STRESSINÕUSTAMINE

 

NÕUSTAMISINFO

Olen spetsialiseerunud stressile. Kui akuutne stress on normaalne elu osa, siis krooniline stress kurnab organismi. Krooniline olmestress ei ole mitte haigus, vaid haigustele eelnev seisund. Krooniline stress on hiiliv, sellega on võimalik ära harjuda ja inimene võib stressis elada aastaid, ilma, et ta ise sellest aru saaks. Meie stress mõjutab meie lähedasi ja nende stress omakorda meid. Nii läheb käima nõiaring, kust välja saab vaid mõtteviisi, elustiili ja vajadusel ka keskkonda muutes. Stressis vanemate lapsed võivad olla emotsionaalselt hooletussejäetud, mis omakorda kahandab nende stressitaluvust. Kroonilise stressiga on seotud igasugune sõltuvuskäitumine sh emotsionaalne söömine  e. stressisöömine, millega samuti tegelen. Mul on ligi 10-aastane nõustamiskogemus, mille jooksul olen töötanud nii laste, noorte kui täiskasvanutega. 

 (Loe rohkem stressiga seotud haiguste kohta siit.) 

Inimene võib elada kroonilises stressis aatsaid, isegi aastakümneid, ilma sellest ise aru saamata. Asi hakkab hapuks minema siis, kui terviseprobleemid endast märku hakkavad andma. Kõik sõltuvus- ja psüühikahäired ning muud haigused ei ole ravitavad, kuid õigel ajal alustatud ennetustöö on alati edukas. Seetõttu ongi oluline stressiga hakata tegelema võimalikult varakult. Stressi sümptomid avalduvad inimetel erinevalt. Need, kes enda emotsioonidega vähem kontaktis on, võivad lihtsalt täheldada sagenevat ebamäärast halba enesetunnet või hakkab kuskil mingi koht valutama ilma, et arst sellele mingit põhjust leiaks. (Loe rohkem stressi sümptomite kohta siit.) Stressis vanemad pärandavad stressi oma lastele edasi ja põlvkondadevaheline "needus" läheb käima, mille tõttu meie vaimne ja füüsiline tervis halveneb pidevalt ning satume üha rohkem sõltuvusse meditsiinist. 

 

Stressi nõiaring töötab niimoodi:

VÄLINE STRESSOR → SÕLTUVUSKÄITUMINE (sigaretid, stressisöömine, energiajoogid, alkohol, narkootikumid, ravimid jm.) → STRESSITALUVUSE LANGUS → KROONILINE STRESS → TERVISE- JA (VÕI) SUHTEPROBLEEMID) → KROONILISE STRESSI SÜVENEMINE = HAIGUSED JA ELUKVALITEEDI STABIILNE LANGUS

 

Õnneks on stressi nõiarigi võimalik katkestada. Tule nõustamisele kohe, kui tunned, et elul pole enam võlu ja enneta kroonilist stressi! Mida varem stressiga tegelema hakatakse, seda paremad on tulemused.  Stressiteadlikud vanemad pärandavad oma teadmised edasi lastele ning kasvatavad jätkusuutlikku ja tervet järelkasvu. Kohtumiseni nõustamisel! 

 

Psühholoog, vaimse tervise- ja heaolutreener

Helina Mändmets

 

5 asja, mida sa stressi kohta teadma pead

 

Igaüks tunneb vahel stressi, aga mis see on? Kuidas see sinu tervist ja heaolu mõjutab? Kuidas sa saad stressi juhtida? Stress on aju ja keha reaktsioon keskkonna nõudmistele. Ükskõik milline väljakutse kas kodus või koolis, suuremat sorti elumuutus või traumaatiline sündmus võib olla stressitekitav. Stress võib mõjutada tervist, Harvardi Meditsiinikooli andmetel on 60 - 90% arstivisiitide põhjuseks stressiga seotud haigused. Stress on seotud ka sõltuvuskäitumisega, mis omakorda suurendab tõenäosust haigestuda.

 

On väga oluline tunda ära stressi ning sellega kohe tegelema hakata enne kui see krooniliseks muutub. Pikapeale harjub inimene stressiga ära, see muutub krooniliseks ning ta hakkab sellist eluviisi normaalseks pidama. Siin on 5 asja stressi kohta, mida peaksid kindlasti teadma.

