STRESSIGA SEOTUD HAIGUSED

 


Mis on stress? Sellele küsimusele ei ole ühest vastust, sest kuni tänapäevani ei ole olemas ühtset ja üldtunnustatud stressiteooriat. Kasutuselolevad teooriad on auklikud ning ei seleta täielikult ära stressi olemust (inimene võib olla stressis täiesti rahulikus keskkonnas ise sellest aru saamata, on raske eristada distressi, eustressi ja neustressi jne), samuti genereeritakse uusi teooriaid mis teevad tihtipeale asja tarbetult keeruliseks pakkumata sealjuures lahendusi. Ometi tunnevad inimesed, kes ennast mingilgi määral analüüsivad, väga hästi ära, et nende organismiga on midagi lahti kuigi haigustunnused puuduvad ja samuti on olemas üldtunnustatud ning hästitoimivad stressimaandamise tehnikad (pärit muide iidsetest aegadest kui meie esivanemad ei osanud veel uneski näha, et nende võitlusi, hirme ja kaotusi ükskord stressiks hakatakse nimetama!). Seetõttu ei tegelegi paljud tervisealase ennetustöö praktikud nii väga stressi teoretiseerimisega, vaid keskenduvad rohkem stressiga toimetulekule. Teiste sõnadega, me ei tegele niivõrd sellega mis stress on, kuivõrd sellega, mida ta ei ole. Kuna tänapäeval seostatakse stressi hormoonidega, siis võime stressi olemuse lühidalt kokku võtta järgnevalt:

Stress = hormonaalne (emotsionaalne) disbalanss, mille tõttu organism töötab topeltkoormusel
Stressor = stressi tekitaja


Lühiajaline stress tervet organismi ei kahjusta vaid vastupidi, ergutab seda (akuutne stess). Stress on normaalne elu osa ja ilma selleta ei saagi elada. Balansseeritud elustiil koosneb vahelduvatest ja erineva pikkusega stressiepisoodidest, mille vahele jäävad jõudeaega sisaldavad taastusperioodid. Kui erialases kontekstis räägitakse stressi kahjulikkusest, siis mõeldakse stressi all organismi pikemaajalist pinges olekut e. kroonilist stressi.  Krooniline stress on hiiliv, järk-järgult harjub inimene sellega ära ning ei saa enam arugi, et ta üldse stressis on pidades sellist eluvormi normaalseks ja kasutades sõltuvuskäitumist ebameeldivate emotsioonidega toimetulemiseks, mis stressi ainult suurendavad. Kui on elatud kroonilise stressiga aastaid, siis võivad akuutse stressi juhtumid nagu lahutus või isegi töölt vallandamine, saada inimesele saatuslikuks rääkimata traumaatilistest elujuhtumistest nagu lähedase äkksurm. 

Kroonilise olmestressiga seostatakse paljusid haigusi ning lühenenud eluiga. Harvardi Meditsiinikooli andmetel on 90% kõikidest arstiabi otsinud inimestest hädas stressiga seotud terviseprobleemidega. Kui anatoomiliselt kaasaegse inimese elu on läbi aegade koosnenud vahelduvatest stressiepisoodidest mille vahele on jäänud aega taastumiseks, siis kaasaegne suurettevõtlusele suunatud ning kontrollitud majandusmudel on loonud pinnase pidevale pingesolekule ning püsivale ebakindlusele. Krooniline stress sellises mastaabis tekkis koos industrialiseerimisega ning esmakordselt inimkonna ajaloos on kätte jõudnud periood, kus inimeste tervis ja elukvaliteet halveneb rahu tingimustes ja piisava, isegi üleliigse toidu olemasolul. Kroonilisel stressil on omadus ajas kasvada. Inimene on igapäevaselt stressist ohustatud kahel moel:

    1) Läbi keskkonna: kaasajal on peamisteks stressitekitajateks saastatud loodus (kliimasoojenemine, saastatud õhk, vesi ja toiduained) ning urbaniseeruv ületarbimisele suunatud majandusmudel, mille tulemuseks on tubane, istuv ja töökeskne elulaad. Enamuse oma ajast veedab inimene tööl. Tööstressi peamisteks põhjusteks on halvasti organiseeritud töökorraldus, viletsate suhtlemisoskustega juhid, keeruline asjaajamine, halvastitoimiv tehnika/logistika, ühesuunaline (ülevalt alla) liikuv infovoog jmt. Stress on seotud ebakindluse ja kontrolli puudumisega mida meie liivalossitaoline inflatsiooniohus majandusmudel ainult süvendab. 

   2) Läbi ebatrevisliku elustiili: inimesed vähendavad ise oma käitumisega enda stressitaluvust e. resilientsust näiteks tarbides erinevaid mõnuaineid, liikudes vähe ja viibides palju siseruumides. Ebatervislik elustiil ja stress käivad enamasti käsikäes. Tööstressi on võimalik vähendada teadliku tervisekäitumisega vabal ajal kuid pidevas tööstressis elav inimene ei ole praktikas võimeline säiltama tervislikku elustiili. Stress on seotud sõltuvuskäitumisega, kuna pärsib impulsikontrolli. Igaüks võib ise ennast jälgides sellele järeldusele jõuda kui kerge on stressiolukorras tarbida midagi, mis stressi kiiresti näiliselt maandab ilma et me ise selleks peaks pingutama (alkohol, magus ja muu toit, arvutimängud või sotsiaalmeedia, sigaret jne.) selmet minna metsajooksu tegema. 


