TEENUSEINFO

Psühholoog, 

vaimse tervise ja heaolutreener

Helina Mändmets

Info ja broneerimine

tööaegadel telefonil 51 79 161
helina.mandmets@gmail.com

Spetsialiseerumine:

- stress, stressiteadlikkus ja toimetulek stressiga

Krooniline stress on hiiliv, pikaajalise stressiga käivad kaasas pinges või emotsionaalselt tühjad suhted, sõltuvused ja haigused. Stressis vanemad pärandavad stressi edasi oma lastele. 

- lapsepõlve emotsionaalne väärkohtlemine ja hooletussejätmine

Lapsepõlve emotsionaalse väärkohtlemise tagajärjed saadavad inimest kogu elu ning need antakse edasi ühelt põlvkonnalt teisele. Loe rohkem minu blogiartilist Nähtamatud haavad

- emotsionaalne söömine

Stressisöömine saab alguse lapsepõlvest ja sellega seostatakse söömishäireid nagu buliimia ja sööstsöömine. Emotsionaalsest söömisest ei ole võimalik "paraneda" kuid seda on võimalik üsna efektiivselt juhtida nii, et tervisehädad kimbutama ei hakka. 

HIND

Nõustamine (eesti/vene/inglise keeles)   65.- eurot tund

Teenused saadaval interneti vahendusel. 

NB! Viljandi linna peredele, kus kasvavad alla 7 aastased lapsed, on nõustamine soodushinnaga 50.- eurot tund. 

NB! Enne nõustamisele tulemist tutvu kindlasti nõustamispõhimõtete ja konfidentsiaalsuslepinguga:

https://psych-viljandi.blogspot.com/p/psuhholoogiline-noustamine_17.html

NB! Esmakordselt broneerides on vajalik broneeringutasu 10.- eurot, mida mitteilmumise korral ei tagastata kuid mis võetakse maha visiiditasust. Broneeringutasu palun kanda OÜ Nemesia arveldusarvele EE022200221057939958 Swedbangas. 

VAJALIK INFO

Teenus on suunatud tervele inimesele stressiga toimetulekuks, heaolu edendamiseks ja haiguste ennetamiseks. Nõustamisele on oodatud kõik kliendid, ka psüühikahäire diagnoosiga, kuid nõustamine ei asenda psühhiaatrilist ravi ega psühhoteraapiat, vaid on täiendav abivahend olmestressiga toimetulemisel. Psüühikahäirete raviga, sh. sõltuvushäired, tegeleb Viljandi Psühhiaatriakliinik, kus võtavad vastu nii psühhiaatrid kui kliinilised psühholoogid. Saatekirja pole vaja (täpsem info allpool). Helina Mändmets ei tee psühhoteraapiat, traumateraapiat, pere- ega paariteraapiat. Pereteraapiat teevad Viljandis pereterapeudid Katrin Heinrich (Viljandi Perepesa) ja Kaiti Kuiv, ohvriabitelefon on 116006. 

Tegemist on riigist ja muudest asutustest sõltumatu erapraksisega kus teenuse eest maksab klient ise kas sularahas või arvega. Tasuta teenuseid ja kriisiabi pakkuvate asutuste kohta on allpool eraldi lõik. 

Nõustamine on tulemusrikkam kui käiakse vähemalt viis korda nädalaste vahedega, vajadusel 8 - 10 korda. Kui see pole võimalik, saab võtta pikema konsultatsiooni. Nõustamine annab tehnikad ja oskused stressiga toimetulekuks kuid millisel määral neid rakendatakse, sõltub inimesest endast. Mida varem stressiga tegelema hakatakse, seda paremad on tulemused. Kui on elatud kroonilise stressiga aastaid või isegi aastakümneid, siis läheb samuti aastaid, et sellest välja tulla ja kui arengutõkked on ületatud, saab inimene iseseisvalt endaga tegelema hakata. Kas või millisel määral ta seda teeb, oleneb juba temast endast. 

Kui oled broneerinud nõustamise aja aga ei saa tulla, siis anna sellest kindlasti eelnevalt teada.

Kui kahtled kas tulla nõustamisele või mitte, siis helista ja küsi rohkem infot.

Kui oled introvert ja sulle ei meeldi rääkida, siis tule konsultatsioonile, seal on sul võimalus kuulata. 

Kui vajad hädasti nõustamist aga oled majanduslikus madalseisus, siis küsi pakkumist allahindlusele.

Kui sul on küsimusi või pretensioone juba toimunud nõustamise suhtes, siis võta kindlasti minuga ühendust - täiendavad küsimused meili või telefoni teel kuuluvad hinna sisse. Samuti olen tänulik igasuguse tagasiside eest - nii anonüümse, nimelise kui avaliku tagasiside edastamise juhised leiad siit. Tagasiside jaoks võid kasutada ka valmis vormi mille saad kopeerida siit ja mille võid saata meilile helinamandmets@yahoo.com. 

NÕUSTAMIST JA KRIISIABI PAKKUVAD ASUTUSED VILJANDIS, TASUTA TEENUSED

Kui oled sügavas depressioonis ja tahad kohe kellegagi rääkida või kui sul on enesetapumõtted, siis helista eluliin.ee 655 80 88 (ööpäevaringselt), kriisiabi 63 143 00 (tööpäeviti 9 - 20) ja pöördu seejärel esimesel võimalusel psühhiaatri poole (Viljandi Psühhiaatriakliiniku registratuur 435 42 48) . Viljandi Psühhiaatriakliiniku valvearst võtab vastu ööpäevaringselt, tel. 435 42 55. Vaimse tervise tugiliinilt 660 4500 saab infot erinevate abisaamise võimaluste kohta aga ka lihtsalt oma murest rääkida. Vaata rohkem https://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/vaimne-tervis. Oma muredest saab rääkida ööpäevaringselt töötaval hingehoiutelefonil 116123. 

