Psühholoogiline nõustamine, vaimse tervise ja heaolutreening Viljandis: Stress ja haigused

Mis on stress? Sellele küsimusele ei ole ühest vastust, sest kuni tänapäevani ei ole olemas ühtset ja üldtunnustatud stressiteooriat. Kasutuselolevad teooriad on auklikud ning ei seleta täielikult ära stressi olemust (inimene võib olla stressis täiesti rahulikus keskkonnas ise sellest aru saamata, on raske eristada distressi, eustressi ja neustressi jne), samuti genereeritakse uusi teooriaid mis teevad tihtipeale asja tarbetult keeruliseks pakkumata sealjuures lahendusi. Ometi tunnevad inimesed, kes ennast mingilgi määral analüüsivad, väga hästi ära, et nende organismiga on midagi lahti kuigi haigustunnused puuduvad ja samuti on olemas üldtunnustatud ning hästitoimivad stressimaandamise tehnikad (pärit muide iidsetest aegadest kui meie esivanemad ei osanud veel uneski näha, et nende võitlusi, hirme ja kaotusi ükskord stressiks hakatakse nimetama!). Sama on depressiooniga, on see nüüd äärmine kurvameelsus või hoopis nende tunnete talumatus, ei ole selge, kuid ravida depressiooni ikkagi saab. Samuti on piirid hägused stressi ja psüühikahäirete vahel. Seetõttu ei tegelegi paljud tervisealase ennetustöö praktikud nii väga stressi teoretiseerimisega, vaid keskenduvad rohkem stressiga toimetulekule. Teiste sõnadega, me ei tegele niivõrd sellega mis stress on, kuivõrd sellega, mida ta ei ole. Kuna tänapäeval seostatakse stressi hormoonidega, siis võime stressi olemuse lühidalt kokku võtta järgnevalt:

Stress = hormonaalne (emotsionaalne) disbalanss, mille tõttu organism töötab topeltkoormusel
Stressor = stressi tekitaja

Mis on stressorid? Keskkonna/ühiskonna/kogukonna/perekonna mõjud, meie enda organismi muutumine (sünd ja sünnitamine, puberteet, üleminekuaastad, haigused, nii geneetiliselt päritud kui ebatervisliku elustiili kaudu omandatud, õnnetused), rämpstoit, stimulandid ja muu jama mida sööme, tarbime, hingame ja peale määrime ning mis sekkuvad hormoonide töösse ning viivad organimsi stressi.

Loe artkilit stressi sümptomite kohta SIIT
Loe artiklit asjadest, mida sa stressi kohta teadma pead SIIT

Lühiajaline stress tervet organismi ei kahjusta vaid vastupidi, ergutab seda (akuutne stess). Stress on normaalne elu osa ja ilma selleta ei saagi elada. Balansseeritud elustiil koosneb vahelduvatest ja erineva pikkusega stressiepisoodidest, mille vahele jäävad jõudeaega sisaldavad taastusperioodid. Kui erialases kontekstis räägitakse stressi kahjulikkusest, siis mõeldakse stressi all organismi pikemaajalist pinges olekut e. kroonilist stressi. Krooniline stress on hiiliv, järk-järgult harjub inimene sellega ära ning ei saa enam arugi, et ta üldse stressis on pidades sellist eluvormi normaalseks ja kasutades sõltuvuskäitumist ebameeldivate emotsioonidega toimetulemiseks, mis stressi ainult suurendavad. Kui on elatud kroonilise stressiga aastaid, siis võivad akuutse stressi juhtumid nagu lahutus või isegi töölt vallandamine, saada inimesele saatuslikuks rääkimata traumaatilistest elujuhtumistest nagu lähedase äkksurm. Krooniline stress ei ole mitte meditsiiniline ega psühholoogiline probleem, vaid sotsiaalne. Hästitoimivas ühiskonnas elavad kõik inimesed kaua ja on sealjuures ka õnnelikud (Blue Zone).

Kroonilise olmestressiga seostatakse paljusid haigusi ning lühenenud eluiga. Harvardi Meditsiinikooli andmetel on 90% kõikidest arstiabi otsinud inimestest hädas stressiga seotud terviseprobleemidega. Kui anatoomiliselt kaasaegse inimese elu on läbi aegade koosnenud vahelduvatest stressiepisoodidest mille vahele on jäänud aega taastumiseks, siis kaasaegne suurettevõtlusele suunatud ning kontrollitud majandusmudel on loonud pinnase pidevale pingesolekule ning püsivale ebakindlusele. Krooniline stress sellises mastaabis tekkis koos industrialiseerimisega ning esmakordselt inimkonna ajaloos on kätte jõudnud periood, kus inimeste tervis ja elukvaliteet halveneb rahu tingimustes ja piisava, isegi üleliigse toidu olemasolul (absurdne kas pole?!). Kroonilisel stressil on omadus ajas kasvada. Inimene on igapäevaselt stressist ohustatud kahel moel:

1) Läbi keskkonna: kaasajal on peamisteks stressitekitajateks saastatud loodus (kliimasoojenemine, saastatud õhk, vesi ja toiduained) ning urbaniseeruv ületarbimisele suunatud majandusmudel, mille tulemuseks on tubane, istuv ja töökeskne elulaad. Enamuse oma ajast veedab inimene tööl. Tööstressi peamisteks põhjusteks on halvasti organiseeritud töökorraldus, viletsate suhtlemisoskustega juhid, keeruline asjaajamine, halvastitoimiv tehnika/logistika, ühesuunaline (ülevalt alla) liikuv infovoog jmt. Stress on seotud ebakindluse ja kontrolli puudumisega mida meie liivalossitaoline inflatsiooniohus majandusmudel ainult süvendab.

2) Läbi ebatrevisliku elustiili: inimesed vähendavad ise oma käitumisega enda stressitaluvust e. resilientsust näiteks tarbides erinevaid mõnuaineid, liikudes vähe ja viibides palju siseruumides. Ebatervislik elustiil ja stress käivad enamasti käsikäes. Tööstressi on võimalik vähendada teadliku tervisekäitumisega vabal ajal kuid pidevas tööstressis elav inimene ei ole praktikas võimeline säiltama tervislikku elustiili. Stress on seotud sõltuvuskäitumisega, kuna pärsib impulsikontrolli. Igaüks võib ise ennast jälgides sellele järeldusele jõuda kui kerge on stressiolukorras tarbida midagi, mis stressi kiiresti näiliselt maandab ilma et me ise selleks peaks pingutama (alkohol, magus ja muu toit, arvutimängud või sotsiaalmeedia, sigaret jne.) selmet minna metsajooksu tegema.

Kui üks nendest tingimustest ei ole täidetud, siis on organismi stressi sattumine kohe vähem tõenäoline. Kui stressitekitavas keskkonnas säilitada tervislik elustiil (toitumine, unehügieen, füüsiline treening, värske õhk, keemiavaba tarbimine, vaimsete vajaduste rahuldamine, loovtegevused, head suhted, stressimaandamise tehnikad), siis võib inimene vastu pidada päris kaua olenevalt stressi iseloomust, küsimus on kas ta seda elustiili suudab säilitada. (Öötöö ja psühhoterrori tingimustest peab inimene aga ise eemale hoidma, sest seda kahju ei ole võimalik heastada mingite stressimaandamise tehnikatega. Hea stressitaluvus tähendab ka oskust endale töökohta valida.) Teiselt poolt, kui rahulikus ja enam vähem puhtas keskkonnas lubada endale mõningaid ebatervislikke naudinguid nagu näiteks klaasike veini või kohvi koogiga, siis ei teki sellest organismile erilist kahju. Kui need kaks komponenti (keskkond ja elustiil) aga ühendada, nõrgeneb organismi vastupanuvõime ja tekib soodne pinnas haigustele. Nii võib näiteks rutiinne tass hommikukohvi koos tööstressiga inimese elu teha ajapikku täiesti põrguks, ilma et ta oma õnnetuse tagamaadest arugi saaks. Ja see on ainult kohv, lõõgastav klaasike veini peale stressitööd on juba hoopis teine tase ja tihti ei osata ka seda oma igapäevaelu probleemidega ning haigustega seostada. Sõltuvuste ja stressi seoste uurimine on alles algusjärgus kuid kui jälgida enda organismi (mis ongi ennetustöö puhul kõige olulisem), siis näeme, et stressiolukorras on enda impulsse raske kontrollida. Nii et kui me räägime stressist ja sõltuvustest, siis võime selle kooslusega seostada vist küll enamikke haigusi.

Suurem osa inimesi teab väga hästi, et stressis organism on vastuvõtlik viirushaigustele (koroona sh), kuid vähem seostatakse stressi teiste terviseprobleemidega nagu näiteks nahahaigused või ülekaal. Siin mõned näited terviseprobleemidest mida erinevad uuringud on seostanud stressiga.

