5 asja, mida sa stressi kohta teadma pead

 

Igaüks tunneb vahel stressi, aga mis see on? Kuidas see sinu tervist ja heaolu mõjutab? Kuidas sa saad stressi juhtida? Stress on aju ja keha reaktsioon keskkonna nõudmistele. Ükskõik milline väljakutse kas kodus või koolis, suuremat sorti elumuutus või traumaatiline sündmus võib olla stressitekitav. Stress võib mõjutada tervist, Harvardi Meditsiinikooli andmetel on 60 - 90% arstivisiitide põhjuseks stressiga seotud haigused. Stress on seotud ka sõltuvuskäitumisega, mis omakorda suurendab tõenäosust haigestuda.

 

On väga oluline tunda ära stressi ning sellega kohe tegelema hakata enne kui see krooniliseks muutub. Pikapeale harjub inimene stressiga ära, see muutub krooniliseks ning ta hakkab sellist eluviisi normaalseks pidama. Siin on 5 asja stressi kohta, mida peaksid kindlasti teadma.

 

1.      Stress mõjutab meid kõiki

Kõik kogevad stressi mingil ajahetkel. On olemas erinevat sorti stressi, millega kaasnevad nii vaimsete kui kehaliste terviseprobleemide riskid. Stressor võib olla lühiajaline või pikaajaline, see võib ka mingi aja tagant korduda. 

Mõned näited stress kohta:

Olmestress mis on seotud pingetega koolis, tööl, trennis ja muudes hobiringides, perekonnas või seoses teiste igapäevaste toimingutega.

Akuutne stress mille on kutsusnud esile mingi ootamatu elujuhtumine nagu töökaotus, lahutus, haigus.

Traumaatiline stress mis on esile kutsustud mingi suuremat sorti tarumaatiline elujuhtum nagu sõda, kallaletung, vigasutsed ja teiste inimeste surm.

 

2.      Mitte igasugune stress ei ole halb

Näiteks ohtlikus olukorras aitab stress meil põgeneda või võidelda. Sellises olukoraas pulss tõuseb, lihased tõmbuvad pingule, hingamine kiireneb, aju verevarustus paraneb ja hapinkusisaldus veres tõuseb – kõik need funktsioonid on eesmärgiga ellu jääda ning olukorraga toime tulla. Tavalistes, mitte eluohtlikes olukordades aitab stress meil parandada sooritusi nagu eksamit, tööintrevjuud või testi.

 

3.      Pikaajaline stress võib kahjustada tervist

Toime tulla pikaajalise stressiga on päris raske kuna sellega harjub inimene vähehaaval ära ja lõpuks ei saa enam arugi, et ta stressis on. Eriti siis, kui ta kasutab mingit sorti sõltuvuskäitumist ebameeldivate tunnetega toimetulemiseks (suitsetamine, alkohol, energiajoogid, söömine, mängusõltuvus vmt.). Pikaajaline e. krooniline stress mõjutab immuun-, seedimis-, vereringe-, une- ja viljastumissüsteeme. Tavalised stressi tunnused on seedimishäired, peavalud, unehäired, kurbus, viha või ärrituvus. Aja jooksul võivad kroonilise stressi tagajärjel tekkida südame- ja veresoonkonna haigused, kõrge vererõhk, diabeet, viljastumisprobleemid, allergiad, kposuhaigused, ülekaal ja muud terviseprobleemid. Pikaajalise stressiag on seotud ka psüühikahäired nagu depressioon ja ärevus.

 

4.      Stressiga on võimalik edukalt toime tulla.

Jägi enesetunnet ning kui näed, et stress on sinu üle võimust võtnud, siis asu kohe selllele vastu töötama.

Räägi tervishoitöötajaga, lase enda tervist kontrollida ja vajadusel võta puhkust.

Liigu värskes õhus. Maailma Tervishoiurganisatsiooni andmetel peab inimene iga päeva treenima keskmisel või tugeval intensiivsusel vähemalt 30 minutit.

Tee iga päev lõdvestusharjutusi (jooga, meditatsioon, teadvelolek, lõdvestus).

Pane paika eesmärgid ja prioriteedid. Erista ära mida sa pead tegema kohe ja mis võib oodata, õpi ütlema “ei”.

Suhtle inimestega. Sa ei ole üksi, sinu jaoks on olemas sõbrad, töökaaslased, kirikud või muud religoossed organisatsioonid kes saavad sind raskuste korral aidata.

 

5.      Otsi abi!

Kuna pikaajalisest sterssist, mis on kestnud aastaid või isegi aastakümneid, on raske välja tulla, siis kaalu professionaalse nõustaja kaasamist tervenemisprotsessi.

 

Psühholoog, vaimse tervise ja heaolutreener

Helina Mändmets

Kasutatud artiklit

https://www.nimh.nih.gov/health/publications/stress/19-mh-8109-5-things-stress_142898.pdf

 

Stressi sümptomid

Stress = hormonaalne (emotsionaalne) disbalanss

Stressor = stressi tekitaja

On üsna levinud, et inimesed ei tunne stressi sümptomeid ära ning elavad seetõttu pideva pinge all mis võib muutuda krooniliseks. Kuna stressis organism töötab topeltkoormusel, on pikaajalise stressi tagajärjeks haigused. Seetõttu jäämegi üha haigemaks ning vajame aina rohkem ravimeid, et elus püsida. Ka kulutused meditsiinile suurenevad pidevalt nii et varsti on terve olemine muutunud luksuseks. 

