STRESSINÕUSTAMINE

 

NÕUSTAMISINFO

Olen spetsialiseerunud stressile. Kui akuutne stress on normaalne elu osa, siis krooniline stress kurnab organismi. Krooniline olmestress ei ole mitte haigus, vaid haigustele eelnev seisund. Krooniline stress on hiiliv, sellega on võimalik ära harjuda ja inimene võib stressis elada aastaid, ilma, et ta ise sellest aru saaks. Meie stress mõjutab meie lähedasi ja nende stress omakorda meid. Nii läheb käima nõiaring, kust välja saab vaid mõtteviisi, elustiili ja vajadusel ka keskkonda muutes. Stressis vanemate lapsed võivad olla emotsionaalselt hooletussejäetud, mis omakorda kahandab nende stressitaluvust. Kroonilise stressiga on seotud igasugune sõltuvuskäitumine sh emotsionaalne söömine  e. stressisöömine, millega samuti tegelen. Mul on ligi 10-aastane nõustamiskogemus, mille jooksul olen töötanud nii laste, noorte kui täiskasvanutega. 

 (Loe rohkem stressiga seotud haiguste kohta siit.) 

Inimene võib elada kroonilises stressis aatsaid, isegi aastakümneid, ilma sellest ise aru saamata. Asi hakkab hapuks minema siis, kui terviseprobleemid endast märku hakkavad andma. Kõik sõltuvus- ja psüühikahäired ning muud haigused ei ole ravitavad, kuid õigel ajal alustatud ennetustöö on alati edukas. Seetõttu ongi oluline stressiga hakata tegelema võimalikult varakult. Stressi sümptomid avalduvad inimetel erinevalt. Need, kes enda emotsioonidega vähem kontaktis on, võivad lihtsalt täheldada sagenevat ebamäärast halba enesetunnet või hakkab kuskil mingi koht valutama ilma, et arst sellele mingit põhjust leiaks. (Loe rohkem stressi sümptomite kohta siit.) Stressis vanemad pärandavad stressi oma lastele edasi ja põlvkondadevaheline "needus" läheb käima, mille tõttu meie vaimne ja füüsiline tervis halveneb pidevalt ning satume üha rohkem sõltuvusse meditsiinist. 

 

Stressi nõiaring töötab niimoodi:

VÄLINE STRESSOR → SÕLTUVUSKÄITUMINE (sigaretid, stressisöömine, energiajoogid, alkohol, narkootikumid, ravimid jm.) → STRESSITALUVUSE LANGUS → KROONILINE STRESS → TERVISE- JA (VÕI) SUHTEPROBLEEMID) → KROONILISE STRESSI SÜVENEMINE = HAIGUSED JA ELUKVALITEEDI STABIILNE LANGUS

 

Õnneks on stressi nõiarigi võimalik katkestada. Tule nõustamisele kohe, kui tunned, et elul pole enam võlu ja enneta kroonilist stressi! Mida varem stressiga tegelema hakatakse, seda paremad on tulemused.  Stressiteadlikud vanemad pärandavad oma teadmised edasi lastele ning kasvatavad jätkusuutlikku ja tervet järelkasvu. Kohtumiseni nõustamisel! 

 

Psühholoog, vaimse tervise- ja heaolutreener

Helina Mändmets

 

Depressioon - ennetamine ja ravi

Aastal 2019 raputas Viljandit kevadine enesetappude laine: mitteametlikel andmetel üritas vaid paari kuu jooskul vabatahtlikult elust lahkuda vähemalt kuus inimest, viiel neist see ka õnnestus. Sügav kaastunne neile, kes kaotasid lähedase. 