Suurem osa inimesi teab väga hästi, et stressis organism on vastuvõtlik viirushaigustele, kuid vähem seostatakse stressi teiste terviseprobleemidega nagu näiteks nahahaigused või ülekaal. Siin mõned näited terviseprobleemidest mida erinevad uuringud on seostanud stressiga.


15 STRESSIGA SEOTUD TERVISEPROBLEEMI



1.    Südame - ja veresoonkonnahaigused
2.    Kopsuhaigused ja astma
3.    Ülekaal
4.    Peavalud sh migreen
5.    Psüühikahäired (sh ärevushäired, depressioon, söömishäired)
6.    Seedimishäired ja kõhuvalud
7.    Unehäired
8.    Mälu ja tähelepanuhäired
9.    Viljastumis - ja seksuaalelu probleemid
10.  Kilpnäärmehaigused
11.  Nahahaigused (ekseem, psoriaas, akne)
12.  Allergiad
13.  Reumatoidartriit
14.  Kroonilise väsimuse sündroom
15.  Juuste väljalangemine (alopeetsia)



..... ja viimaste uuringute järgi ka vähk. 


Stress soodustab sõltuvuskäitumist ning selliste ainetega nagu alkohol, tubakas ja suhkur seostatakse vähki, mis on maailmas surma põhjustajana teisel kohal südame-ja veresoonkonna haiguste järel. Tihti ei tunne inimesed stressi sümptomeid ära ning mis veel hullem, ka haiguse sümptomeid, mistõttu surm võib tulla täiesti ootamatult.

Kuna inimese vastupanuvõime keskkonna stessitekitavatele mõjudele oleneb tema geneetilisest taustast ning elustiilist, siis on tänu viimasele siiski võimalik oma vastupanuvõimet ise tõsta. Geenid omakorda aga sisaldavad informatsiooni eelnevate põlvkondade käitumisest nii et mitte ainult meie, vaid ka meie laste tervis oleneb suures osas ikkagi elustiilist.

Stress on seotud elustiiliga ja teadlik tervisekäitumine aitab tugevdada stressitaluvust e resilientsust. Stressinõustamine on üks vahend stressitaluvuse parandamiseks. Näiteks aitab nõustamine välja selgitada need aspektid inimese käitumises, mis tema vastupanuvõimet stressoritele vähendavad ning suurendavad organismi hormonaalset disbalanssi. Samuti on võimalik omandada käitumismustreid ja tehnikaid, mis aitavad taastada hormonaalset tasakaalu ning suurendavad vastupanuvõimet keskkonna mõjudele. Stressinõustamise võtmesõna on enesejuhtimisoskused. Nõustaja ei paku valmis lahendusi vaid suunab inimest ise neid otsima läbi iseenda parema tundmaõppimise.

Tihti elevad inimesed pettekujutluses, et nende elustiil on tervislik ja kui haigestutakse, ajatakse see geenide süüks nagu see juhtus minuga. Meil kõigil on kalduvus enda tervisekäitumist ülehinnata. Tervislikkuse kontseptsioon hõlmab aga enamat kui lihtsalt tervislikku toitumist ja füüsilist treeningut. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni definitsiooni järgi ei ole tervis mitte ainult haiguse või jõuetuse puudumine, vaid täielik füüsilise, sotsiaalse ja vaimse heaolu seisund (1948a). 

Stressinõustamine annab tehnikad ja nipid, kuidas elustiilimuutusi ellu viia, kuid ei tee inimese eest seda tööd ära. Stressinõustamine on holistiline ja hõlmab kõiki elufaktoreid. Samuti on nõustamine käitumuslik ning motiveerib inimest enda elus tegema muutusi. Tuleb ka kindlasti rõhutada, et kui inimene teeb kaheksa tundi päevas ja viis tundi nädalas stressirohket tööd või öötööd, siis seda kahju ei saa parandada mingite käitumuslike muutustega väljaspool tööaega ning aastate pärast hakkavad tundma andma erinevad terviseprobleemid.

Stressinõustamisel käsitletavad teemad: suhte- ja tööstress, toitumine, tarbimisharjumused, keskkond, unehügieen, liikumine ja värske õhk, stressimaandamise joogapõhised ja muud tehnikad, isiksuseomadused ja käitumismustrid mis soodustavad stressi tekkimist, probleemlahendus- ja enesekehtestamisoskused mis aitavad vähendada igapäevastressi, emotsioonide regulatsioon ja enesetunnetus, enesehinnang, spirituaalsus ja eksistentsikontseptsioon., hobid ja loovus. Stressinõustamine on mõeldud täiskasvanutele, laste stressi puhul on vanematel võimalik tulla konsultatsioonile.  Ära oota, kuni haigus sind maha murrab, vaid tule nõustamisele!

Psühholoog, vaimse tervise ja heaolutreener Helina Mändmets
Registreeri vastuvõtule


https://www.webmd.com/skin-problems-and-treatments/psoriasis/stress-impact#1
https://www.webmd.com/allergies/news/20140418/stress-tied-to-worse-allergy-symptoms
https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2911881/
https://www.nhs.uk/conditions/chronic-fatigue-syndrome-cfs/
https://psychcentral.com/news/2008/01/18/stress-triggers-chronic-fatigue-syndrome/1804.html
https://www.mayoclinic.org/healthy-lifestyle/stress-management/expert-answers/stress-and-hair-loss/faq-20057820
https://www.nhs.uk/Conditions/Hair-loss/


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar