tuleviku ees 

Käitumuslikud:

-          Isumuutus: kas üle- või alasöömine

-          Kohustustest kõrvalehiilimine

-          Tujutõstavate ainetega liialdamine: kohv, suhkur, alkohol, tubakas, narkootikumid

-          Küünte närmine, nihelemine, pidev kiirustamine või muu närviline käitumismuster

      Stressiga seotud haigused

       Psühholoogilised probleemid nagu depressioon, ärevushäired ja isiksusehäired

       Südame-ja veresoonkonna haigused nagu kõrge vererõhk, südamehaigus, infarkt, insult,

       südamerütmihäired

       Ülekaal ja söömishäired

       Menstruaaltsükli häired ja viljastumisprobleemid

       Seksuaalelu häired

       Nahahaigused nagu akne, psoriaas, ekseem ja juuste väljalangemine

       Seedetraktihaigused

       Kuna kroonilise stressiga kaasneb sõltuvuskäitumine, siis võime vaata et enamikke haigusi seostada

       stressiga. Harvardi Ülikooli Meditsiinikooli andmetel ongi 90% arstivisiitide põhjuseks stressiga 

       seotud haigused. 

       

Tuleb kindlasti arvestada, et inimesed on erinevad ning ka stress väljendub meil erinevalt. Kõigil ei pruugi olla nimetatud sümptomeid (sellest oli ka eelpool juttu) või on mõni üksik. Tihtipeale on ainukeseks stressi tunnuseks pidev valu kas kõhus, kaelas, jäsemetes või mujal, millele arstid ei leia mingit seletust (või leiavad seletuse aga valu ei kao). 

Lühikesed stressiepisoodid ei kahjusta tervist vaid isegi ergutavad seda, kuid pikaajaline e. krooniline stress võib organismi ära kurnata mis omakorda annab võimaluse haiguste tekkeks. Stressiga on seotud paljud haigused, mõned neist on välja toodud artiklis „Stress ja haigused” mida saab lugeda siit. Enneta haigusi ja otsi abi stressiga toimetulemiseks. Stressialane nõustamine on üks võimalus ennast aidata. Nõustamisaja saad kinni panna siin. Jooga on samuti hea abivahend pingete maandamiseks. Joogaga saab tegeleda Viljandi Joogakeskuses kas grupis või individuaalselt. Rohkem infot jooga grupitundide kohta leiad siit ja individuaaltundide kohta siit. Loe veel stressimaandamise tehnikate kohta siit.

Rohem infot nõustamisteenuste kohta leiad siit

Ole terve!

Psühholoog, vaimse tervise ja heaolutreener Helina Mändmets

Info ja registreerimine 

helinamandmets@yahoo.com

Tel. 51 79 161

Kastatud artiklit
https://www.webmd.com/balance/stress-management/stress-symptoms-effects_of-stress-on-the-body#1