reede, 8. mai 2020

Suhkrusõltuvus (magusasõltuvus) on ohtlik! Suhkrust loobumine on küll raske aga võimalik. Mida varem võõrutusega alustatakse, seda paremad on tulemused.






See artikkel räägib suhkru(magusa) sõltuvusest ja magusa kahjulikkuses. Oleme sõltuvuses magusast, kuid kõige kahjulikum on suhkur (ja igasugused muud magusained sh mesi), mida lisatakse toitudele ikka selleks, et me neid rohkem tarbiksime. Inimene ei vaja tervislikuks toitumiseks mitte grammigi lisatud (rafineeritud/konsentreeritud) magusaineid sh suhkrut ning isikliku kogemuse ja teedrajavate uuringute põhjal väidan, et ei ole olemas "turvalist" magusasöömise kogust nagu ei ole seda ühelgi sõltuvust tekitaval ainel sh alkohol, tubakas, narkootikumid. Suhkru liigtarbimine prenataalses ja lapseeas soodustab kangemate sõltuvusainete tarbimist täiskasvanueas. 

Varajases uurimisjärgus on liialdamine magusate troopiliste puuviljade, kuivatatud puuviljade, puuvilja ja juurviljakrõpsude, mahlade ja smuutidega, millega magusasõltlased armastavad asendada suhkrut nii et tasub olla ettevaatlik. Kuigi puuviljades on palju antioksüdante ja muud kasulikku, võivad need soodustada magusa söömist ja tõrjuda muud toidugrupid (näiteks juurvijad, täisterajahud) kõrvale. Töötlemata puuviljad koos mitmekesise suhkruvaba toitumisega teevad aga ainult head (kui ei ole fruktoositalumatust). 

Tasub ka tähele panna, et üha rohkem inimesi ei talu mingit tüüpi toiduained sh suhkruid. 

Mis valemiga, kuidas ja millisel määra suhkur ning teised rafineeritud/konsentreeritud magusained täpselt tervist kahjustavad, on veel küsimuse all, kuid juba tehtud uuringute põhjal võime järeldada, et tegu on ohtlike ainetega. Kuna olen nüüd enda magusasõltuvusega tegelenud 7 aastat, siis olen aru saanud, et suhkru vahetamine mingi muu magusa vastu (mesi, stevia, kookosesuhkur jt. teised "looduslikud" magusained, suhkur ise on ju ka puhtast loodusest kuigi rafineeritud ja konsentreeritud, kuivatatud puuviljad, puuvilja/juurviljakrõpsud, mahlad, smuutid, magusainetega pakiteed jmt.) ei anna tervise osas erilist eelist, see on täielik enesepettus ning sellisel juhul võid juba vabalt suhkrut edasi süüa, vahet pole. Või see tähendab, et mingi vahe võib ju ollagi ajutiselt aga näiteks nullkaloriline stevia sekkub samamoodi hormoonide töösse nagu suhkurgi suurendades isu magusa järele (rääkimata kunstlikest magusainetest) ning on kahtlusi selle pikaajalise kasutamise ohutuse osas  (link, link). Väikestes kogustes peetakse praegu kommerts-steviat siiski ohutuks (stevia lehti naturaalsel kujul ei soovitata kasutada) kuid tasub kõrva taha panna, et enamus steviauuringuid on rahastatud selle tootjate poolt ning stevia pikaajalise mõju kohta pole kellegi õrna aimugi. 

Artiklis olen kasutanud vahel mõistet "suhkur" magusa asemel, kuid sisuliselt on tegemist ühe ja sama asjaga. Enamus artiklis mainitud uuringuid on läbi viidud suhkru (sukroos) baasil kuna see on hetkel levinuim magusasöömise vorm.

NB! Magusasöömise propageerijad ja suhkrusõltuvuse eitajad armastavad panna looduslikud ja töödeldud suhkrud ühte patta väites, et organismi toimimiseks on suhkrud olulised. Kuigi sellist hämamist enam tihti ette ei tule, on oluline endale alati selgeks teha, et kui räägitakse suhkru/magusa kahjulikkusest, siis mõeldakse selle all alati lisatud ja töödeldud nn lihtsuhkruid mitte looduslikul kujul toidus esinevaid (va siis kuivatatud ja eriti magusaks aretatud puuviljad, mesi, mahlad). Komplekssüsivesikud on kasulik ja vajalik energiallikas ning kuuluvad otse loomulikult meie igapäevasele toidulauale. 