116 111 - lasteabi telefon ööpäev läbi, chat www.lateabi.ee, e-kiri info@lasteabi.ee

1226 - koolipsühholoogide nõuandeliin tööpäevadel 16 - 20

1227 - venekeelne nõuandeliin teisipäeviti kell 16 - 20

1227 - ukrainakeelne nõuandeliin kolmapäeviti kell 16 - 20 

www.peaasi.ee ja www.lahendus.net pakuvad veebipõhist vaimse tervise alast nõustamist tasuta.

Viljandi Psühhiaatriakliinikus on teenused (nii psühhiaatriline kui psühholoogiline abi) Haigekassa kindlustuse olemasolul kas tasuta või minimaalse visiiditasu eest (5.- eurot). Saatekirja pole vaja. 

Alkoholitarvitamise häire raviteenus Viljandi haigla juures on kõigile tasuta, kaasarvatud need, kellel puudub kindlustus. Saatekirja pole vaja. Rohkem infot http://www.vmh.ee/alkoholitarvitamise-hairega-isikud-on-oodatud-abi-saama

Viljandi Töötukassa pakub oma klientidele samuti tasuta psühholoogilist abi. Selleks on vaja pöörduda enda konsultandi poole kes siis juba edasi annab psühholoogi koordinaadid, kellel on leping Töötukassaga tasuta teenuse osutamiseks. 

Viljandi Perepesas on nii tasuta kui tasulised teenused. Tasuta teenused on ette nähtud Viljandi linna elanikele. Psühholoog - nõustaja vastuvõtt on rasedatele ja alla seitsme aastase lapsega Viljandi peredele tasuta. Raseduskriisi nõustamine, leinanõustamine ja kogemusnõustamine (Triinu Tints triinutints.ee/) on tasuta. Rohkem infot teenuste kohta  https://www.perepesa.ee/viljandi-perepesa

Südalinna Tervisekeskuses  (Viljandi Tervisekeskus Turu 10) võtavad vastu nii laste kui täiskasvanute psühhiaatrid kindlustatud kui kindlustamata patsiente. Saatekirja pole vaja ja broneerida saab interneti teel. https://tervisekeskused.ee/

Südalinna Tervisekeskuses võtab vastu laste- ja täiskavanute psühholoog Hille Krusberg (tunnihind 30.- eurot). https://tervisekeskused.ee/eriarstid/psuhholoog/

Lingid (Google'i otsingumootorile) 

https://www.apa.org/research/action/immune
https://www.apa.org/monitor/2009/11/yoga
https://www.nhs.uk/conditions/Counselling/
https://www.bacp.co.uk/
https://www.mind.org.uk/information-support/drugs-and-treatments/talking-therapy-and-counselling/#.W4JKKLgep2E
https://www.rscpp.co.uk/counselling/204/counselling-london.html?ctr=92
http://www.bbc.co.uk/religion/religions/buddhism/
https://www.nhs.uk/live-well/exercise/guide-to-yoga/

Nähtamatud haavad: lapsepõlve emotsionaalne väärkohtlemine ja hooletussejätmine

 

Nähtamatud haavad: lapsepõlve emotsionaalne väärkohtlemine ja hooletussejätmine

(childhood emotional abuse and neglect)

 

Lapse emotsionaalse väärkohtlemise tagajärjed on sama rasked või veelgi raskemad võrreldes lapse füüsilise väärkohtlemise või seksuaalse ärakasuta-misega. 

Lapse emotsionaalne väärkohtlemine

Lapse emotsionaalne väärkohtlemine mõjutab lapse käitumist ja mõtlemist. Lapsel võivad tekkida tähelepanuhäired, agresssiivsus, tõrksus, hüperaktiivsus, sageneda käitumisprobleemid, mis võivad viia õigusrikkumisteni. Lapse emotsionalane väärkohtlemine on tugevalt seotud selliste psühholoogiliste probleemidega nagu ärevus, depressioon, post-traumaatiline stressisündroom, enesevigastamine ja suitsidaalsus ning madal enesehinnang. Psühholoogiliselt väärkoheldud lastel on esineb samaväärselt käitumisprobleeme, enesevigastamist ja kriminaalsest käitumist võrreldes füüsiliselt väärkoheldud lastega ja rohkem, võrreldes seksuaalselt ärakasutatud lastega.  

 

Huvitaval kombel ei mõjuta isegi lapse füüsiline väärkohtemine ja seksuaalne ärakasutamine koos niipalju lapse psüühikat kui seda teeb emotsionaalne väärkohtlemine üksinda.