16 STRESSIGA SEOTUD TERVISEPROBLEEMI

1. Südame - ja veresoonkonnahaigused

2. Kopsuhaigused ja astma

3. Ülekaal

4. Peavalud sh migreen

5. Psüühikahäired (sh ärevushäired ja depressioon)

6. Seedimishäired ja kõhuvalud

7. Unehäired

8. Mälu ja tähelepanuhäired

9. Viljastumis - ja seksuaalelu probleemid

10. Kilpnäärmehaigused

11. Nahahaigused (ekseem, psoriaas, akne)

12. Allergiad

13. Reumatoidartriit

14. Kroonilise väsimuse sündroom

15. Juuste väljalangemine (alopeetsia)

16. Multiskleroos (MS)

..... ja viimaste uuringute järgi ka vähk! (st et esialgu on leitud seos osade vähivormide ja stressi vahel, nimelt areneb vähk kiiremini kroonilise stressi tingimustes, uuringud selles vallas jätkuvad).

Uued uuringud seostavad stressiga kõiki autoimmuunseid haigusi sh 2.diabeet, luupus, Addisoni tõbi, Crohni tõbi, ülalmainitud psoriaas, kilpnäärmehaigused, reumatoidartriit, multiskleroos jt.

Kumulatiivse stressiga seostatakse enneagset vananemist ja surma mis võib olla eluea pikkuse languse üheks põhjuseks arenenud maades (USA, UK) hoolimata tohutustest kulutustest arstiabile ja ravimitele. Ka Eesti liigub samas suunas - meie tervelt elatud eluaastad on languses (Praxise uuring 2006 - 2017, Statistikaamet 2019) ning sealt ei ole enam kaugel ka üldine eluea pikkuse langus. (Artikkel on kirjutatud enne koroonaaega ning nüüd, 2021.kevad, oleme sisenenud perioodi, kus eluiga tõenäoliselt hakkabki langema. Uus täiendus 2022 a-l, nii juhtuski, eluiga on languses.) Kuna haiguskeskne "tervishoiu" süsteem on suunatud haiguste ravimisele ja mitte ennetamisele, siis satume aina rohkem sõltuvusse meditsiinist ja ravimitest, mis aga ise omakorda võivad olla stressoriteks ja ravides üht haigust tekitavad oma kõrvalmõjudega teisi. Samuti peame me ise maksma kinni oma ravikulud (pole olemas tasuta lõunaid!) tehes tööd, mis tihtipeale on stressitekitav. Nii et sisuliselt töötame selleks, et ennast pärast tööst ravida. Kui ravimine ei pruugi iga kord edukas olla, siis õigel ajal alustatud ennetustöö enamasti seda on. (Teadus ei oska ega hakkagi kunagi oskama ravida kõiki haigusi, ainuke ja kõige efektiivse kaitse haiguste vastu on inimese enda hästitoimiv immuunsüsteem. Muidugi, selleks on vaja inimestele luua ka stressivaba ja looduslik elukeskkond.)

Stressitaluvust vähendavate ainetega nagu alkohol, tubakas ja suhkur seostatakse vähki, mis on maailmas surma põhjustajana teisel kohal südame-ja veresoonkonna haiguste järel. Tihti ei tunne inimesed stressi sümptomeid ära ning mis veel hullem, ka haiguse sümptomeid, mistõttu surm võib tulla täiesti ootamatult.

Kaasaegne vabaturumajandusest üha eemalduv majandusmudel on suunatud ületarbimisele- ja tootmisele ning ületarbiv stressis inimene on valitsusele lühemas perspektiivis kasulik. Kasu saab ka meditsiini- ja farmaatsiatööstus stressi tagajärjel haigestunud inimese ravimisest mistõttu farmaatsiatööstusest on saanud kõige kasumlikum tööstusharu maailmas. Halvasti ei ela ka toidulisandite toojad, kuigi enamikel toidulisanditel, sh multivitamiinidel, pole tervisele ja üldisele eluea pikkusele mingit mõju ning mõned neist on suisa kahjulikud. Kuid tabletti võtta on ju tunduvalt lihtsam kui jalgu kõhu alt välja ja kord omandatud mistahes tarbimisharjumusest on hiljem väga raske vabaneda. Pikemas perspektiivis ei ole ületarbiv ja ainult ravimisele mitte ennetamisele suunatud ühiskonnamudel jätkusuutlik ja nii ongi inimeste üldine elukvaliteet, sh tervis, paljudes riikides sh Eesti, languses kuigi majandus kasvab, samuti kulutused meditsiinile.