Suhkru (üle)tarbimise terviseriskid:
Hambakaaries, ülesöömine-ja ülekaal, diabeet, südame- ja veresoonkonna haigused, soolevähk./Harvard Health/

Vähk, depressioon ja ärevushäired, söömishäired, peavalud ja migreen, naha ja rakkude enneagne vananemine, nahahaigused, kroonilise väsimuse sündroom, rasvunud maks, neeruhaigused, kognitiivsete võimete langus, liigestehaigused./Healthline/

Ülekaal, südame- ja veresoonkonna haigused, diabeet, kõrge vererõhk, kõrge kolesterool, rasvunud maks, hambakaaries, unehäired, ADHD e. tähelepanu- ja hüperaktiivsuse häire, meeleoluhäired, podagra, neerukivid, enneaegne vananemine. /WebMD/

Maksavähk/American Society of Nutrition/

Ühendkunigriigi Vähiliit eitab suhkru tarbimise seost vähiga väites, et uuringuid ei ole piisavalt selle tõestuseks. Käesolevas blogiartiklis selgitan edspidi pikemalt, miks suhkru-uuringuid nii vähe on. 

Suhkrutootjad on pikka aega maksnud teadlastele uuringute eest, mis enamlevinud terviseprobleemides süüdistavad rasvu. 

Ülekaaluga seotud terviseriskid: südame-ja veresoonkonnahaigused, kõrge vererõhk, hingamisteede haigused (sh koroona), osteoartriit, podagra, viljastumisprobleemid, vähk, kognitiivsete võimete langus, musklite ja luude haigused, neeruhaigused, rasvunud maks, sapikivid, enneaegne surm. /Harvard Health/

Ameerikas läbi viidud uuringute järgi oli 73% koroonasse surnute puhul tegemist ülekaaluliste inimestega...

... ja 40% oli diabeet.

NB! Suhkur on depressant nagu alkoholgi, mis tähendab, et esmasele dopamiinilaksule järgneb meeleolu langus. Nii tekib nende ainete pikaaegsel tarvitamisel depressioon, mistõttu nendest loobumine on eriti raske, sest aju tuleb uuesti õpetada heaoluhormoone tootma naturaalselt ja seda siis olles depressiooniseisundis pikemat aega. Suhkru tarbimine on vastunäidustatud ka ärevushäirete korral. 


Eriti ohtlik on suhkur lastele ja noortele kuna mõjutab aju arengut soodustades meeleolu kõikumisi, ärevust ja depressiooni, mida hiljem on juba tunduvalt raskem reguleerida.  

Ameerikas kavandatakse riiklikku programmi suhkru vähendamiseks millega loodetakse ennetada miljoneid haigestumisi südame- ja veresoonkonnahaigustesse, diabeeti. 

Ameerika teadlased nõuavad, et rämpstoit (magusad saiakesed, krõpsud ja krõbinad, isegi pitsa) võrdsustatakse narkootikumidega (st. nimetatakse sõltuvust tekitavateks) oma mõju tõttu tervisele.

Suhkur ja ülekaal on seotud, kuna suhkur sekkub hormoonide töösse, mis reguleerivad söögiisu. Magusasööjatel tekib süües täiskõhu tunne aeglasemalt ning sealt ka ülekaal. Kõige huvitavamad on uuringud, kus inimesed söövad rämpstoitu (töödeldud liha, friikartulid ja saiatooted näiteks) ja on ikkagi tervemad kui need, kes kogu selle muu jama juures tarbivad lisaks veel suhkrut. Tasub kindlasti tähele panna, et nii südame- ja veresoonkonnahaigused kui vähk, mis on maailmas peamisteks surmapõhjusteks, on pidevas kasvutrendis, samuti suhkru tarbimine. Vähisurmade arv on küll mõnedes arenenud maades näidanud kerget taandumist tänu meditsiini arengule kuid kuna südame - ja veresoonkonnahaigused ja vähk on seotud ning kui kui keemiaravi abil vähi seljatanud inimene sureb mõne aja pärast ravi kõrvalmõjude tõttu infarkti, siis surmapõhjusena läheb ikkagi kirja infarkt. Seetõttu ongi tervisealase statistika väljatoomisel vajalik mõõta tervelt elatud eluaastaid, st eluaastaid ilma ravimiteta, mitte eluiga. Muud mõõdikud ja valimi moonutamine sh ravimite ja meditsiiniliste protseduuride najal elavate inimeste lugemine terveteks (mida tehakse ka Eesti Statistikaametis kasutusel Sullivani indeksi puhul), on sügavalt eksitavad, kuna ainult meditsiini abil inimeste elushoidmisele järgneb üsna pea eluea langus, mis nüüd üle kogu maailma ongi juhtnud - kõikides riikides täheldatakse surmajuhtumite hüppelist sagenemisest ja eluea pikkuse langust isegi nüüd, kui koroona enam päevakorras ei ole. 