 

Lapse emotsionaalne väärkohtlemine on

 

* lapse pidev kritiseerimine, kamandamine, käsutamine

* lapse ähvardamine, lapse peale karjumine, lapse solvamine

* lapse süüdistamine, patuoinaks tegemine

* lapse alandamine

* lapse sundimine tegema ülejõu käivaid asju

* lapsele sotsiaalse arengu mittevõimaldamine, tema isoleerimine

* lapse nähes ebamoraalselt käitumine (alkoholi liigtarbimine, narkootikumide

tarbimine, seks, vägivald, joobes või uimastatud olekus lapsega suhtlemine)

* keelamine lapsel oma sõpradega suhelda

* lapsest eemal olemine kas füüsiliselt kui vaimselt (näiteks depressioonis vanem)

* lapse ignoreerimine

* lapsega manipuleerimine (ma armastan sind ainult siis, kui sa hea laps oled st. teed seda mida ma sinult ootan)

* vanem ei kiida ega tunnusta last või kiidab ainult tingimusteta kuuletumist

* vanem ei näita välja oma emotsioone lapsega suheldes või moonutab neid (naerab kui tegelikult on vihane, kurb või hirmunud või käib ringi pokkerinäoga)

* vanem ei valideeri lapse emotsioone (kui laps on näiteks vihane ja tunneb, et talle on ülekohut tehtud, siis vanem käratab talle, et ta käiitub halvasti ja ega kuula sõna)

 

Viimased kaks punkti kuuluvad lapse emotsionaalse hooletussejätmise alla, millest tuleb järgnevalt pikemalt juttu. 

Lapse emotsionaalne hooletussejätmine

Lapse emotsionaalne hooletussejätmine on üks lapse emotsionaalse väärkohtlemise varjatumaid vorme. Vastupidiselt teistele väärkohtlemise vormidele nagu füüsiline väärkohtlemine või seksuaale ärakasutamine, ei jäta lapse emotsionaalne väärkohtemine ega emotsionaalne hooletussejätmine mingeid käegakatsutavaid jälgi (kuigi ka need võivad toimuda varjatult). Emotsionaalne hooletussejätmine ei ärata ka kõrvalseisjate tähelepanu nagu raskemad emotsionaalse väärkohtlemise viisid kus last halvustatakse või alandatakse. Mingil määral on enamik inimesi kogenud lapsepõlves emotsionaalset hooletussejätmist, sest krooniline stress, milles paljud pered elavad, soodustab igasugust laste väärkohtlemist ja isegi kõige resilientsemad vanemad võivad periooditi oma lapsed emotsionaalselt hüljata. Siiski, kui emotsionaalne hooletussejätmine on ajutine ja „äraolnud“ vanem tuleb tagasi, ei pruugi sellel olla püsivaid tagajärgi. Kui aga emotsionaalne hooletussejätmine on vanema pidev käitumismuster, siis kannatab laps selle tagajärgede all terve elu ja pärandab selle omakorda edasi oma lastele.

 

Lapse pidev emotsionaalne hooletussejätmine on üks emotsionaalse väärkohtlemise vormidest 

Emotsionaalne väärkohtlemine leiab aset kui vanem või hooldja ei paku lapsele piisavalt emotsionaalset tuge, heakskiitu ja tähelepanu lapse kasvuperioodil. 

Emotsionaalne hooletussejätmine on:

* vanem ei ole emotsionaalselt kohal, lapse ja vanema kontakt on pinnapealne

* lapse tunnete ignoreerimine (lõpeta nutmine, saa meheks!) 

* vanem ei puuduta last piisavalt, ei kallista, ei tee pai ega hoia last süles

* vanem ei pööra lapsele piisavalt tähelepanu, ei kuula lapse muresid, ei lohuta teda ega rõõmusta tema edu üle 

* vanem ei valideeri lapse tundeid (kui last näiteks koolis kiusatakse, ei pööra vanem sellele piisavalt tähelepanu)

* vanem ei motiveeri ega julgusta last tegema erinevaid asju mis lapsele meeldivad, ta kas üldse ei osale lapse tegemistes või on huvitatud ainult sellest, et laps tegeleks asjadega, mis vanaem arvates on vajalikud (jälle sa sirgeldad oma mõttetuid koomikseid endal õppimata!) 

Lapse emotsionaalse hooletussejätmise tagajärjed:

*  ärevus

* depressioon

* apaatia (huvi kadumine maailma ja enda tuleviku osas)

* võimetus edasi pürgida

* hüperaktiivsus

* agressiivsus

* arengupeetus 

* madal enesehinnang

* sõltuvusainete tarvitamine

* sõpradest ja meeldivatest tegevustest eemaldumine

* hoolimatus ja ükskõiksus

* võimetus luua emotsionaaselt lähedasi suhteid

* kehvem füüsiline tervis 

 

Müncahuseni sündroom by proxy ehk uue nimega FDIA (kujutletud või esilekutsustud haigus), on lapse väärkohtlemise üks raskemaid vorme, mida on väga raske tuvastada ja isegi kui tuvastatud, siis on sellele raske reageerida, eriti kui tegemist on lapse arenguhäirega (autism, ATH, kõnearengupeetus vmt.). Münchausen by proxy on lapse väärkohtlemine psüühikahäirega vanema poolt, kus vanem mõtleb lapsele välja haigusi või võimendab juba olemasolevat häiret nii, et laps ei saa eakohaselt areneda ning tema seisund halveneb. Vanem tegeleb üleliia lapse haiguse/häirega, nägemata sealjuures lapse potentsiaali ning peab ennast lapse häire osas parimaks spetsialistiks. Talle on oluline tähelepanu ja tunnustus mida ta saab nii "raske" lapsega tegeledes. Münchausen by proxy vanemad võivad aktiivselt oma lapsele abi otsida kuid kui abi hakkab tulemust tootma, siis lõpetavad selle kiiresti. Nad võtavad reeglina vastu ainult sellist abi, mis ei tööta. Raskematel juhtudel võivad Münchausen by proxy vanemad lapse invaliidistada või isegi tappa mittevajalike meditsiiniliste protseduuridega. Vaid üksikud eriti ekstreemsed Münchausen by proxy juhtumid avastataske ja tuuakse avalikkuse ette, enamik neist jääb kas avalikkuse eest varjule või ei suudeta neisse sekkuda kuna neid on võimatu tõestada.  