Eestlaste vaimne ja füüsiline tervis halveneb aasta aastalt. Viimase Praxise uuringu järgi on meie tervelt elatud eluaastad languses mis tähendab seda, et inimesed hakkavad üha rohkem ja rohkem sõltuma meditsiinist. Kes üha kallinevad ravikulud kinni maksab? Eks ikka stressis töötaja vabrikus, põllul, köögis, leti taga, kontoris. CV-Keskuse küsitluse põhjal ei ole 75% vastanutest oma tööga rahul mis tähendab kaheksa tundi stressi viis päeva nädalas. Hoolimata teadlaste väidetest, et 8 –tunnine tööpäev ja viiepäevane töönädal on ebaefektiivsed, laseb riigi bürokraatiaratas ikka samas tempos edasi. Sama kehtib ka tubase ja istumissõltuvust tekitava haridussüsteemi kohta. Kroonilise stressi tagajärjeks on aga omakorda nii vaimsed kui kehalised haigused. See on nõiaratas, kust on juba raske välja tulla kuna meil puudub riiklikul tasandil väärtuspõhine ja süstemaatiline terviseedendamise programm ning hetkeseisuga ei ole seda ka kuskilt tulemas. Keelu- ja hoiatuskampaaniad on väheefektiivsed kui inimese baasväärtuseks ei ole mitte tervis vaid materiaalne heaolu ja ühiskondlik staatus. Näiteks valitakse siis suitsetamise asemel valitakse arvuti, nutitelefoni või teleka ees istumine mida teadlased ongi nimetanud uueks "suitsetamiseks" ja mis ei vii varajasse hauda mitte vähem inimesi.

Vaimne ja füüsline tervis on seotud. Stress on seotud elustiiliga ja tänapäeva peamisi surmahaigusi nagu vähk ja südamehaigused, on Maailma Terviseorganisatsioon nimetanud elustiilihaigusteks. Kuna geenid on informatsoon eelmiste põlvkondade käitumisest, siis oleneb ka meie laste tervis elustiilist rääkimata sellest, et lapsed õpivad matkides.

Ka depressioon on elustiilihaigus mida on võimalik ennetada. Depressiooni haigestumisele eelneb aastatepikkune kroonilise stressi periood mille jooksul on käitumuslike elustiilimuutuste ja mõtteviisi korrigeerimisega võimalik depressiooni ennetada. Isegi kui inimene on saanud kaasa nn depressioonigeenid, on ka selles olukorras keskkonna, käitumise ja mõttemalli muutmisest abi depressiooni ravimisel/ennetamisel. Mida varem sellega peale hakatakse, seda paremad on tulemused. Ka lapseea depressiooni on võimalik elustiilimuutustega leevendada.

Kui inimesed hakkavad oma probleemidega tegelema stressi esimeste sümptomite ilmnemisel, siis on stressist väljatulemine suhteliselt lihtne ja uute tervislike stressimaandmaise tehnikatega ei ennetata mitte ainult depressiooni vaid ka stressist tingitud kehalisi haigusi. Kui aga inimene on elanud kroonilise stressiga aastaid või isegi aastakümneid, siis läheb sealt väljatulemiseks samuti aastaid ning see ei pruugi alati õnnestuda. Laste depressiooni ennetamisel/ravimisel on suur roll vanematel ning seal on samuti vajalikud käitumuslikud muutused.

Kroonilise stress on ohtlik seetõttu, et see on hiiliv ja tuleb inimese ellu järk-järgult. Stressis elamine muutub pikapeale harjumuseks ja inimene ei saa enam arugi, et elu võiks olla üldse kuidagi teistmoodi. Ta eeladb, et kõik tunnevad samamoodi ning see ongi normaalne. Alles depressiooni välja kujunedes tekib arusaamine, et asjad on tegelikult väga halvasti. 

Paljud omandavad stressiga toimetulemeiseks mingi sõltuvuskäitumise mille tagajärjel organism veelgi enam stressi läheb ja kontroll oma elu üle kaob. Tagajärjeks on haigused ja enneagne surm. (Mis on enneagne? On püstitatud hüpotees, et inimeste vanus tervislikus keskkonnas ja tervislikku elustiili järgides võiks olla keskmiselt 114 aastat. Ajaloost teame, et võimul olev eliit on alati elanud tunduvalt kauem kui nende alamad - 70, 80, 90, 100 ja enamgi aastaseks. Siddharta Gautama e. Buddha elas vähemalt 80 aastaseks, tõenäoliselt vanemakski, siis 2500 aastat tagasi. Kõige vanem inimene tänapäeval on elanud ametlikel andmetel 116 ja mitteametlikel andmetel 126 aastaseks. Kõige kõrgema keskmise elueaga riik maailmas on hetkel Hispaania 80 aastaga. Kõige rohkem 100-aastaseid ja üle selle elab Jaapanis. Ka tänapäeval seostatakse eluea pikkust materiaalse kindlustatusega. Rikkamates riikides elavad rikkamad inimesed kauem kui vaesed nende omas riigis, need omakorda elavad kauem kui rikkad vaestes riikides jne. Loomulikult on alati ka erandeid. )