NB! Kõik suhkrusõltlased ei ole ülekaalulised mis ei tähenda, et suhkur nende tervist vähem kahjustaks. Ise kuulun samuti nende hulka kes on kannatanud suhkrusöömisega seotud haiguste käes normaalkaalus või nooruses ühel hetkel isegi alakaalus. Söömisprobleeme saab nimelt väga edukalt varjata aastaid, isegi aastakümneid suitsetamise, kofeiini sisaldvate jookide, kaalu langetavate teede, toidulisandite ja ravimite abil, mille nime ma siin loomulikult avaldama ei hakka. Üleliigne magusasöömine (joomine), kus tavalist toitu praktiliselt ei tarbita ja trenni ei tehta, välistab juba ise kaalu kogumise kuna organismis puuduvad vajalikud toitained ja koormus, et moodustada lihasmassi millele omakorda saaks tekkida rasv. Nii et suhkrusõtlased võivad olla piitspeenikesed.   

Gaseeritud suhkrujookide joomine on seotud kõrgema vähiriskiga.

Harvardi Meditsiinikooli andmetel võib suhkur olla üheks peamiseks südame- ja veresoonkonna haiguste (CVD) põhjustajaks, mis on on maailmas surmahaigus nr 1. 


Südame- ja veresoonkonnahaigusi seostatakse omakorda vähiga. Harvardi Meditsiinikooli andmetel on 90% arstivisiitide põhjuseks stressiga seotud haigused ja krooniline stress on seotud sõltuvus-käitumisega sh magusasöömisega. Nii et kõik liigub ikkagi ühe algpõhjuse juurde ja selleks on stressivaba ning rahuliku keskkonna puudumine mis soodustab igasugust sõltuvuskäitumist. Loe rohkem stressi ja haiguste kohta siit. Ülejäänud lingid suhkruga seotud haiguste kohta asuvad blogiartikli lõpus. 

Kuna 80% inimese immuunsüsteemist asub soolestikus, siis võime enamikke haigusi seostada ebatervisliku toitumisega ja elustiiliga. Geneetilist determineeritust ei tasu ettekäändena kasutada, sest geenid on eelnevate põlvkondade käitumine antud keskkonnas, mis kahjuks küll, järgnevaid põlvkondi mõjutab. Siiski on geneetiline komponent vaid osa meie tervisest. Vähk näiteks on kaasagsete uuringute järgi 40-60% ulatuses ennetatav, mõnede teadlaste väite isegi kuni 80%. See protsent on siiani olnud ajas kasvav. 

Uuringuid suhkru kahjulikkuse kohta on piisavalt, samas kinnitavad paljud toitumisspetsialistid, et mõõdukas koguses suhkrut ei tee kellegile kahju. Esiteks ei saa me sõltuvust tekitavate ainete puhul (suhkrusõltuvusest tuleb juttu allpool) rääkida mingistki kahjutust kogusest ja teiseks on küsimus on selles, mis on mõõdukas. Siin ei ole ühest vastust ja kui terviseametid kehtestavadki mingid üldised normid, siis ei kehti need kõikide puhul. Ameerikas on riiklikul tasandil soovitatud suhkrutarbimise kogus 0!Tavaliselt lubatakse siiski lisatud suhkruid tarbida päevas 6 tl (25 g) naised ja 9 tl (36 g) mehed, see on siis kogu lisatud suhkru/magusaine kogus, ka toitudes/jookides sisalduv, kuid nagu kõik normväärtused, ei sobi need kõikidele. (Kuna keskmine ameeriklane tarbib suhkrut keskmiselt 17 teelusikat päevas, siis ei saa ka kohe öelda, et lõpeta nüüd suhkru tarbimine, realistlikum on ikkagi vähendada.) Suur hulk terviseala spetsialiste vastupidi, peab neid annuseid liiga kõrgeks ning leiab, et suhkrul, nagu alkoholilgi, ei ole "turvalist" normi. Suhkru mõju organismile on samuti igal inimesel erinev ja seotud geenidega, st kui palju eelnevad põlvkonnad on söönud magusat või on nad harrastanud mingit muud sõltuvuskäitumist. Hea tervise kõige kindlam alus on iseenda organismi analüüs ja ennastkahjustava käitumise reguleerimine. Suhkru talumatuse üheks esmaseks sümptomiks on meeleoluhäired ning raskendatud toimetulek ebameeldivate emotsioonidega. Lastele soovitab Harvardi Meditsiinikool kuni 2. eluaastani täielikult suhkruvaba dieeti (siis lisatud suhkruta, tuletan veelkord meelde). 