Stress on meie ühiskonnas normaliseeritud. On täiesti tavaline, et inimesed surevad meil 60, 50, 40 ja isegi 30 aastsaselt stressiga seotud haigustesse, ka on psüühikahäired ja enesetapud saanud normaalseks elu osaks. Tööandjad kuulutavad tihti, et otsivad "hea stressitaluvusega" töötajaid andes seega otseselt mõista, et kavatsevad töötajast viimase välja väänata. Stressitaluvus on inimese isiklik asi ja "edukuse" pant. Ka riiklikud institutsioonid, mis peaksid hoolitsema inimese tervise eest, näitavad näpuga sellele samale inimesele ja õpetavad et liikuge aga rohkem ja sööge vähem. Aitäh, ma tean seda isegi, aga miskipärast ei suuda ma peale kaheksatunnist stressitööd enam ühtegi liigutust teha vaid kukun kohe diivanile teleka taha juhul muidugi kui mul pole nelja last kellele on vaja süüa teha. Isegi kui me teame, et meie elustiil on ebatervislik, puuduvad meil tihtipeale oskused ja isiksuslikud jõuvarud, et läbi viia püsivaid elustiilimuutusi nagu seda omast käest väga hästi tean. Ja nagu eelnevalt mainitud, stressikeskkonnas väheneb impulsikontroll ning sellega koos ka enesejuhtimisvõime.

Inimesed võivad elada aastaid, isegi aastakümneid stressitekitavas keskkonnas ja seda ainult tänu sõltuvuskäitumisele, mis neil vastu aitab pidada, olgu selleks siis ülesöömine või stimulandid nagu kohv, sigaretid, alkohol, narkootikumid, vitamiinid ja toidulisandid, käsimüügiravimid, suhkur ja muudu magusained. Vastasel juhul otsiksid nad aktiivselt variante, kuidas stressiolukorrast välja tulla ja mitte keegi ei töötaks tööl, mis on stressitekitav. Stressi ja sõltuvusainete "efektiivset koostööd" on kasutatud sõjapidamises, et sõdurid ikkagi võitlekisd ja lahingutandrilt minema ei jookseks. Ilma viina ja amfetamiinita ei oleks tõenäoliselt 2. Maailmasõda üldse toimunudki.

Kuna inimese vastupanuvõime keskkonna stessitekitavatele mõjudele oleneb tema geneetilisest taustast ning elustiilist, siis on tänu viimasele siiski võimalik oma vastupanuvõimet ise tõsta. Geenid omakorda aga sisaldavad informatsiooni eelnevate põlvkondade käitumisest nii et mitte ainult meie, vaid ka meie laste tervis oleneb suures osas ikkagi elustiilist, seda enam, et väärtuspõhisele tervisekäitumisele pannakse alus kodus mitte koolis (riiklikus haridussüsteemis puudub väärtuspõhine tervisealase kirjaoskuse curriculum, mingi juhuslik terviseõpetuse tunnike muude ainete vahepeal seda kindlasti ei ole).

Stress on seotud elustiiliga ja teadlik tervisekäitumine aitab tugevdada stressitaluvust e resilientsust. Stressinõustamine on üks vahend stressitaluvuse parandamiseks. Näiteks aitab nõustamine välja selgitada need aspektid inimese käitumises, mis tema vastupanuvõimet stressoritele vähendavad ning suurendavad organismi hormonaalset disbalanssi. Samuti on võimalik omandada käitumismustreid ja tehnikaid, mis aitavad taastada hormonaalset tasakaalu ning suurendavad vastupanuvõimet keskkonna mõjudele. Stressinõustamise võtmesõna on enesejuhtimisoskused. Nõustaja ei paku valmis lahendusi vaid suunab inimest ise neid otsima läbi iseenda parema tundmaõppimise.

Tihti elevad inimesed pettekujutluses, et nende elustiil on tervislik ja kui haigestutakse, ajatakse see geenide süüks nagu see juhtus minuga. Meil kõigil on harjumus oma tervisekäitumist ülehinnata, keegi ei arva, et elab ennastakahjustavat elu. Tervislikkuse kontseptsioon hõlmab aga enamat kui lihtsalt tervislikku toitumist ja füüsilist treeningut. See on elukestev areng, mis seisneb peamiselt oma erinevate sõltuvustega võitlemises olgu selleks siis sigaretid, toit, mõnuained, raha, kuulsus, töö, või muu premeerimisega seotud tegevus mis enese eest hoolitsemise tahaplaanile lükkab.

