Stressi juhtimine

STRESSI JUHTIMISE TEHNIKAD

TOP 10

1.       Palve

Kuna vaimne stress on seotud kontrollitunde kadumisega siis kõige lihtsam, odavam ja efektiivsem viis kontrolli koheseks taastamiseks on palve suunamine kõrgemale väele (jumal, absoluut, loodus, universumi energia vm). Stressi vastu aitab hästi ka spirituaalse/religioosse kirjanduse lugemine. Uuringud on näidanud, et spirituaalne ellusuhtumine pikendab eluiga.

2.       Plaan

Kui on kiire asjad hakkavad üle pea kasvama, on hea teha tegutsemisplaan ja see ka kirja panna. Järgnev samm on plaanipärane tegutsemine. Kuna olmestress tekib tihti kontrolli kaotamise tundest, siis plaani tegemine taastab koheselt kontrolli.

3.       Liikumine

Füüsiline liigutamine ka kõige väiksemal koormusel aitab stressi vastu. Kiirkõnd, jooks, joogaharjutused, jõusaal, koristamine, aiatöö – kõik see aitab koheselt leevendada stressi.

4.       Rääkimine/sisekõne

Tihti tekib stress sellest, et me ei saa väljendada oma emotsioone. Tunnete ja pingete väljarääkimine kas sõbrale, partnerile või iseendale leevendab koheselt stressi. Sisekõne, kas valjusti või mõttes, on hea abivahend stressisituatsiooniga toimetulemiseks. Tavaliselt räägitakse mõttes endale oulise inimesega aga vahel võib selleks olla ka suurem kuulajaskond.

5.       Enesekehtestamine

Kuna stress tekib tihti selle tagajärjel, et meie vajadused surutakse kellegi teise poolt alla, siis on oluline selle vastu välja astuda. Enesekehtestamine on teiste inimeste teavitamine oma soovidest, vajadustest, õigustest ilma teisi solvamata, samal ajal väljendades oma tundeid (vajadusel ka sõnades). Millisel määral tundeid kasutada, oleneb olukorrast. Alguses võib enesekehtestamine stressi suurendada, kuid pikemas perspektiivis teeb see elu lihtsamaks.

6.       Loominguline tegevus

Igasugune loominuline eneseväljendus on hea stressimaandaja. Kirjutamine, ka raamatu lugemine, joonistamine/maalimine, käsitöö, fotograafia, aiakujundus, küpsetamine, puutöö, muusika, mudellennukid  või mis iganes hobi, kõik need aitavad leevendada pingeid. Mida rohkem inimene ennast väljendada saab, seda rahuldustpakkuvam talle see tegevus on. Kuna pinged tekivad tihti sellest, et me ei saa olla need kes me tegelikult oleme, vaid kanname kogu aeg  mingit ühiskondliku arvamuse poolt kujundatud maski, siis loominguline tegevus on see, mille kaudu me leiame end jälle üles. Kaasaegne tehnikaühiskond ei anna just palju võimalusi eneseväljenduseks kuna teeb enamuse asju meie eest ära.

7.       Mindfulness e teadlikkus ümbritsevast

Tavaolukorras, kus meie elu ei ole ohus, on heaks stressimaandajaks keskendumine ümbritsevale. Kui istud kontoris, siis keskendu näiteks asjadele mis on laual, seinal, laes või vaata aknast välja. Püüa hoida pilku natuke aega ka ühel kohal ja tule hetkeks elukeerisest välja. See võte aitab ajul sellel ajal ennast korrastada ning tulles tagasi ellu, on pilt juba selgem.

8.       Peamassaaž

Pinget aitab hästi leevendada peamassaž, eriti otsaesise piirkonna. Suru sõrmedega kergelt pead tehes samal ajal ringlevaid liigutusi. Peamassaaž aitab parandada aju vereringet ning mõtlemine selgineb.

9.       Hingamisharjutused

Rahulik ja keskendunud ninahingamine leevendab hetkega pinget. Samal ajal võib panna silmad kinni ja keskenduda hingamisele ning oma keha aistingutele.

10.   Elu mõtte peale mõtlemine

Olmestressi korral on hea end korraks tavaolukorrast välja tuua mõeldes näiteks maailma probleemide, surma või  elu mõtte peale. Tavaelus tekitavad meile tihti stressi üsna väikesed ebameeldivused ning kui me mõtleme maailma (ja ka iseenda) probleemidele suures plaanis, siis tagasi tulles oma igapäevaelu juurde näeme, kui tühiste asjadega me endale tegelikult peavalu valmistame. Kui inimene leiab, et elul on mõte, siis jõuab ta ka selleni, et kannatusel on mõte. Mõtestatud kannatust on aga palju kergem taluda ning ületada. Koonduslaagri õudused üle elanud psühhiaater Viktor Frankl ütles, et kui leiad vastuse küsimusele "miks", tuleb vastus küsimusele "kuidas" iseenesest!

Efektiivseid tehnikaid on palju kuid nendest pole abi kui keskkond ja elustiil tervikuna on stressitekitavad. Oluline on jälgida oma tarbimist kuna tehistoit, keemia, toidulisandid, ravimid ja kosmeetika, ka nn naturaalne,  mõjutavad organismi hormonaalset tasakaalu. Regulaarne ja tervislik toitumine, sõltuvuslike ainete nagu alkohol, suhkur (sh kõik teised magusained), kohvi ja tee, samuti punase liha ja rafineeritud toiduainete eemaldamine toidusedelist aitab kaasa organimi tasakaalu taastamisel. Vahel on aga keskkond ise nii suur stressor, et tuleb seda muuta.  Elumuutused ei ole kerged ning võivad omakorda stressi tekitada, kuid kui suur samm oma elu parandada on tehtud, siis hakkab ka stress vähehaaval järele andma. Samal ajal on aga ikkagi oluline iga päev jälgida tervislikku elustiili (toitumine, uni, füüsiline koormus), et muuta organism sitkeks ning keskkonastressoritele vastupidavaks.

Lingid

https://www.nhs.uk/conditions/stress-anxiety-depression/understanding-stress/ 

https://www.webmd.com/balance/stress-management/stress-management
https://www.mayoclinic.org/healthy-lifestyle/stress-management/basics/stress-basics/hlv-20049495