Meil Eestis ollakse riiklikul tasandil arvamusel, et isegi alkoholi joomine on mõõdukas koguses normaalne rääkimata siis magusasöömisest, milles keegi probeemi ei näe. Joo ja söö, aga pea piiri! Üks uskumatult väärt nõuanne sõltlastele, ma imestan miks keegi seda küll kuulda ei võta ja nii alkoholijoomine kui ülekaal on kasvavas trendis. Legaalsed sõltuvused on baasiks illegaalsetele, ka narkootikumide tarbimine käib tõusvas joones. 

Suhkrusöömise longituudilisi ja laiahaardelisi terviseuuringuid on raske läbi viia kuna enamik inimesi tarbib suhkrut. Suhkru mõju põhjuse tagajärje uuringud on eksperimentaalsed ning neid on palju raskem disainida ja kulukam läbi viia (kui just ei kasutata katseloomi mis aga ei taga sama tulemust mis inimeste puhul) kui statistilisi andmeuuringuid. (Enamasti on eksperimendid lühiajalised ja jällegi ei anna usaldusvärset tulemust.) Viimased omakorda ei too välja põhjust ja tagajärge, vaid ainult seose nii et üksikindiviidi puhul on alati võimalikud erandid. Tihti on nii, et inimesed kes ei tarbi magusat, suitsetavad, joovad alkoholi või tarvitavad ravimeid/toidulisandeid millel omakorda on kõrvalmõjud. Samuti on raske leida rahastust uuringutele, mille tulemusena väheneb mingi tulutootva aine tarbimine. Enne pidid surema miljonid inimesed vähki, kui suitsetamine lõpuks kahjulikuks tunnistati. Sama protsess toimub praegu alkoholiga. Aastakümneid on kinnitatud, et mõõdukas koguses alkoholi on tervisele kasulik. Nüüd aga tuleb järjest juurde uuringuid, mis seostavad ka väikeses koguses alkoholi tarbimist peamiste surmapõhjustajate vähi ja südamehaigusega ning paljude teiste haigustega, ajumassi vähenemisega ja väärarenguga laste sündimisega. (Loe rohkem aloholisõltuvuse kohta SIIT.) Alates jaanuarist 2023 ei ole WHO väitel alkoholil enam "turvalist" normi. Nii alkoholi- kui ka näiteks kohvitootjad rahastavad meeleldi uuringuid, mis toovad välja nende ainete kasuliku mõju tervisele kuid pigistavad silma kinni kahjulikkuse koha pealt (muide, kolme tassi kohviga võrdne kofeiinilaks tableti näol on esile kutsunud fataalse infarkti noorel inimesel Inglismaal). Suhkru (ja ka muu lisatud magusaine) kasulikkuse või vajalikkuse kohta ei ole minuni jõudnud ühtegi uuringut. Mitte ükski hästiinfomeeritud terviseala spetsialist ei väida, nagu oleks magusasöömine millekski hea ega propageeri seda mitte üheski kontekstis! Mesi võib jah kord aastas gripihooajal mõningase raviefektiga ju olla, kuid see muutub mürgiks igapäevasel kasutamisel. 

NB! Tumedat šokolaadi on aastaid peetud kasulikuks ja paljud on selle mõju kandnud üle ka tavalisele piimašokolaadile, kuna puhtas kakaos esineb kasulikke flavonoide. Olen isegi lugenud täiesti eksitavat ja ebausaldusväärset infot meie peavoolumeediast nagu saaks šokolaadi abil kaalust alla võtta ja läinud isegi selle õnge. Tegemist jällegi suhkrusõltlaste ajupesuga, mida ei tasu tõena võtta kui elu vähegi armas. Kaalu võib ju šokolaadi abil kaotada, aga ainult koos tervisega. Kiire kaalukaotus pole probleem, enamus võtab selle aga tagasi kas lühema või pikema aja jooksul ja jojo dieeditamine on tervisele veel kahjulikum kui stabiilne mõõdukas ülekaal. Šokolaad sekkub ka naissuguhormoonide töösse ja selle protsessi pikaajalist mõju ei oska keegi ette ennustada. Kui tahetakse saada kätte šokolaadist kasulikke flavonoide, siis peaks sööma 100% kakaosisaldusega šokolaadi iga päev kilode kaupa. 