Kuna keskkonnareostus suureneb pidevalt, siis peaks meie elustiil olema tervislikum kui eelnevate põlvkondade oma aga on hoopis vastupidi. Kaksteist aastat intensiivset istumistreeningut mille haridussüsteem meile peale surub, jätab püsiva jälje ning istumissõltuvus on sama ohtlik sõltuvus nagu alkohol või sigaretid mida on hiljem väga raske kontrolli alla saada ja mida teadlased ongi nimetanud uueks "suitsetamiseks". Uuringud näitavad, et laste liikumine väheneb drastiliselt sellest ajast kui nad hakkavad koolis käima ja neid õnnelikke, keda kodus õpetatakse maast madalast oma tervist esikohale sedama ja regulaarselt tervisespordiga tegelema, jääb järjest vähemaks. Üha kiirenev elutempo ei anna koduseks terviseõppeks mahtigi. Niipea kui tulest ja veest läbikäinud sõjaaja lapsed, kes nüüdseks on 80-90 aastased, eest ära on läinud (nn kuldne generatsioon), hakkab eluiga mingist hetkest langema. Meie suhkru, sigarettide ja alkoholipõlvkond elab juba vähem; tubane suhkru-ja energiajookide, krõpsu ja netipõlvkond veelgi vähem jne. 2020 aastal tõusis surmade arv 500 juhtumi võrra, neist vaid pooled olid koroonasurmad. Vaatme, mida toovad järgnevad aastad.

Paljud inimesed peavad liiga raskeks muuta oma elustiili ja loodavad heale õnnele või saatusele. Nad väidavad, et kui enam klaasi veini ka päevas juua ei või, siis ei saa ju üldse elada! Ja neil on õigus, ei saagi - tervistkahjustavad harjumused võivad võtta aastaid meie elueast kui mitte kümneid aastaid. Tegemist on sügavalt individuaalse valikuga oma eluea pikkuse määramisel ning siin kellegile midagi ette kirjutada ei saa. Varem või hiljem ootab meid kõiki nagunii üks ja seesama saatus. Kahjuks ei garanteeri ka hilja alustatud elustiilimuutused sajaprotsendiliselt pikka eluiga, sest kõik eelnev on meisse juba oma jälje jätnud ning keskkonnastressorite osakaal kasvab pidevalt. (Paljud haigused on teadusele tundmatud nagu ka surma protsess iseenesest, samuti ei osata seletada paljude teadaolevate haiguste põhjuseid.) Siiski annab suurt rahuldust teadmine, et oled võtnud oma elu kujundamise enda kätesse (või vähemalt üritad seda teha) ja ei lase teistel endale ette kirjutada mis haigustesse sa sured. Ükski suitsetaja, alkoholijooja, magusasööja või mingi muu sõltuvuskäitumise ohver ei arva, et tema on see, kes enneagselt vähki või südamehiagusesse sureb. See on nagu tagurpidi vene rulett, kus võidavad vaid üksikud. Pikaealisuse taga ei ole enamasti mitte stressiavaba elu, vaid inimese sisemised ressursid stressiga toime tulemiseks mis aga meil põlvkond põlvkonna järel kehvemaks muutuvad. Siiski, kaua ja õnnelikult elavad inimesed (nn. helesinine tsoon, blue zone, hästitoimivad kogukonnad Jaapanis, Itaalias, Costa Rical, Californias jm.) on keset kaost ülejäänud maailmas endale stressivaba keskkonna suutnud tagada mis kinnitab hüpoteesi, et kui inimestel lastakse vabalt enda äranägemise järgi toimetada, siis loovad nad endale üsna kiiresti probleemidevaba elu.