Sõltuvused ja depressioon käivad käsikäes. Üldistatult võib öelda, et iga depressiooni taga on mingi sõltuvus kas siis energiajookidest, ravimitest, toidulisanditest, suhkrust ja muust toidust, sigarettidest, alkoholist, narkootikumidest, hasartmängudest, seksist, arvutist, rahast, võimust, kuulsusest jne mille tõttu oma tervise eest hoolitsemine jääb tahaplaanile. Päris täpselt ei tea keegi mis on depressioon, kas see on ääretu kurbus ja alaväärsus või hoopis ebamugavate tunnete talumatus, erinevad teooriad toovad välja erinevad seisukohad kuid fakt on see, et tarbimisühiskond seda seisundit soodustab ja käitumuslike muutustega on võimalik seda nii ennetada kui ravida.

Sõltuvuste küüsis vaevlev inimene ei ole enam võimeline ennast ise juhtima ega käitmuslikke muutusi ellu viima ning seetõttu on äärmuslikel juhtudel vaja tabletiravi mistõttu inimene peaks pöörduma psühhiaatri poole. Depressiooni leevendavad ka vitamiinid ja mineraalained nagu B-grupi vitamiinid, magneesium, kaltsium, raud, samuti on olemas looduslikke antidepressante ja rahusteid.  Kõikide tablettide puhul on oht nendest jääda sõltuvusse ning osadel on ka ohtlikud kõrvalmõjud mistõttu peaks nende tarvitamine olema ajaliselt piiratud. Kui nüüd inimene hakkab tarvitama ravimeid aga ei tee oma elus käitumuslikke muutusi, siis tulevad depressiooninähud tagasi mingi aja pärast peale tabletiravi lõpetamist või kaotavad tabletid pikaajalise tarvitamise järel oma esialgse mõju mistõtu neid tuleb vahetada ja inimene jääbki neid tarvitama.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et depressiooni on võimalik ennetada ja ravida. Mida varem seda parem. Depressiooni ennetamisega tegeleb inimene ise korrigeerides oma elustiili ja mõtlemist kaasates vajadusel erinevaid spetsialiste (arengutreener, psühholoog, unenõustaja, holistiline terapeut, toitumisnõustaja, personaaltreener jne). Depressiooni raviga tegeleb psühhiaater kuid ka siin on vajalikud elustiilimuutused. Neid patsiente, kes ei ole võimelised enda elus ka kõige lihtsamaid muutusi läbi viima, ei ole enam võimalik aidata vaid nad tiksuvad vaikselt rohtude all ja kannatades enneaegse surma poole. Kaotatud enesejuhtimisoskusi ei ole mingist hetkest alates enam võimalik tagasi saada. Õigeaegne ennetustöö oleks nende patsientide puhul olnud kindlasti tulemusrikkam kui hilja alustatud ravi. Ennetamise ja ravi vaheline piir on hägune ja tihti määratakse tablette inimesele kellel on head enesejuhtimisoskused ja kellele aitaks käitmuslikest meetoditest ning vastupidi, inimene keeldub võtmast ravimeid ja üritab tulutult ellu viia käitumuslikke muutusi. Teisel ongi raske otsustada mis see õige on ükskõik kui hea spetsialist ta ka pole (ka testimine võib ebaõnnestuda mis on üsna levinud nähtus, pole olemas 100% kindlat psühhomeetriat) ning seetõttu on oluline, et inimene tunneks ise oma organismi. Ükskõik kust aga peale ei hakata, on see ikkagi parem kui mittemidagi tegemine ja kui inimene on eesmärgiks võtnud oma elu muuta, siis lõpuks leiab ta ikkagi selle parima meetodi. Kõikide haiguste ennetamisega tuleb alustada siis, kui inimene veel terve on. 

NB! Depressiooni ravi ei pruugi iga kord olla edukas, tervisealase väärtuspõhise üldennetustööga oleks kindlasti palju rohkem võimalik saavutada!