Kas suhkur tekitab sõltuvust? Tänaseks oleme jõudnud seisu, kus suhkrusõltuvus ei ole enam mitte hüpotees ega vaidluskoht, vaid sellest on saanud teaduslik fakt. Maailmas, kus tuleb pidevalt juurde ülekaalulisi, toitumishäirete ja muude ülalminitud haigustega inimesi, ei saagi muud seisukohta tekkida. Tahaksin näha oma silmaga inimest, kes on hädas kaaluprobleemidega ning kelle menüüst puuduvad suhkur ja teised lisatud magusained TÄIELIKULT! Ja ka inimest, kes on hädas ükskõik millise püsiva terviseprobleemiga ning ei söö sealjuures magusat, ei suitseta, ei joo alkoholi, ei liialda kohvi ega teiste stimulantidega (sh vitamiinid aja toidulisandid) ega söö rämpstoitu. St ei kahjusta ennast ise vabatahtlikult! Kontaktid avalehel.

Inglismaal on tekkinud suhkrusõltuvuse vastu võitlevad kodanikuühendused nagu Action On Sugar, mille tulemusel on kehtestatud piiravad seadused magusatootjatele. Näiteks on seal seadusega määratletud palju suhkrut võib tootja lisada oma toodetele (Eestis uha suhkrut valmistoitudesse nagu hing ihkab). Samuti teostatakse järelvalvet magusamüüjatele, kes äärmise kavalusega püüavad riiki smugeldada seadusevastaseid maiustusi ja lapsi läbi sotsiaalmeedia magusalõksu meelitada. 

Ameerika Sõltuvuskeskuse andmetel on suhkur sama sõltuvuslik kui kokaiin või alkohol. Uued uuringud näitavad, et isegi kokaiinist ja heroiinist sõltuvuslikum. Maailma juhtivad ülikoolid ja Ameerika tippkliinikud  hoiatavad toidu (sh suhkru) sõltuvuse eest, nii on näiteks Yale'i ülikooli teadlased loonud küsimustiku mille abil teha kindlaks, millisel määral ja millistest toiduainetest ollakse sõltuvuses (Yale Food Addiction Scale). Suhkrut peetakse ohtlikumaks kui teisi toiduaineid sõltuvuse ja terviseriskide osas. Nii suhkru - kui toidusõltuvuse ja emotsionaalse söömise kohta on ilmunud piisavalt teaduslikku materjali, et saame nüüd südamerahuga rääkida suhkrusõltuvusest. Samas ei täida ka näiteks suitsetamine kõiki Ameerika Psühhiaatrite Liidu poolt välja toodud sõltuvuse kriteeriume, kuid ometi ei kahtle tänapäeval keegi nikotiinisõltuvuse olemasolus. Küsimus on lihtsalt selles, kuidas keegi sõltuvust defineerib. Tihti tuuakse mängu hormoonid ja neurotransmitterid, mis tavainimesele mitte midagi ei ütle ja asja vaid tarbetult keeruliseks teevad. Kallis ja keeruline info on vajalik haiguste ravimiseks kuid täiesti ebavajalik ennetustöös, mis toetub inimese enesetundele. Emotsionaalsele sööjale, kes on hädas erinevate terviseprobleemidega ja kes on tulutult üritanud magusasöömisega lõpparvet teha või vaevleb võõrutusnähtude käes, võib suhkrusõltuvuse eitamine tunduda suisa mõnitamisena (räägin isikliku kogemuse põhjal). 

Suhkur on seotud teiste sõltuvusaintegea nagu alkohol, kofeiin, narkootikumid ja nikotiin, mis annab põhjust oletada, et suhkrusõltuvus on kõikide teiste sõltuvuste aluseks. Sõltuvused ei hakka arenema tühjalt kohalt ja lapseea suhkrusõltuvus on heaks pinnaseks igasuguse sõltuvuskäitumise väljakujunemisele täiskasvanueas.  Ja lõppude lõpuks on ju geneetiliselt raske anda edasi narko- või alkosõltuvust eriti eelmiste generatsioonide puhul, kus sünnitusiga oli kahekümnendate alguses mil sõltuvused ei olnud jõudnud veel välja areneda. Geneetliselt anname edasi ikka ainult magusasõltvust.