Lõppsõna

Enamik laste füüsilise, seksuaalse ega emotsionaalse väärkohtlemise juhtudest ei jõua kunagi avalikkuse ette, vaid vähesed neist saavad käsitletud nõustamistel ja teraapiaseanssidel. Vaimse tervise professionaal saab aidata inimesel tulla toime lapsepõlve väärkohtlemise tagajärgedega. Selleks ei olegi alati vaja väärkohtlemisest nõustaja, terapeudi või coach’iga rääkida, kuigi rääkimisega võib kaasneda vabanemise tunne. Samuti aitab rääkimine toetada teisi kannatanuid ja teadvustada ka laiema avalikkuse ees neid muidu nii varjatud probleeme. Kuna igasugune väärkohtlemine kipub põlvkondade lõikes korduma, siis on hea seda endale teadvustada, et oma lapsi selle eest hoida. Kuid haavu saab kindlasti paranda ka nii, et nende tekkimise põhjused jäävad igaveseks ainult inimese enda hingesügavustesse.  

Kasutatud artikleid

https://www.apa.org/monitor/2015/07-08/ce-corner

https://www.oscb.org.uk/practitioners/multi-agency-procedures-and-resources/emotional-abuse/

https://www.verywellmind.com/childhood-emotional-neglect-in-adulthood-7568040

https://www.healthline.com/health/mental-health/childhood-emotional-neglect#symptoms-in-children

https://my.clevelandclinic.org/health/diseases/9834-factitious-disorder-imposed-on-another-fdia

STRESSINÕUSTAMINE

 

NÕUSTAMISINFO

Olen spetsialiseerunud stressile. Kui akuutne stress on normaalne elu osa, siis krooniline stress kurnab organismi. Krooniline olmestress ei ole mitte haigus, vaid haigustele eelnev seisund. Krooniline stress on hiiliv, sellega on võimalik ära harjuda ja inimene võib stressis elada aastaid, ilma, et ta ise sellest aru saaks. Meie stress mõjutab meie lähedasi ja nende stress omakorda meid. Nii läheb käima nõiaring, kust välja saab vaid mõtteviisi, elustiili ja vajadusel ka keskkonda muutes. Stressis vanemate lapsed võivad olla emotsionaalselt hooletussejäetud, mis omakorda kahandab nende stressitaluvust. Kroonilise stressiga on seotud igasugune sõltuvuskäitumine sh emotsionaalne söömine  e. stressisöömine, millega samuti tegelen. Mul on ligi 10-aastane nõustamiskogemus, mille jooksul olen töötanud nii laste, noorte kui täiskasvanutega. 

 (Loe rohkem stressiga seotud haiguste kohta siit.) 

Inimene võib elada kroonilises stressis aatsaid, isegi aastakümneid, ilma sellest ise aru saamata. Asi hakkab hapuks minema siis, kui terviseprobleemid endast märku hakkavad andma. Kõik sõltuvus- ja psüühikahäired ning muud haigused ei ole ravitavad, kuid õigel ajal alustatud ennetustöö on alati edukas. Seetõttu ongi oluline stressiga hakata tegelema võimalikult varakult. Stressi sümptomid avalduvad inimetel erinevalt. Need, kes enda emotsioonidega vähem kontaktis on, võivad lihtsalt täheldada sagenevat ebamäärast halba enesetunnet või hakkab kuskil mingi koht valutama ilma, et arst sellele mingit põhjust leiaks. (Loe rohkem stressi sümptomite kohta siit.) Stressis vanemad pärandavad stressi oma lastele edasi ja põlvkondadevaheline "needus" läheb käima, mille tõttu meie vaimne ja füüsiline tervis halveneb pidevalt ning satume üha rohkem sõltuvusse meditsiinist. 

 

Stressi nõiaring töötab niimoodi:

VÄLINE STRESSOR → SÕLTUVUSKÄITUMINE (sigaretid, stressisöömine, energiajoogid, alkohol, narkootikumid, ravimid jm.) → STRESSITALUVUSE LANGUS → KROONILINE STRESS → TERVISE- JA (VÕI) SUHTEPROBLEEMID) → KROONILISE STRESSI SÜVENEMINE = HAIGUSED JA ELUKVALITEEDI STABIILNE LANGUS

 

Õnneks on stressi nõiarigi võimalik katkestada. Tule nõustamisele kohe, kui tunned, et elul pole enam võlu ja enneta kroonilist stressi! Mida varem stressiga tegelema hakatakse, seda paremad on tulemused.  Stressiteadlikud vanemad pärandavad oma teadmised edasi lastele ning kasvatavad jätkusuutlikku ja tervet järelkasvu. Kohtumiseni nõustamisel! 

 

Psühholoog, vaimse tervise- ja heaolutreener

Helina Mändmets

 

 

Mis on kehakuvand (keha imago, body image)?

 

Kehakuvand on inimese enda hoiakud, uskumused ja taju enda keha osas. See on kompleksne emotsionaalne kogemus, millega eksperdid seostavad järgmisi aspekte: 

-    Mida inimene usub enda välimuse kohta

-    Mida inimesed tunnevad mõeldes enda kehakujule, kaalule, pikkusele ja muudele näitajatele

-    Kuidas inimesed tunnetavad enda keha liikumises

Inimese kehakuvand varieerub positiivsest (st rahulolust enda kehaga) kuni negatiivseni (st rahulolematuseni enda kehaga). Negatiivne kehakuvand võib viia selliste häireteni nagu düsmorfne kehatajuhäire, söömishäired ja teised psüühikahäired nagu depressioon ja ärevus.