 

1.      Stress mõjutab meid kõiki

Kõik kogevad stressi mingil ajahetkel. On olemas erinevat sorti stressi, millega kaasnevad nii vaimsete kui kehaliste terviseprobleemide riskid. Stressor võib olla lühiajaline või pikaajaline, see võib ka mingi aja tagant korduda. 

Mõned näited stress kohta:

Olmestress mis on seotud pingetega koolis, tööl, trennis ja muudes hobiringides, perekonnas või seoses teiste igapäevaste toimingutega.

Akuutne stress mille on kutsusnud esile mingi ootamatu elujuhtumine nagu töökaotus, lahutus, haigus.

Traumaatiline stress mis on esile kutsustud mingi suuremat sorti tarumaatiline elujuhtum nagu sõda, kallaletung, vigasutsed ja teiste inimeste surm.

 

2.      Mitte igasugune stress ei ole halb

Näiteks ohtlikus olukorras aitab stress meil põgeneda või võidelda. Sellises olukoraas pulss tõuseb, lihased tõmbuvad pingule, hingamine kiireneb, aju verevarustus paraneb ja hapinkusisaldus veres tõuseb – kõik need funktsioonid on eesmärgiga ellu jääda ning olukorraga toime tulla. Tavalistes, mitte eluohtlikes olukordades aitab stress meil parandada sooritusi nagu eksamit, tööintrevjuud või testi.

 

3.      Pikaajaline stress võib kahjustada tervist

Toime tulla pikaajalise stressiga on päris raske kuna sellega harjub inimene vähehaaval ära ja lõpuks ei saa enam arugi, et ta stressis on. Eriti siis, kui ta kasutab mingit sorti sõltuvuskäitumist ebameeldivate tunnetega toimetulemiseks (suitsetamine, alkohol, energiajoogid, söömine, mängusõltuvus vmt.). Pikaajaline e. krooniline stress mõjutab immuun-, seedimis-, vereringe-, une- ja viljastumissüsteeme. Tavalised stressi tunnused on seedimishäired, peavalud, unehäired, kurbus, viha või ärrituvus. Aja jooksul võivad kroonilise stressi tagajärjel tekkida südame- ja veresoonkonna haigused, kõrge vererõhk, diabeet, viljastumisprobleemid, allergiad, kposuhaigused, ülekaal ja muud terviseprobleemid. Pikaajalise stressiag on seotud ka psüühikahäired nagu depressioon ja ärevus.

 

4.      Stressiga on võimalik edukalt toime tulla.

Jägi enesetunnet ning kui näed, et stress on sinu üle võimust võtnud, siis asu kohe selllele vastu töötama.

Räägi tervishoitöötajaga, lase enda tervist kontrollida ja vajadusel võta puhkust.

Liigu värskes õhus. Maailma Tervishoiurganisatsiooni andmetel peab inimene iga päeva treenima keskmisel või tugeval intensiivsusel vähemalt 30 minutit.

Tee iga päev lõdvestusharjutusi (jooga, meditatsioon, teadvelolek, lõdvestus).

Pane paika eesmärgid ja prioriteedid. Erista ära mida sa pead tegema kohe ja mis võib oodata, õpi ütlema “ei”.

Suhtle inimestega. Sa ei ole üksi, sinu jaoks on olemas sõbrad, töökaaslased, kirikud või muud religoossed organisatsioonid kes saavad sind raskuste korral aidata.

 

5.      Otsi abi!

Kuna pikaajalisest sterssist, mis on kestnud aastaid või isegi aastakümneid, on raske välja tulla, siis kaalu professionaalse nõustaja kaasamist tervenemisprotsessi.

 

Psühholoog, vaimse tervise ja heaolutreener

Helina Mändmets

Kasutatud artiklit

https://www.nimh.nih.gov/health/publications/stress/19-mh-8109-5-things-stress_142898.pdf

 

Stressinõustamine ja enesejuhtimine

Vabane stressist ja arengutõketest! 

STRESSINÕUSTAMINE JA ENESEJUHTIMINE
on kahedimensiooniline programm stressiatulvuse suurendamiseks ja enesearengu soodustamiseks.  Individuaalne vastuvõtt Viljandi Joogakeskuses Pikk tn. 2C

Psühholoog Helina Mändmets

Registreerimine

helina.mandmets@gmail.com

Tel.  51 79 161 (9.00 – 17.00 tööpäevadel)

Hind
50 – eurot (1-1,5 tundi)

Korduvvisiit 10% soodustust

Tasumine arvega, sularahas, kaardiga

MIS ON STRESSINÕUSTAMINE?