Siiski on suur osa avalikkusest ikkagi arvamusel, et suhkrusõltuvust ei eksisteeri. Pole ka ime, kuna suhkur ja sellega seotud haiguste ravi on tarbimismajanduse toimimise aluseks. Suhkrusõltuvuse eitajad armastavad võrrelda omavahel narkootikume ja suhkrut ning leiavad, et kui suhkru ärajätmisel inimene krampides tõmblema ei hakka, siis sõltuvusega tegemist ei ole. Suhkrusõltuvus kulgeb hiilivalt ja aeglaselt, tihti põlvkondade kaupa, mis teeb selle sõltuvuse eriti ohtlikuks. Suhkrusõltuvuse eitajate peamine väide on, et ühes (!) uuringus pöörduvad katserotid peale perioodilist magusasöömist kohe tagasi tavalise toidu juurde kui võimalus avaneb. Antud uuring näitab ainult ühte - et rott on targem kui inimene! Kui toita rotte kaua ja pidevalt magusaga juba enne sündi ning seda veel mitu põlvkonda järjest, nii nagu inimeste puhul toimub, siis oleksid uuringutulemused hoopis teistsugused. Samuti on inimestel palju rohkem maitseretseptoreid kui rottidel ning iialgi ei saa loomadega tehtud katseid inimeste peale üks ühele üle kanda, nii et on parem vaesed loomad rahule jätta ja ise enda peal elustiilikatseid hakata läbi viima. Ja kui see kõik nüüd kõrvale heita ja ikkagi vaeseid loomi järjekindlalt edasi piinata (häbi teil olgu!), siis teised katsed on näidanud, et rottidel esinesid suhkru ärajätmisel võõrutusnähud nii et väitel, nagu poleks suhkur sõltuvuslik, ei ole mitte mingisugust alust, lihtsalt suhrusõltuvus tekib pikema aja vältel, aeglaselt ja hiilivalt. Suhkru kahjuliku mõju kohta ajutegevusele saab lugeda altpoolt. 

Soovitan mitte jääda lootma avalikule arvamusele suhkrusõltuvuse osas, sest sõltlase aju on programmeeritud enda sõltuvust õigustama, vaid tuleks jälgida enda organismi ja enesetunnet nii nagu seda tegid meie esivanemad (ja India joogid) juba tuhandeid aastaid tagasi. Mäletan siiamaani vanaema tarkust süüa magusat vaid piiratud koguses peale sööki ja tähtpäevadel. Kahjuks unustasin vanaema õpetused peagi ning need tulid meelde alles siis, kui suhkrusõltuvuse tagajärjed mind enneagse haua poole kiskuma hakkasid. Kui tarbid palju magusat ning oled püüdnud sellest vabaneda kuid ebaõnnestunult, siis ära jää ootama, et keegi sulle tõestab kas suhkur on kahjulik ja sõltuvusttekitav või mitte, vaid asu ise oma enesetunnet jägima ja vastavalt sellele oma käitumist korrigeerima. Kui võõrutamine on raske, siis on suurt abi käitumuslikest tehnikatest, mis aitavad igat tüüpi sõltuvuste puhul. Ja kui halba harjumust sõltuvuseks ei nimetata, siis on sellest lahtisaamine psühholoogiliselt raskem, sest siis klassifitseeritakse see tegevus automaatselt vähem ohtlikuks. Magusast võõrutamine on raske kuna enamus meist on magusat tarbinud juba enne sündimist ning elanud sellega terve elu, nii et aju hiljem ümber õpetada heaoluhormoone tootma ilma suhkruta/magusata, on äärmiselt keeruline. 


Kuna oleme tegelikult sõltuvuses mitte suhkrust vaid magusast, siis peaks magusasõltlane hoiduma ka teistest magusatest toiduainetest nagu ükskõik millist tüüpi suhkruasendajad, magusad troopilised ja kuivatatud puuviljad, juurvilja- ja puuvilja krõpsud, mahlad (isegi kui sinna ei ole lisatud suhkrut), smuutid. Kuigi puuviljad ei ole iseenesest organismile kahjulikud ega sõltuvust tekitavad nagu seda on suhkur (kui neid just megakogustes ei sööda), stimuleerivad need maitsetretseptoreid analoogselt suhkruga, mille tõttu suureneb ka himu suhkrutoodete vastu. C- vitamiini preparaadid ning konsentraadid (sh mahlad), samuti C-vitamiinirikkad troopilised puuviljad (näiteks apelsin) suurendavad söögiisu. Mahlade, smuutide ja kuivatatud puuviljade glükeemiline indeks on kõrgem kui naturaalsete puuviljade oma ning seetõttu tuleks puuvilju tarbida nii nagu nad loodusest meie lauale tuuakse. Tuleb ka arvestada, et puuvilju ei ole nii magusaks teinud mitte loodus, vaid inimene ning mida looduslähedsem on vili, seda tervislikum see on (metsamarjad näiteks). Head suhkru aseained on meie enda koduaia saadused nagu õunad, sõstrad, vaarikad, maasikad kuid magusate kirsside, ploomide ja pirnidega tasub olla ettevaatlik. Hoiduda tasub magusatest troopilistest puuvijadest nagu banaaan, mango, viinamarjad, kirsid, pirnid, arbuus, viigimarjad. Süüa võib: avokaado, guajaav(?), kantalupp (?), papaia (ise proovinud ei ole nii et jällegi, jälgi enda organismi!).