 

Missugune on positiivne kehakuvand?

Positiivse kehakuvandi juurde kuulub arusaamine, et inimese väärtus ei sõltu tema väljanägemisest. 

Positiivne kehakuvand on: 

-   Enda keha aktsepteerimine ja tunnustamine, mismoodi see välja näeb ja mida see teha  suudab

-    Lai ilumõiste skaala

-    Kehakuvandi stabiilsus

-   Sisemine positiivsus (ei tähenda mitte toksilist positiivsust, kus lihtsalt eiratakse negatiivseid tundeid, vaid negatiivsete tunnete aktsepteerimist ja sisemist kindlust, et kõik lõppeb ikkagi hästi).

Kehapositiivne liikumine aitab inimestel toime tulla meedia survega olla raami surutud ühesuguste ilumallide järgi. Ilu ei ole mitte üheselt mõõdetav vaid laiem kontseptsioon, mis eeldab eelkõige enda aktsepteerimist ja austamist. 

Kehapositiivset liikumist kritiseeritakse kuna ülekaal on jätkuvalt suurenev probleem ning seotud paljude terviseprobleemidega nagu südamehaigused, vähk, diabeet, isegi koroona jpt haigused. Siiski ei tähenda kehapositiivus enda hooletusse jätmist, vastupidi, tervislik elustiil kuulub positiivse kehakuvandi juurde ning kui negatiivse kehakuvandi ja tervislike eluviiside edendamisega tegeleda õigeagselt, siis ei oleks ülekaal nii suureks  probleemiks nagu see praegu on.

Uuringud näitavad, et enesekindluse ja kehapositiivsuse arendamine aitab vähendada ülekaalu ja saavutada teisi tervisealaseid eesmärke.

  

Missugune on negatiivne kehakuvand?

 

Negatiivse kehakuvandiga inimene ei ole enda keha ja väljanägemisega rahul.  

Negatiivse kehakuvandiga inimene võib : 

-        Ennast võrrelda teistega ja tunda ennast teistest halvemana

-        Tunda häbi või piinlikkust

-        Tunda ennast ebakindlalt

-        Tunda ennast enda kehas imelikult või ebamugavalt

-        Näha enda mõnigaid kehaosi moonutatult

 

Negatiivne kehakuvand võib viia psüühikahäireteni nagu näiteks depressioon. Inimene võib otsustada ebavajaliku ilulõikuse või ebaefektiivse dieedi kasuks, et enda väljanägemist muuta. Samuti võib ta kasutada hormoone, et suurendada musklimassi. Söömishäirete ja negatiivse kehakuvandi vahel on tugev seos. Samuti on negatiivne kehakuvand seotud ülalmainitud düsmorfse kehatajuhäirega, mis võib viia enda välimuse äärmusliku muutmiseni.

 

Kuidas negatiivne kehakuvand tekib? 

See ei teki iseenesest ning on seotud kogu kultuuri, perekonna, sõprade ja kogukonnaga. Kõik annavad meile edasi informatsiooni meie keha kohta, eriti meedia ja sotsiaalmeedia, mis kinnitavad meile, et on olemas ideaalne keha mis on tihtipeale täiesti ebaloomulik. 

Moetööstus kinnitab ebaloomuliku keha ideaali kaastes üleloomulikult peenikesi modelle moeshowdesse. Diskrimineerimine soo, kaalu, seksuaalse orientatsiooni ja vanuse põhjal mängib samuti rolli negatiivse kehakuvandi kujundamsiel. Tavaliselt eeldame, et kui diskrimineeritakse inimest väljanägemise põhjal, siis tehakse seda alati standardsetele ilumallidele mittevastavate inimestega näiteks ülekaaluliste või puudega inimestega. Tegelikkuses ei ole aga keegi kaitstud kiusamise ega diskrimineerimise eest ning sama saatus võib tabada ka tänapäevamõistes "kaanetürduku(poisi)" väljanägemisega inimesi. Kadeduse kius on levinum kui arvatakse ja jääb tihti just siis tähelepanuta, kui tegemist on inimesega, kes liigagi hästi vastab tänapäeva iluideaalile. Igal inimesel on õigus välja näha just selline nagu ta tahab ja milliseks ta on sündinud/muutunud ning mitte kedagi ei tohiks hinnata ainult tema väljanägemise põhjal. 

Haigused ja õnnetused võivad moonutada inimese keha nii, et tal on raske nende muutustega kohaneda, mis omakorda mõjutab inimese psüühikat ja toimetulekut.

Uuringud näitavad, et naised, kellel on parem stressitaluvus, mis on omakorda seotud perekonna toetusega, toimetulekutehnikatega, füüsilise vastupidavusega ja heaoluga, on positiivsema kehakuvandiga. Emotsionaalne ebakindlus on seega samuti negatiivse kehakuvadiga seotud. 

Vestlused, mis põhinevad enda keha halvustamisel ja kus inimesed räägivad kui paksudena nad ennast tunnevad, aitavad kaasa negatviise kehakuvandi kujunemisel. Isegi normaalkaalus naisterahavas võib ennast halvasti tunda kui tema piitspeenike sõbranna kurdab kui paks ta on. Teiselt poolt, kui piitspeenike inimene põeb anoreksiat, siis on vaja ka temast aru saada ning julgustada teda abi otsima. Eelpoolöeldu põhjal näeme, et kehakuvandiga seotud probleemid on levinud ning need on tõsised. 