Psühholoog, vaimse tervise ja heaolutreener Helina Mändmets

Rohkem infot stressi ja haiguste kohta loe siit
Rohkem infot terviseuuringute kohta loe siit

Stress ja unehäired

PIKAAJALINE STRESS (hormonaalne disbalanss) JA UNEHÄIRED võivad olla raskete tagajärgedega. Kuigi stress on loomulik elu osa, võib selle kuhjumine tekitada tõsiseid tervisehädasid. 

Stress ja unetus käivad tihti käsikäes. Kuigi stress on loomulik elu osa, võib selle kuhjumine tekitada tõsiseid tervisehädasid. Nii unetuse kui kumulatiivse olmestressiga seostatakse paljusid kroonilisi ja eluohtlikke haigusi nagu südamehaigused ja vähk. Pideva stressi ja unetuse all kannatavad inimesed satuvad ka kergemini õnnetustesse ning nende üleüldine toimetulek on raskendatud. Tihti kaasneb stressiga tujutõstvate ainete või tablettide tarbimine, mis viib organismi hormonaaltasakaalu veelgi enam balansist välja. Alguse on saanud nõiaring millest välja pääseda on raske: stressiga toimetulekuks süüakse magusat ja rämpstoitu, juuakse kohvi, energiajooke, alkoholi, halvimal juhul tarbitakse narkootikume, mis aga omakorda tekitab veel  rohkem stressi.  Koguneva stressi tõttu ning mõnuainete mõju nõrgenedes hakatakse neid tarbima suuremates koguses ning tekib sõltuvus. Kuigi inimene võib niimoodi funktsioneerida aastakümneid, on enamikel juhtudel sellise elustiili tagajärg lühenenud eluiga.  Sõltuvuskäitumine on nagu loterii, kus võidavad vaid üksikud ja mitte keegi ei anna garantiid, et see just sina oled.

Unehäired on üks levinumaid stressi sümptomeid ning uneprobleemidega inimeste hulk suureneb pidevalt. Uuringud näitavad,  et täiskasvanud inimene vajab normaalseks funktsioneerimiseks 7 - 9 tundi  und ööpäevas.  Kui unest jääb puudu, siis peaks inimene ideaaljuhul järgmisel ööl rohkem magama.  Liiga palju magada ei ole ka hea ja tihti on liigunisuse taga omakorda mõni terviserike. Vähene füüsiline koorumus ja teiselt poolt vaimne ülekoormus võivad unerütmi sassi lüüla. Ülekoormuse vastu aitab hästi  lühike lõunauinak päeva keskel ja alakoormuse vastu füüsiline treening.

Tihti hakatakse stressi leevendamiseks ja unetusega võitlemiseks tarvitama antidepressante, rahusteid  või unetablette. Tabletid võivad probleemile pakkuda lühiajalist leevendust, kuid pikaajalise tarvitamise korral võivad ilmneda kõrvalnähud. Tablettidest on võimalik ka sõltuvusse sattuda. Medikamendid ilma käitumise muutmiseta ei too endaga kaasa tervenemist vaid leevendavad ajutsielt organisimis kuhujunud pingeid. Kuigi rohud on mõnedel juhtudel hädavajalikud, on siiski jõutud järeldusele, et medikamente väljastatakse liiga kergekäeliselt.

Leebemad variandid on looduslikud rahustid ja vitamiinid, kuid raskemate probleemide puhul need ei aita ning ka neil on oma kõrvalmõjud. Kõige lihtsamad ja efektiivsemad stressiga toimetuleku vahendid on tervisesport (soovitavalt värskes õhus), jooga, tervislik mitmekülgne looduslik menüü, regulaarne toitumine, ajutreening (keelte õppimine, sudoku või muu tähelepanu nõudev mõttetegevus), loovtegevused, religioon, kästitöö või mõni muu köitev hobi.

Inimestel on välja kujunenud oma tehnikad, mis aitavad pingeid vähendada. Kuid tuleb ette olukordi, kus need enam ei aita. Mida varem terviseprobleemidega tegelema hakatakse, seda lihtsam on nendega toime tulla. Psühholoogiline nõustamine aitab vähendada stressi ning parandada toimetulekut. Käitmuslik elustiilinõustamine on suunatud tervislike harjumuste sisseviimises igapäevarutiini ning emotsionaalse teadlikkuse treening on suunatud vaimse stressi vähendamisele. Rohkem infot psühholoogilise nõustamise kohta leiad siit.

Ole terve!

Helina Mändmets