Magusasõltuvus on sõltuvus nagu iga teinegi – alkoholi, narkootikumide, nikotiini, seksi, ravimite, ostlemise, raha, võimu, kuulsuse või arvutisõltuvus ja magusasõltuvus on kõigi teiste sõltuvuste alus. (Uuringud näitavad, et alkoholisõltlaste lapsed tarbivad rohkem magusat ja on ka muudele sõltuvustele vastuvõtlikumad, nii et võib julgelt oletada, et sõltuvused on omavahel seotud ja päritavad.) Tarbimisühiskond elab nende sõltuvuste najal ning cir 10 000 aastat tagasi alguse saanud süsiveskutesõltuvus on kõigi teiste sõltuvuste aluseks (süsivesikuajust, mis on tunduvalt väiksem küttide/korilaste proteiiniajust, võib täpsemalt lugeda Dr. David Perlmutteri raamatust Jahupea/Grain Brain). Kõik sõltuvused soodustavad premeerimishormoonide tootmist ajus mistõttu teised funktsioonid on alatöötluses. Halvenevad kognitiivsed funktsioonid, tähelepanu, mälu muutub üha rohkem valikuliseks ning selle üldmaht väheneb, kahanevad enesejuhtimise-, empaatia- ja analüüsivõime, samuti koostööoskused (nii autism kui hüperaktiivsus on tõusutrendis). Kes ei söö magusat, suitsetab, kes ei suitseta, joob alkoholi, kes ei söö magusat, ei joo ega suitseta, joob kohvi või energiajooke ja on töönarkomaan jne. Tänapäeval hakkab söömist, joomist ja suitsetamist asendama sotsiaalmeedia, kust saadakse kätte oma igapäevane premeerimisannus. Passivne sotsiaalmeedia ja internetikasutus on jahupeade ühiskonnas saanud uueks sõltuvuseks mis ei ole mitte vähem kahjulik muudest passivsetest ajuressurssi mittekasutavatest tegevustest, sest seda tehakse istudes või igatahes sundasendis ja liikumine on üks olulisemaid (kui mitte kõige olulisem) vahend enda aju töökorras hoida. 




Magusasõltuvus algab tihti juba looteeas (kui vanem tarbib magusat) ja saab tuule alla varasest lapsepõvest premeerimismeetodi rakendamisel käitumise modifitseerimisel. Vahet ei ole kas on tegu valge või pruuni suhkruga, meega, kuivatatud puuviljadega, mahlaga või hoopis suhkruasendajaga, kõik need ained soodustavad magusasõltuvust ning loovad aluse nn. süsivesikuaju tekkeks. Lapsepõlves "suhkruõppel" olnud inimesed jäävad elu lõpuni kiitusesõltlasteks, kellel on väga raske iseennast motiveerida. Kogu massharidussüsteem on kiitusepõhiselt üles ehitatud ning seega ainult soodustab sõltuvuslikku käitumist. Kurb on see, et sõltlase aju ei ole enam võimalik täiskasvanueas päriselt ümber kujundada. Inimene jääb sõltlaseks elu lõpuni, vahe on ainult selles, et ta võib oma himudest teadlikuks saades ise valida, millest ta sõltuvuses on.

Tuleb kindlasti rõhutada, et stress soodustab igasugust sõltuvuskäitumist kuna impulsikontroll on piduri peal. Ka suhkur ise pidurdab impulsikontrolli nii et tegemist on nõiaringiga, kus välja saab ikka ainult endasse uskudes ja vähehaaval enda tahtejõudu arendama hakates. 