 

Kehakuvand ja sugu 

Kuigi arvataske, et rahulolematus enda kehaga on rohkem naiste probleem, on uuringud leidnud, et see puudutab võrdselt mõöemast soost noori. Üks uuring toob välja, et negatiivne kehakuvand käib inimesega kaasas terve elu. (Mina isiklikult arvan, et kui negatiivse kehakuvandiga ning enesearenguga tegeleda, siis on võimalik enda keha suhtes positiivsemat hoiakut arendada, lihtsalt vähesed meist tegelevad sellega.)  Siiski toob uuring välja, et vanemad naised on rohkem enda kehaga rahul, kui nooremad. Kuigi näiteks söömishäired ei ole vanuseliselt piiratud ning ei ole mitte ainult noorte, vaid isegi keskealiste probleem, mida aga on vähe uuritud. 

Meeste ja naiste negatiivse kehaimago vahel on palju sarnasusi kuid mehed räägivad sellest vähem.

 

Kuidas arendada positiivset kehakuvandit?

 

- Veeda aega rohkem positiivsete inimestega (loomulikult mitte toksiliselt positiivsetega)

-   Arenda positiivset enesekinnitust (minu keha on tugev, ta on mind hästi teeninud ja väärib austust jne.)

-    Kanna mugavaid riideid, milles tunned ennast hästi

-    Väldi enda võrdlemist teiste inimestega

-     Ära unusta, et ilu ei ole ainult väljanägemine

-     Hinda seda, mida sinu keha saab teha: naerda, tantsida, luua jne. 

-  Ole kriitiline meedia manipulatsioonide suhtes, mille tõttu hakkad mõtlema, et peaksid olema teistsugune

-    Tee nimekiri asjadest, mis sulle enda juures meeldivad

-    Vaata ennast isiksusliku tervikune, mitte ära keskendu ühele kehaosale mis ei näe välja nagu sa tahaksid

-    Hoolitse oma keha eest, toitu tervislikult

-    Tee enda elu huvitavaks hakates tegelema uue hobiga või vahetades töökohta

-    Mine kehahooldusesse, massaaži või spasse

-  Arenda enda spirituaalsust, lõppkokkvõttes kaob kõik maine ning meie ebatäiuslikud keha lahustuvad täiuslikus universumis:) 

 

Kehakuvand ja füüsiline aktiivsus

Füüsiline treening parandab peale kehaliste näitajate ka enesetunnet ja meeleolu. Treeningut peetakse üheks efektiivsemaks meetodiks toimetulekul depressiooni ja ärevusega. 

Jooga on hea meetod parandada enda läbisaamist oma kehaga. Olen lugenud artiklit anoreksiahaige inimese kogemusest, kellel jooga aitas haigus kontrolli alla saada.

 

Kokkuvõte 

Positiivse kehakuvandiga inimene tunneb ennast enda kehas hästi ja on rahul sellega, mida ta oma kehaga teha saab. 

Eelnev elukogemus, elumuutused ja meedia aitavad kaasa negatiivse kehakuvandi tekkimisele mille tõttu inimene tunneb ennast enda kehas õnnetuna. Mis omakorda võib viia vaimsete ja füüsiliste tervisehädadeni. Kui tunned ennast õnnetuna ja ei ole rahul oma kehaga, siis on hea pöörduda vaimse tervise spetsialisti poole, kes võib sind aidata arendada positiivsemat kehakuvandit. Toitumispsüüholoogilisel nõustamisel tegeleme emotsionaalse söömise raames ka kehakuvandiga. 

 

Ole terve!

Psühholoog ja vaimse tervise treener Helina Mändmets

Kasutatud artkilt 

https://www.medicalnewstoday.com/articles/249190#definition

 

 

 

Laste stress - kuidas tugevdada laste stressitaluvust e. resilientsust

 

Vanematena tahame, et meie lapsed oleksid head õppurid, tugevad atleedid, populaarsed kaaslased ja õpetajate lemmikud, et nad saaksid tulevikus head töökohad ning oleksid majanduslikus mõttes edukad. Kuid tihti jääb nii vanemte kui kasvatajatelõpetajate vaateväljast kõrvale võime, ilma milleta lapsed tulevikus enda heaolu looma hakata ei saa ja milleta kõik muud oskused/teadmised ei pruugigi realiseeruda. Selleks võimeks on stressitaluvus. Hea stressitaluvus hoiab ära nii viirushaigused, psüühikahäired kui muud tervisehädad, mis takistavad meid enda heaolu loomast. Teadlaste hinnangul on 60-80% terviseprobleemide taga krooniline stress. Kuna kroonilise stressiga kaasneb enamasti ka mingit tüüpi sõltuvuskäitumine (arvuti, suhkur, muu magus, rafineeritud süsivesikud või ülesöömine, alkohol, nikotiin, toidulisandid ja energajoogid, ravimid ja narkootikumid, mängu –või mõni muu sõltuvus), siis saame vaata et kõiki haigusi seostada stressiga. Otse loomulikult ei pääse keegi meist eluraskustest, kuid peamine küsimus on ikkagi valikutes, mis me oleme teinud nende raskustega kokku puutudes ja mille taga omakorda on see baas, mille meie esivanemad on meile läbi õpetuse ja geenide edasi andnud.

Harvardi Ülikooli Laste Arengukeskus (Center on the Developing Child) on välja toonud neli peamist suunda, mis aitavad arendada lastel resilientsust e.stressitaluvust.