Stressinõustamine ja enesejuhtimine on kahesuunaline programm stressiga toimetulekuks: tegeletakse nii vaimse kui füüsilise tervisega. Teenus sisaldab endas esmatasandi tervisealast nõustamist ja psühholoogilist nõustamist vaimsete ressursside tugevdamiseks. Nõustamine kohaldatakse vastavalt kliendi vajadustele.

Kuigi kroonilist stressi seostatakse paljude haigustega, ei ole stress ise mitte haigus vaid märguanne inimesele, et midagi on korrast ära ning tuleb muuta elustiili ja mõttemustreid. Seda protsessi võib nimetada ka arenguks. Kui muutusi ei tehta, võivad tagajärjeks olla nii psühholoogilised kui füsioloogilised haigused.

Stress on seotud arenguseisakuga ja kontrolli kadumisega. Emotsionaalses pingeolukorras jääb tihti tervis tahaplaanile, vahel omandatakse stressiga toimetulekuks mingi sõltuvuskäitumine ning see muudab inimese keskkonnastressoritele veelgi vastuvõtlikumaks. Aja möödudes on juba raskem uuesti järje peale saada. Kui nüüd stressis inimene otsustab ikkagi oma tervist taastama hakata registreerides end treeningutele või ostes endale toitumiskava, ei suuda ta tihti olla järjepidev ning loobub varsti sattudes masendusse. Stressinõustamine aitab seda lõksu vältida, kuna elustiiliteraapiaga paralleelselt tegeleme ka enesejuhtimisoskuste täiustamisega.

Nõustamisel kaardistame kõigepealt keskkonna - ja olmestressorid, siis vaatame üle elustiili ning plaanime vajadusel muutused sõltuvalt kliendi hetkeolukorrast rakendades käitumuslikke enesejuhtimisetehnikaid ja tugevdades sisemist motivatsiooni. Suurendame vastupidavust toetudes inimese enda juba olemasolevatele ressurssidele (PERMA meetod - positiivsed emotsioonid, huvipakkuvad tegevused, suhted, elu mõte, saavutused).

MIKS STRESSINÕUSTAMIST VAJA ON?

Kroonilist stressi seostatakse paljude haigustega ja mida varem sellega tegelema hakatakse, seda paremad on tulemused. Kui inimene on elanud stressis aastaid või isegi aastakümneid, siis ei ole võimalik stressist jagu saada mõne nädala või kuuga, vaid läheb samuti aastaid, enne kui organismi tasakaal taastub. Tihti ei tunne inimesed stressi sümptomeid ära ning mis veel hullem, ka haiguse sümptomeid, mistõttu ravi hilineb ning haigus võidab.

Rohkem infot stressi sümptomite kohta

Rohkem infot stressi ja haiguste kohta
Veel infot nõustamise kohta

Stress on tugevalt seotud elustiiliga. Kahjuks on aga tihti nii, et keskkonnastressorite survel hülgavad inimesed oma tervislikud eluviisid mis omakorda viib organismi veelgi rohkem stressi. Näiteks Ameerikas läbiviidud uuringute kohaselt elab tervislikult vaid 5% täiskasvanud elanikest, mistõttu 75% sealsest tervishoiu eelarvest kulutatakse elustiilihaiguste raviks ja 50% inimestest ka sureb nendesse (peamiselt südame-ja veresoonkonnahaigustesse).

Eestis pole lugu parem: aastatel 2009 – 2017 läbi viidud Praxise uuringud näitavad, et meie tervelt elatud eluaastad on languses ning eluiga ei pikenda mitte parem tervis, vaid paranenud ravimeetodid. Stress on esimene märguanne inimesele, et midagi on korrast ära ning tuleb muuta elustiili. Stressiahela katkestamine ennetab hilisemaid terviseprobleeme. Stressinõustamine on praktiline abivahend, mida kasutades võid oma organismi jälle tasakaalu saada.

NB! Stressinõustamine ei ole lihtsalt vestlus ega ka teraapia, vaid sihipärane vaimne treening, mille eesmärk on stressimaandamise - ja enesejuhtimsoskuste täiustamine ning mis eeldab koostööd ja motiveeritust.  

Psühholoog, vaimse tervise ja heaolutreener Helina Mändmets

Enesetutvustus