On inimesi, kes on endale ümber kasvatanud nn „paksu naha” ning õppinud edukalt alla suruma keha ja vaimu märguandeid elumuutuste vajalikkuse kohta. Sellised inimesed ei ole enamasti kontaktis ei enda ega teiste emotsioonidega ning neil on aja jooksul välja kujunenud oskus ennast veenda, et nii neil kui ka teistel nende ümber on kogu aeg kõik kõige paremas korras. Samuti oskavad nad edukalt ignoreerida stressi somaatilisi märguandeid ning võimalik, et neil on ka kõrgem valutundlikkus. 

Paljudel juhtudel vaigistatakse stressisümptomid sõltuvuskäitumisega (alkohol, suitsetamine, söömine, ravimid, toidulisandid, energiajoogid, kohv jne) ja kas siis sõltuvusainete mõjul või ka inimese enda organismi eripärade tõttu võivad stressi sümptomid olla vägagi individuaalsed või varjatud ning et enda tervisliku seisundi kohta ülevaadet saada, peaksid inimesed ikkagi käima regulaarselt arstlikus kontrollis. Tasub meelde jätta, et üldiselt on inimestel kalduvus enda tervisliku seisundit ülehinnata nagu omast käest väga hästi tean. Tegelikult reageerib keha aga koheselt stressile, iseasi kas me neid märguandeid tähele paneme ning emotsionaalne pinge on esimesi tunnuseid, et organism on stressiseisundis ja töötab topeltkoormusel. 

Levinumad stressi sümptomid

Emotsionaalsed:

-          Inimene on kergesti ärrituv ja tujukas, raskematel juhtudel esinevad juba ärevus- ja paanikahood

-          Kontrollitunde kadumine

-          Võimetus lõdvestuda ja puhata

-          Enesehinnangu langus, väärtusetuse ja üksinduse tunne, depressioon

-          Eraldumine teistest inimestest (ei kehti üksindust armastavate inimeste puhul)

Füüsilised:

-          Väsimus

-          Peavalud

-          Seedimishäired

-          Lihaspinged ja valud

-          Valud rinnus ja südamepekslemine

-          Korduvad viirusnakkused ja infektsioonid

-          Unehäired

-          Närvilisus ja värinad, undamine kõrvus, külmad või niisked käed või jalad

-          Kuiv suu ja neelamisraskused

-          Kramplikult kinnipigistatud lõualuu ja hammaste krigistamine

Kognitiivsed:

-          Pidev muretsemine

-          Mälu- ja tähelepanuhäired

-          Ühest äärmusest teise jooksvad mõtted

-          Raskused tegevuste planeerimisel ja otsuste tegemisel

 -          Pessimism ja hirm tuleviku ees 

Käitumuslikud:

-          Isumuutus: kas üle- või alasöömine

-          Kohustustest kõrvalehiilimine

-          Tujutõstavate ainetega liialdamine: kohv, suhkur, alkohol, tubakas, narkootikumid

-          Küünte närmine, nihelemine, pidev kiirustamine või muu närviline käitumismuster

      Stressiga seotud haigused

       Psühholoogilised probleemid nagu depressioon, ärevushäired ja isiksusehäired

       Südame-ja veresoonkonna haigused nagu kõrge vererõhk, südamehaigus, infarkt, insult,

       südamerütmihäired

       Ülekaal ja söömishäired

       Menstruaaltsükli häired ja viljastumisprobleemid

       Seksuaalelu häired

       Nahahaigused nagu akne, psoriaas, ekseem ja juuste väljalangemine

       Seedetraktihaigused

       Kuna kroonilise stressiga kaasneb sõltuvuskäitumine, siis võime vaata et enamikke haigusi seostada

       stressiga. Harvardi Ülikooli Meditsiinikooli andmetel ongi 90% arstivisiitide põhjuseks stressiga 

       seotud haigused. 

       

Tuleb kindlasti arvestada, et inimesed on erinevad ning ka stress väljendub meil erinevalt. Kõigil ei pruugi olla nimetatud sümptomeid (sellest oli ka eelpool juttu) või on mõni üksik. Tihtipeale on ainukeseks stressi tunnuseks pidev valu kas kõhus, kaelas, jäsemetes või mujal, millele arstid ei leia mingit seletust (või leiavad seletuse aga valu ei kao). 

Lühikesed stressiepisoodid ei kahjusta tervist vaid isegi ergutavad seda, kuid pikaajaline e. krooniline stress võib organismi ära kurnata mis omakorda annab võimaluse haiguste tekkeks. Stressiga on seotud paljud haigused, mõned neist on välja toodud artiklis „Stress ja haigused” mida saab lugeda siit. Enneta haigusi ja otsi abi stressiga toimetulemiseks. Stressialane nõustamine on üks võimalus ennast aidata. Nõustamisaja saad kinni panna siin. Jooga on samuti hea abivahend pingete maandamiseks. Joogaga saab tegeleda Viljandi Joogakeskuses kas grupis või individuaalselt. Rohkem infot jooga grupitundide kohta leiad siit ja individuaaltundide kohta siit. Loe veel stressimaandamise tehnikate kohta siit.

Rohem infot nõustamisteenuste kohta leiad siit

Ole terve!

Psühholoog, vaimse tervise ja heaolutreener Helina Mändmets

Info ja registreerimine 

helinamandmets@yahoo.com

Tel. 51 79 161

Kastatud artiklit
https://www.webmd.com/balance/stress-management/stress-symptoms-effects_of-stress-on-the-body#1