 

1. Esmatähtis on loomulikult usalduslik lapse – vanema vaheline side. See annab lapsele tunde, et ta ei ole kunagi üksi mis iganes ka ei juhtuks. Kuigi kõik vanemad tahavad, et neil oleks lapsega hea side, siis vanemate enda kõrge stressinivoo võib seda kahjustada, nii et ülimalt tähtis  on vanematel enda stressiga tegeleda. On oluline veeta rohkem kvaliteetaega lapsega ning teha koos ühiseid tegevusi, eriti lapse algatatud. Samuti tunda siirast huvi kuidas lapsel iga päev läheb ning mitte rahulduda ühesõnaliste “hästi” või “normaalselt” vastustega. Nii laste kui teismeliste stressi on raske ära tunda sest lapsed ei tunne veel enda piire nii hästi kui täiskasvanud. Kui õpetajad kiidavad siis on ju ilmselgelt kõik väga hästi! Samuti tuleb valvel olla, et lapsed ei hakkaks vanemate pärast muretsema nähes, et neil on niigi raske ja enda probleeme nende eest varjama. Hea ja usalduslik lapse-vanema suhe aitab probleemid juba eos avastada ning nendega tegelema hakata.

 

2. Teiseks on oluline enesejuhtimise ja sisemise kontrolli tunde arendamine. Lapsel peaks juba varakult tekkima arusaam, et ta juhib oma elu ise ning saab edukalt hakkama raskuste korral. Sa ei saa seda tunnet arendada kinnitades lapsele et sa oled tugev, arukas ja sa saad, võid, suudad. Ta peab selle avastama ise. Lastes lastel võtta riske ise turvalisse kaugusse hoides, arendab see neisse iseseisvust ning eneseusku. See tähendab ka oskust õigel ajal arvuti ja telefon käest panna ning minna välja mängima kuna füüsiline treening ja vaba liikumine on väga olulised enesejuhtimise ja sisemise kontrolli arendamisel. 

 

3. Kolmandmaks on oluline arendada lapse ensekontrollioskusi ja distspliini. Need on olulised oskused, mida kutsume ka enesejuhtimisoskusteks. See on nagu liikluse reguleerija või laeva kapten, kes navigeerib ennast ise turvaliselt läbi elu. Eneseregulatsioon hõlmab oskusi panna paika prioriteedid, fokusseerimisoskust, planeerimisoskust, läbirääkimisoskusi, suhtlemisoskusi ja emotsioonide tundmist. Kõige paremini on need oskused omandatavad läbi struktureerimata fantaasiamängu. Lapsel peab olema piisavalt vabadust ja aega mängida iga päev nii üksi (et nad leiaksid ise lahendusi ja õpiksid looma enda reaalsust) kui koos teistega (et areneksid sotsiaalsed oskused). Läbi fantaasiamängu saab laps neutraliseerida koolistressi kuna mängus saab ta edukalt taastada kontrolli, mille täiskasvanud on temalt ära võtnud. Arvuti- ja telefonimängud ei ole nii efektivsed enesejuhtimisoskuste arendmises, kuna seal on lapsel ainult osaline kontroll. Nii et vaba mäng on samal ajal nii stressimaandamise tehnika kui õppevahend. Lapsed mängivad parimal juhul kuni murdeeani, kaasajal jääb see periood aga aina lühamaks kuna internet ja sotsiaalmeedia tulevad peale. Järjepidev soojuse ja armastusega edastatud distsipliin ning abi emotsioonide reguleerimisel selle asemel, et neid alla suruda, aitab samuti kaasa enesereguleerimisoskuste kujundamisel.

4. Neljandaks on oskus kasutada toimetulekul usku, lugusid ja muud kultuurilist pärandit (sealhulgas tervislikke eluviise), mis on aidanud meie esivanematel läbi tulla tulest ja veest. Nii näiteks on Põhjamaade toitumistavad tervislikkuse poolest tunnistatud võrdeks maailma tuntuima toitumistraditsiooni Vahemeremaade dieediga kuid tänapäeval on jäänud tradistiooniline toitumine minevikku. Tarbitakse palju magusat ja muud rämpstoitu mis organismi juba iseenesest stressi viib. Kultuurilise pärandi tundmine aitab inimesel ka vaimse poole pealt üle elada rasked ajad andes tunde, et ta kuulub kuhugi ning ei ole üksi.  Usu mõttes ei tähenda see alati, et vanemad peaksid kuulma kuhugi kirikusse, kuigi vabadesse (!) relgioossetesse ühendustesse kuulumine on uuringute järgi võimsaks stressimaandavaks teguriks. Usku ja spirituaalssust saab praktiseerida nii üksi kui kollektiivselt. Religioosse ja spirituaalse kasvatuse saavad lapsed kodust ning peab olema ettevaatlik, et see ei oleks lapse enesemääramisoskust mitte pidurdav, vaid toetav. Spirituaalne/religioosne kirjaoskus peab põhinema usu tolerantsusel ja kõikide armastust arendavate uskumuste aktsepteerimisel. Spirituaalsus ei tähenda ilmtingimata uskumist üleloomulikku vaid enda tunnetamist millegi suurema osana (ökotsentriline maailmavaade). Kõige haavatavam on inimene siis, kui tal puudub isiklik eksistentsikontseptsioon ja arusaamine elu/surma küsimustes või kui tema usu aluseks on vihkamine ja egotsentrism. 