Magusasõltuvuse tagajärjed
Seega, sõltuvusest täiesti vabaneda ei ole kõigil võimalik, kuid on võimalik see vahetada teise vähem kahjuliku sõltuvuse vastu mida siis võimegi nimetada vabanemiseks. Miks üldse igat liiki sõltuvused on kahjulikud? Sest ühte tüüpi tegevuse (tarbimise) tagajärjel hakkavad organismis pika aja jooksul ilmnema kõrvamõjud ja muutused (näiteks asuvad suhkrusõltlase organimi elama just need mikroorganismid, kes toituvad magusast ning paljunevad ajaga jõudsalt luues seal tugeva ja hästitoimiva kogukonna. Vahe on lihtsalt selles, et mingit tüüpi sõltuvused on kahjulikumad kui teised. Magusasõltuvuse kas otsesed või kaudsed (ülekaalust tingitud) kõrvalmõjud on kaasaja epideemiaproportsioonidega haigused nagu suhkruhaigus, vähk ja südamehaigus; samuti liigestehaigused, nahahaigused, psüühikahäired nagu depressioon, ärevus- ja söömishäired, migreen, hüperaktiivsus, kilpnäärmehaigused ja võimalik, et ka muud haigused, mida ma üles ei leidnud. Samuti need võimalikud haigused, millest teadlastel pole aimugi ja tõenäoliselt ka osa nendest, mille seost suhkruga veel ei ole uuritud. Näiteks võib kiiresti tõusva veresuhkrutasemega kaasneda järsk kognitiivsete võimete langus (brain fog), mis täielikult halvab tegutsemisvõime. Anatoomiliselt kaasaegne inimene on elanud enamuse oma eksistentsist ilma magusata (ka marjad ja puuviljad ei olnud küttide korilaste ajastul magusad) ja meie organism ei ole harjunud toime tulema sellises koguses magusaga. Magusa tarvitamine kasvab pidevalt ning nüüd, kus hakkab levima populistlik veganlus, on oodata veelgi suuremat suhkrutarimise kasvu. Sõltuvusele piiri panna saab ainult end sellest võõrutades st vahetades see välja teise vähem kahjuliku sõltuvuse vastu. Samuti tuleb tegeleda kroonlise stressi vähendamisega kõikides olulistes elusektorites, sest stressikeskkond teeb magusast loobumise vaata et võimatuks. 



Kui tunned, et sul on üksi raske magusasöömist kontrolli alla saada, siis tule emotsionaalse söömise alasele nõustamisele, registreerimisinfo leiad SIIT

Ole terve! 

Psühholoog, arengu- ja heaolutreener

Helina Mändmets

Kasutatud artikleid:
https://teadus.postimees.ee/7589301/coca-cola-joomine-muutis-rotid-marksa-rumalamaks?fbclid=IwAR0VYuPDSnEAMmSOoi6y0kWh0cKAR2zFZlPUVWrouNqTWfMjC4Xe3PM2ZIQ
https://www.health.harvard.edu/blog/are-certain-types-of-sugars-healthier-than-others-2019052916699?utm_content=buffer1ba37&utm_medium=social&utm_source=twitter&utm_campaign=buffer
https://www.fitnessmagazine.com/recipes/healthy-eating/tips/what-i-learned-from-giving-up-sugar-for-30-days/
https://www.heart.org/en/healthy-living/healthy-eating/eat-smart/sugar/added-sugars
https://www.webmd.com/food-recipes/features/health-effects-of-sugar#1
https://www.express.co.uk/life-style/health/1081406/how-to-live-longer-diet-foods-to-avoid-sugar-trans-fats-processed-meat-refined-grains-salt
https://www.atkins.com/how-it-works/library/articles/sugar-addiction-real-or-imagined
https://www.healthline.com/nutrition/too-much-sugar
https://www.health.harvard.edu/heart-health/the-sweet-danger-of-sugar?utm_content=bufferae8f5&utm_medium=social&utm_source=twitter&utm_campaign=buffer
https://www.health.harvard.edu/blog/eating-too-much-added-sugar-increases-the-risk-of-dying-with-heart-disease-201402067021
https://blog.mindvalley.com/sugar-addiction/
https://www.theguardian.com/society/2017/aug/25/is-sugar-really-as-addictive-as-cocaine-scientists-row-over-effect-on-body-and-brain
https://www.nhs.uk/live-well/eat-well/how-does-sugar-in-our-diet-affect-our-health/
https://www.addictioncenter.com/drugs/sugar-addiction/
https://health.clevelandclinic.org/break-your-sugar-addiction-in-10-days-infographic/
https://www.eurekalert.org/pub_releases/2020-01/au-sct011420.php
https://www.hsph.harvard.edu/obesity-prevention-source/obesity-consequences/health-effects/
https://www.webmd.com/diet/ss/slideshow-fruit-sugar?ecd=soc_fb_210419_cons_ss_fruitsugar&linkId=100000040711022&fbclid=IwAR36dEalQfjFe0uUPLGVN4UBSRXthadoH6TAtC9dnDVV5_fM2W-tFC4QPIc
https://www.huffingtonpost.com.au/2017/04/20/so-this-is-exactly-how-sugar-makes-us-fat_a_22046969/