Kas hüpnoos aitab suitsetamisest loobuda?

Ameerika terviseblogi WebMD artikli põhjal kirjutatud ülevaates kaalume põhjalikult poolt ja vastuargumente hüpnoosi kasutamisel suitsetamisest loobumisel ning anname soovitusi kuidas valida endale professionaalset hüpnoterapeuti. 

Igaüks, kes on proovinud suitsetamisest loobuda, teab, et see on tõeline väljakutse kuid ühtlasi ka parim, mida inimene enda tervsie hekas teha saab. Suitsetamine on kahjulik, isegi surmav harjumus ja peamine vähi põhjustaja. Suitsetamine suurendab ka südameinfarkti, insuldi, kopsuhaiguste, luumurdude, kae ja paljude teiste haiguste riski. Kui sellised abivahendid nagu nikotiinipillid, plaastrid, närimiskumm, nõustamine või mõni muu tehnika mille abil oled proovinud suitsetamist maha jätta, pole toiminud, ära loobu proovimast. Osad uuringud näitavad, et hüpnoos võib aidata mõnedel inimestel kahjulikest harjumustest sh suitsetamisest, loobuda.

Mis on hüpnoos?

Hüpnoosi on nimetatud teadvuse muutunud olekuks kus inimene kas magab, on poolunes või transis. Kliinilist hüpnoosi võidakse kasutada et ravida erinevaid psüühhilisi või kehalisi haigusi. Näiteks kasutatakse seda tihti valuga toimetulemiseks. Hüpnoosi kasutatakse ka paljude teiste terviseprobleemide puhul nagu üleliigne kehakaal, kõnehäired või sõltuvused.

On palju vaieldud selle üle kuidas hüpnoos töötab. Mõned usuvad, et hüpnoosi ajal saab inimene lõdvestuda ja paremini konentreeruda ning jälgib ka seetõttu paremini terapeudi soovitusi näiteks suitsetamine maha jätta. Tõenäoliselt on mängus ka tavaline platseebo efekt, samuti uskumus, et raha ei saa maha vista (juhul kui hüpnoteraapia seanss on maksma läinud kopsaka summa). Hüpnoosile sarnast seisundit on võimalik saavutada ka meditatsiooni teel. 

Kuigi inimene on hüpnoosi ajal transis, ei ole ta teadvuseta vaid omab täielikku ülevaadet ja kontrolli enda olekust ja käitumisest ning teda ei saa sundida midagi tegema vastu tema enda tahtmist. Aju-uuringud näitavad hoopis aktiivset ajutuegevust hüpnoosi ajal.

Hüpnoos suitsetamisest loobumiseks

Seansi ajal palutakse patsientidel tihti ette kujutada suitsetamisega seotud negatiivseid tagajärgi. Näiteks võib terapeut väita, sigaret lõhnab nagu heitegaas või et suu läheb peale suitsetamist vastikult kuivaks.

Spiegeli meetodi kohaselt, mis on üks populaarsemaid hüpnoositehnikaid, keskendutakse peamiselt kolmele väitele:

1. Suitsetamine mürgitab keha

2. Sul on vaja enda keha elusana

3. Sa pead austama oma keha ja selle eest hoolitsema (et olla elus)

Hüpnoterapeut õpetab suitsetajale enese-hüpnoosi ja soovitab tal seda kasutada iga kord kui tal tuleb tahtmine suitsetama hakata.

Kas hüpnoos töötab?

Reegelina ei tööta hüpnoos kõikide inimeste puhul. Üks neljast inimesest pole üldse hüpnotiseeritavad. Samuti ei tähenda edukas hüpnoosiseanss, et inimene ka tegelikult suitsetamise maha jätab või ei alusta mõne aja pärast uuesti. Kui hästi hüpnoos töötab, oleneb sellest kellelt küsida. Sellealased teadusuuringud on vasturääkivad. Süsteemne ülevaade 2010. aastal teadusajakirjades avaldatud artiklitest leidis, et pole piisavalt tõendeid hüpnoosi efektiivsuse kohta. Järgmine süsteemne ülevaade 2012. aastal aga tõestas vastupidist, et uuringud näitavad hüpnoosi võimalikku efektiivsust. Ameerika Vähiliidu veebilehel, kus räägitakse alternatiivmeetoditest suitsetamisest loobumiseks, tuuakse välja, et kuigi kontrollitud uuringud ei toeta hüpnoosi efektiivsust, on siiski olemas lausa anektootlikud juhtumid, kus hüpnoos on mõnda inimest aidanud.  

Kuigi mõned allikad väidavad vastupidist, ei ole hüpnoos Ameerika Meditsiiniühingu (Americal Medical Association/AMA) poolt tunnustatud ravimeetod. Organisatsioonil ei ole ametlikku seisukohta hüpnoosi suhtes. Samas  aga tunnustab Ameerika Psühholoogide Assotsiatsioon (APA) hüpnoosi kui lahendust psühholoogilistele probleemidele nagu näiteks krooniline valu ning annab välja sellealast kirjandust. 

Teadlased kes on uurinud hüpnoosi, väidavad, et on vaja rohkem hästi dokumenteeritud ja valiidseid uuringuid hüpnoosi kohta kuid lisavad, et ikkagi on hüpnoos juba praegu arvestatav vahend erinevate terviseprobleemidega toimetulekul. Kui rääkida suitsetamisest, siis tõenäoliselt on sellest loobumiseks vaja rohkem kui ühte abistavat tehnikat, et püsivate tulemusteni jõuda.

Kõigi eelduste järgi töötab hüpnoos siis, kui inimene on iseseisvalt ära teinud nn. "eeltöö" ehk leidnud sisemise motivatsiooni suitsetamisest loobumiseks, saanud vastuse küsimusele miks ma üldse tahan suitsetamisest loobuda. Kui miks ei ole paigas, siis ei ole ka kuidas kerge tulema ja ainult välise motivatsiooni peale üles ehitatud käitumise muutmise katse ei ole pikemas perspektiivis edukas. 

Kuidas leida hüpnoterapeuti?

Kui oled otsustanud proovida hüpnoosi suitsetamisest loobumise abivahendina, siis küsi enda lähikonna tervisespetsialistidelt kas nad oskaksid kedagi soovitada.

Siin on mõned soovitused kuidas leida head hüpnoterapeuti:

1. Veendu, et tegemist on kvalifitseeritud, litsenseeritud ja tervishoiuspetsalistide poolt tunnustatud praktikuga. Hüpnoterapeudil, kes tegeleb sõltuvuste ja teiste terviseprobleemidega, peaks olema vastav tervisealane kõrgharidus kas siis psühholoogias, psühhiaatrias, arstiteaduses või õenduses. Ameerikas eristab sõltuvus- ja psüühikahäiretega tegelevaid kvalifitseeritud hüpnoterapeute isehakanud soolapuhujatest termin "kliiniline". Kliinilised hüpnoterapeudid on reeglina registreeritud Ameerika Kliinilise Hüpnoosi Seltsis (ASCH). 

2. Küsi raskeid küsimusi hüpnoterapeudi hariduse ja koolituse kohta. Ameerika Kliinilise Hüpnoosi Selts soovitab küsida endalt kas see spetsialist saaks mind aidata ka ilma hüpnoosita? Kui vastuseks on ei, siis on vaja otsida abi mujalt.

3. Ole ettevaatlik lubaduste või “garantiide” suhtes, mis tunduvad liiga head et olla tõsi – hüpnoos ei tööta kõikide inimeste puhul.

Pea meeles, et kunagi ei ole liiga hilja suitsetamisest loobumiseks. Tervise paranemise märke võid näha kohe peale lõpetamist. Kui loobud enne 50. eluaastat, siis võid elada 15 aastat kauem võrreldes suitsetajatega.

Ole terve!

Originaalartklit saad lugeda siit

Depressioon - ennetamine ja ravi

Aastal 2019 raputas Viljandit kevadine enesetappude laine: mitteametlikel andmetel üritas vaid paari kuu jooskul vabatahtlikult elust lahkuda vähemalt kuus inimest, viiel neist see ka õnnestus. Sügav kaastunne neile, kes kaotasid lähedase. 

Eestlaste vaimne ja füüsiline tervis halveneb aasta aastalt. Viimase Praxise uuringu järgi on meie tervelt elatud eluaastad languses mis tähendab seda, et inimesed hakkavad üha rohkem ja rohkem sõltuma meditsiinist. Kes üha kallinevad ravikulud kinni maksab? Eks ikka stressis töötaja vabrikus, põllul, köögis, leti taga, kontoris. CV-Keskuse küsitluse põhjal ei ole 75% vastanutest oma tööga rahul mis tähendab kaheksa tundi stressi viis päeva nädalas. Hoolimata teadlaste väidetest, et 8 –tunnine tööpäev ja viiepäevane töönädal on ebaefektiivsed, laseb riigi bürokraatiaratas ikka samas tempos edasi. Sama kehtib ka tubase ja istumissõltuvust tekitava haridussüsteemi kohta. Kroonilise stressi tagajärjeks on aga omakorda nii vaimsed kui kehalised haigused. See on nõiaratas, kust on juba raske välja tulla kuna meil puudub riiklikul tasandil väärtuspõhine ja süstemaatiline terviseedendamise programm ning hetkeseisuga ei ole seda ka kuskilt tulemas. Keelu- ja hoiatuskampaaniad on väheefektiivsed kui inimese baasväärtuseks ei ole mitte tervis vaid materiaalne heaolu ja ühiskondlik staatus. Näiteks valitakse siis suitsetamise asemel valitakse arvuti, nutitelefoni või teleka ees istumine mida teadlased ongi nimetanud uueks "suitsetamiseks" ja mis ei vii varajasse hauda mitte vähem inimesi.

Vaimne ja füüsline tervis on seotud. Stress on seotud elustiiliga ja tänapäeva peamisi surmahaigusi nagu vähk ja südamehaigused, on Maailma Terviseorganisatsioon nimetanud elustiilihaigusteks. Kuna geenid on informatsoon eelmiste põlvkondade käitumisest, siis oleneb ka meie laste tervis elustiilist rääkimata sellest, et lapsed õpivad matkides.

Ka depressioon on elustiilihaigus mida on võimalik ennetada. Depressiooni haigestumisele eelneb aastatepikkune kroonilise stressi periood mille jooksul on käitumuslike elustiilimuutuste ja mõtteviisi korrigeerimisega võimalik depressiooni ennetada. Isegi kui inimene on saanud kaasa nn depressioonigeenid, on ka selles olukorras keskkonna, käitumise ja mõttemalli muutmisest abi depressiooni ravimisel/ennetamisel. Mida varem sellega peale hakatakse, seda paremad on tulemused. Ka lapseea depressiooni on võimalik elustiilimuutustega leevendada.

Kui inimesed hakkavad oma probleemidega tegelema stressi esimeste sümptomite ilmnemisel, siis on stressist väljatulemine suhteliselt lihtne ja uute tervislike stressimaandmaise tehnikatega ei ennetata mitte ainult depressiooni vaid ka stressist tingitud kehalisi haigusi. Kui aga inimene on elanud kroonilise stressiga aastaid või isegi aastakümneid, siis läheb sealt väljatulemiseks samuti aastaid ning see ei pruugi alati õnnestuda. Laste depressiooni ennetamisel/ravimisel on suur roll vanematel ning seal on samuti vajalikud käitumuslikud muutused.

Kroonilise stress on ohtlik seetõttu, et see on hiiliv ja tuleb inimese ellu järk-järgult. Stressis elamine muutub pikapeale harjumuseks ja inimene ei saa enam arugi, et elu võiks olla üldse kuidagi teistmoodi. Ta eeladb, et kõik tunnevad samamoodi ning see ongi normaalne. Alles depressiooni välja kujunedes tekib arusaamine, et asjad on tegelikult väga halvasti. 

Paljud omandavad stressiga toimetulemeiseks mingi sõltuvuskäitumise mille tagajärjel organism veelgi enam stressi läheb ja kontroll oma elu üle kaob. Tagajärjeks on haigused ja enneagne surm. (Mis on enneagne? On püstitatud hüpotees, et inimeste vanus tervislikus keskkonnas ja tervislikku elustiili järgides võiks olla keskmiselt 114 aastat. Ajaloost teame, et võimul olev eliit on alati elanud tunduvalt kauem kui nende alamad - 70, 80, 90, 100 ja enamgi aastaseks. Siddharta Gautama e. Buddha elas vähemalt 80 aastaseks, tõenäoliselt vanemakski, siis 2500 aastat tagasi. Kõige vanem inimene tänapäeval on elanud ametlikel andmetel 116 ja mitteametlikel andmetel 126 aastaseks. Kõige kõrgema keskmise elueaga riik maailmas on hetkel Hispaania 80 aastaga. Kõige rohkem 100-aastaseid ja üle selle elab Jaapanis. Ka tänapäeval seostatakse eluea pikkust materiaalse kindlustatusega. Rikkamates riikides elavad rikkamad inimesed kauem kui vaesed nende omas riigis, need omakorda elavad kauem kui rikkad vaestes riikides jne. Loomulikult on alati ka erandeid. )

Sõltuvused ja depressioon käivad käsikäes. Üldistatult võib öelda, et iga depressiooni taga on mingi sõltuvus kas siis energiajookidest, ravimitest, toidulisanditest, suhkrust ja muust toidust, sigarettidest, alkoholist, narkootikumidest, hasartmängudest, seksist, arvutist, rahast, võimust, kuulsusest jne mille tõttu oma tervise eest hoolitsemine jääb tahaplaanile. Päris täpselt ei tea keegi mis on depressioon, kas see on ääretu kurbus ja alaväärsus või hoopis ebamugavate tunnete talumatus, erinevad teooriad toovad välja erinevad seisukohad kuid fakt on see, et tarbimisühiskond seda seisundit soodustab ja käitumuslike muutustega on võimalik seda nii ennetada kui ravida.

Sõltuvuste küüsis vaevlev inimene ei ole enam võimeline ennast ise juhtima ega käitmuslikke muutusi ellu viima ning seetõttu on äärmuslikel juhtudel vaja tabletiravi mistõttu inimene peaks pöörduma psühhiaatri poole. Depressiooni leevendavad ka vitamiinid ja mineraalained nagu B-grupi vitamiinid, magneesium, kaltsium, raud, samuti on olemas looduslikke antidepressante ja rahusteid.  Kõikide tablettide puhul on oht nendest jääda sõltuvusse ning osadel on ka ohtlikud kõrvalmõjud mistõttu peaks nende tarvitamine olema ajaliselt piiratud. Kui nüüd inimene hakkab tarvitama ravimeid aga ei tee oma elus käitumuslikke muutusi, siis tulevad depressiooninähud tagasi mingi aja pärast peale tabletiravi lõpetamist või kaotavad tabletid pikaajalise tarvitamise järel oma esialgse mõju mistõtu neid tuleb vahetada ja inimene jääbki neid tarvitama.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et depressiooni on võimalik ennetada ja ravida. Mida varem seda parem. Depressiooni ennetamisega tegeleb inimene ise korrigeerides oma elustiili ja mõtlemist kaasates vajadusel erinevaid spetsialiste (arengutreener, psühholoog, unenõustaja, holistiline terapeut, toitumisnõustaja, personaaltreener jne). Depressiooni raviga tegeleb psühhiaater kuid ka siin on vajalikud elustiilimuutused. Neid patsiente, kes ei ole võimelised enda elus ka kõige lihtsamaid muutusi läbi viima, ei ole enam võimalik aidata vaid nad tiksuvad vaikselt rohtude all ja kannatades enneaegse surma poole. Kaotatud enesejuhtimisoskusi ei ole mingist hetkest alates enam võimalik tagasi saada. Õigeaegne ennetustöö oleks nende patsientide puhul olnud kindlasti tulemusrikkam kui hilja alustatud ravi. Ennetamise ja ravi vaheline piir on hägune ja tihti määratakse tablette inimesele kellel on head enesejuhtimisoskused ja kellele aitaks käitmuslikest meetoditest ning vastupidi, inimene keeldub võtmast ravimeid ja üritab tulutult ellu viia käitumuslikke muutusi. Teisel ongi raske otsustada mis see õige on ükskõik kui hea spetsialist ta ka pole (ka testimine võib ebaõnnestuda mis on üsna levinud nähtus, pole olemas 100% kindlat psühhomeetriat) ning seetõttu on oluline, et inimene tunneks ise oma organismi. Ükskõik kust aga peale ei hakata, on see ikkagi parem kui mittemidagi tegemine ja kui inimene on eesmärgiks võtnud oma elu muuta, siis lõpuks leiab ta ikkagi selle parima meetodi. Kõikide haiguste ennetamisega tuleb alustada siis, kui inimene veel terve on. 

NB! Depressiooni ravi ei pruugi iga kord olla edukas, tervisealase väärtuspõhise üldennetustööga oleks kindlasti palju rohkem võimalik saavutada!

Psühholoog, vaimse tervise ja heaolutreener Helina Mändmets

Rohkem infot stressi ja haiguste kohta loe siit
Rohkem infot terviseuuringute kohta loe siit