Tuleb kindlasti rõhutada ka seda, et täiskasvanud inimese võime realiseerida püsivaid elustiilimuutusi on piiratud ja kahaneb aastatega. (Näen iseenda järgi, kui keeruline on keskeas vabaneda ükskõik millisest tervistkahjustavast harjumusest või sundida ennast tegema igapäevast treeningut.) Isegi kui soovitud eesmärk saavutatakse, pöördutakse mõne aja pärast tagasi vanale tuntud rajale. Kõige mõjuvam põhjus elustiilimuutuseks on tavaliselt surmaga silmitsi seismine. Hilises staadiumis rakendatud elustiilimuutused võivad anda inimesele mõned aastad lisaaega, aga päris terveks ei saa ta enam kunagi ning jääb enamasti ravimitest sõltuma elu lõpuni. (Ravimid omakorda satuvad vee kaudu toiduahelasse mistõttu neid on kaudselt tarbima sunnitud ka laiem üldsus. Inglismaal on näiteks leitud joogiveest antidepressantide, antibiootikumide ja valuvaigstite jääke.) Seetõttu on oluline alustada elustiilimuutustega võimalikult vara st stressi esimeste sümptomite tekkides et omandada efektiivsed stressimaandamise tehnikad edaspidiseks, elada tervet ja rahuldustpakuvat elu puhtas keskkonnas (rahulolev inimene tarbib ainult niipalju kui tal eluks vaja). Stressinõustamine annab tehnikad ja nipid, kuidas elustiilimuutusi ellu viia, kuid ei tee inimese eest seda tööd ära. Stressinõustamine on holistiline ja hõlmab kõiki olulisi elusektoreid. Samuti on nõustamine käitumuslik ning motiveerib inimest enda elus tegema muutusi. Tuleb ka kindlasti veel kord rõhutada, et kui inimene teeb kaheksa tundi päevas ja viis tundi nädalas stressirohket tööd või öötööd, siis seda kahju ei saa parandada mingite käitumuslike muutustega väljaspool tööaega ning aastate pärast hakkavad tundma andma erinevad terviseprobleemid.

Stressinõustamisel käsitletavad teemad: suhte- ja tööstress, toitumine, tarbimisharjumused, keskkond, unehügieen, liikumine ja värske õhk, stressimaandamise joogapõhised ja muud tehnikad, isiksuseomadused ja käitumismustrid mis soodustavad stressi tekkimist, probleemlahendus- ja enesekehtestamisoskused mis aitavad vähendada igapäevastressi, emotsioonide regulatsioon ja enesetunnetus, enesehinnang, spirituaalsus ja eksistentsikontseptsioon., hobid ja loovus. Stressinõustamine on mõeldud täiskasvanutele, laste stressi puhul on vanematel võimalik tulla konsultatsioonile. Ära oota, kuni haigus sind maha murrab, vaid loo ise enda heaolu, vajadusel tule nõustamisele!

Psühholoog, vaimse tervise ja heaolutreener Helina Mändmets
Registreeri vastuvõtule

Lingid:
https://www.health.harvard.edu/blog/autoimmune-disease-and-stress-is-there-a-link-2018071114230?utm_content=bufferf0a7e&utm_medium=social&utm_source=twitter&utm_campaign=buffer
https://www.researchgate.net/publication/227103441_Breakdown_of_the_Blood-Brain_Barrier_in_Stress_Alters_Cognitive_Dysfunction_and_Induces_Brain_Pathology_New_Perspectives_for_Neuroprotective_Strategies
https://www.health.harvard.edu/blog/autoimmune-disease-and-stress-is-there-a-link-2018071114230?utm_content=buffera8ad9&utm_medium=social&utm_source=twitter&utm_campaign=buffer
https://www.dailymail.co.uk/health/article-6358821/Study-400-million-people-reveals-DNA-barely-impact-long-live.html

https://www.webmd.com/balance/stress-management/features/10-fixable-stress-related-health-problems#1

https://www.mayoclinic.org/healthy-lifestyle/stress-management/in-depth/stress/art-20046037

https://www.apa.org/helpcenter/stress.aspx

https://www.healthline.com/health/stress/effects-on-body#3

https://www.bhf.org.uk/heart-health/preventing-heart-disease/stress

https://www.nhs.uk/conditions/stress-anxiety-depression/understanding-stress/

https://www.nytimes.com/2016/12/08/health/life-expectancy-us-declines.html

https://www.theatlantic.com/health/archive/2016/12/why-are-so-many-americans-dying-young/510455/
https://www.independent.co.uk/news/uk/home-news/pensioners-uk-life-expectancy-falling-institute-and-faculty-of-actuaries-a7661571.html
https://www.ft.com/content/78146114-15f5-11e7-80f4-13e067d5072c
https://www.rt.com/uk/222159-fall-life-expectancy-nhs/
https://www.webmd.com/beauty/features/effects-of-stress-on-your-skin#1
https://www.bupa.co.uk/newsroom/ourviews/does-stress-cause-skin-problems