Kirjutades seda artkilt tunnen vaenemana paratamatult kurbust, et ei ole kõike seda head teadmist rakendanud enda lapse peal. Eesmärk ei ole siiski ju olla ideaalvanem, sest seda me ei suuda nagunii, vaid ikkagi piisavalt hea e. “good enough”, mis annaks lapsele sellise aluspõhja, et ta suudaks täiskasvanuna ise kinni mätsida vanemate omal ajal tehtud vead!

 

Ole terve!

Psühholoog, vaimse tervise ja heaolutreener

Helina Mändmets

 

Lingid 

https://www.webmd.com/special-reports/kids-and-stress/20150827/what-you-can-do

https://www.healthychildren.org/English/healthy-living/emotional-wellness/Pages/Helping-Children-Handle-Stress.aspx

https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5754769/

https://www.sciencedaily.com/releases/2018/11/181105160833.htm

5 asja, mida sa stressi kohta teadma pead

 

Igaüks tunneb vahel stressi, aga mis see on? Kuidas see sinu tervist ja heaolu mõjutab? Kuidas sa saad stressi juhtida? Stress on aju ja keha reaktsioon keskkonna nõudmistele. Ükskõik milline väljakutse kas kodus või koolis, suuremat sorti elumuutus või traumaatiline sündmus võib olla stressitekitav. Stress võib mõjutada tervist, Harvardi Meditsiinikooli andmetel on 60 - 90% arstivisiitide põhjuseks stressiga seotud haigused. Stress on seotud ka sõltuvuskäitumisega, mis omakorda suurendab tõenäosust haigestuda.

 

On väga oluline tunda ära stressi ning sellega kohe tegelema hakata enne kui see krooniliseks muutub. Pikapeale harjub inimene stressiga ära, see muutub krooniliseks ning ta hakkab sellist eluviisi normaalseks pidama. Siin on 5 asja stressi kohta, mida peaksid kindlasti teadma.

 

1.      Stress mõjutab meid kõiki

Kõik kogevad stressi mingil ajahetkel. On olemas erinevat sorti stressi, millega kaasnevad nii vaimsete kui kehaliste terviseprobleemide riskid. Stressor võib olla lühiajaline või pikaajaline, see võib ka mingi aja tagant korduda. 

Mõned näited stress kohta:

Olmestress mis on seotud pingetega koolis, tööl, trennis ja muudes hobiringides, perekonnas või seoses teiste igapäevaste toimingutega.

Akuutne stress mille on kutsusnud esile mingi ootamatu elujuhtumine nagu töökaotus, lahutus, haigus.

Traumaatiline stress mis on esile kutsustud mingi suuremat sorti tarumaatiline elujuhtum nagu sõda, kallaletung, vigasutsed ja teiste inimeste surm.

 

2.      Mitte igasugune stress ei ole halb

Näiteks ohtlikus olukorras aitab stress meil põgeneda või võidelda. Sellises olukoraas pulss tõuseb, lihased tõmbuvad pingule, hingamine kiireneb, aju verevarustus paraneb ja hapinkusisaldus veres tõuseb – kõik need funktsioonid on eesmärgiga ellu jääda ning olukorraga toime tulla. Tavalistes, mitte eluohtlikes olukordades aitab stress meil parandada sooritusi nagu eksamit, tööintrevjuud või testi.

 

3.      Pikaajaline stress võib kahjustada tervist

Toime tulla pikaajalise stressiga on päris raske kuna sellega harjub inimene vähehaaval ära ja lõpuks ei saa enam arugi, et ta stressis on. Eriti siis, kui ta kasutab mingit sorti sõltuvuskäitumist ebameeldivate tunnetega toimetulemiseks (suitsetamine, alkohol, energiajoogid, söömine, mängusõltuvus vmt.). Pikaajaline e. krooniline stress mõjutab immuun-, seedimis-, vereringe-, une- ja viljastumissüsteeme. Tavalised stressi tunnused on seedimishäired, peavalud, unehäired, kurbus, viha või ärrituvus. Aja jooksul võivad kroonilise stressi tagajärjel tekkida südame- ja veresoonkonna haigused, kõrge vererõhk, diabeet, viljastumisprobleemid, allergiad, kposuhaigused, ülekaal ja muud terviseprobleemid. Pikaajalise stressiag on seotud ka psüühikahäired nagu depressioon ja ärevus.

 

4.      Stressiga on võimalik edukalt toime tulla.

Jägi enesetunnet ning kui näed, et stress on sinu üle võimust võtnud, siis asu kohe selllele vastu töötama.

Räägi tervishoitöötajaga, lase enda tervist kontrollida ja vajadusel võta puhkust.

Liigu värskes õhus. Maailma Tervishoiurganisatsiooni andmetel peab inimene iga päeva treenima keskmisel või tugeval intensiivsusel vähemalt 30 minutit.

Tee iga päev lõdvestusharjutusi (jooga, meditatsioon, teadvelolek, lõdvestus).

Pane paika eesmärgid ja prioriteedid. Erista ära mida sa pead tegema kohe jam is võib oodata, õpi ütlema “ei”.

Suhtle inimestega. Sa ei ole üksi, sinu jaoks on olemas sõbrad, töökaaslased, kirikud või muud religoossed organisatsioonid kes saavd sind raskuste korral aidata.

 

5.      Otsi abi!

Kuna pikaajalisest sterssist, mis on kestnud aastaid või isegi aastakümneid, on raske välja tulla, siis kaalu professionaalse nõustaja kaasamist tervenemisprotsessi.

 

Psühholoog, vaimse tervise ja heaolutreener

Helina Mändmets

Kasutatud artiklit

https://www.nimh.nih.gov/health/publications/stress/19-mh-8109-5-things-stress_142898.pdf