pühapäev, 6. juuni 2021

TEENUSED






Psühholoog stressinõustaja 
arengu- ja heaolutreener
Helina Mändmets

võtab vastu Viljandi kesklinnas 
Nurmbergi majas Tallinna tn 11/2

Info ja broneerimine
tööaegadel telefonil 51 79 161
helinamandmets@yahoo.com




* Probleemipõhine psühholoogiline nõustamine 
* Stressinõustamine ja konsultatsioon
* Latsestressialane konsultatsioon 
* Toitumispsühholoogiline nõustamine ja konsultatsioon 
* Arengu- ja heaolutreening
* Holistiline joogaõpetus ja teadveloleku tehnikad stressiga toimetulekuks


HINNAD

Nõustamine  (eesti/vene keeles)                     35.-/40.- eurot (1- 1,5 t)

Konsultatsioon  60.- eurot (2-2,5 t)

Arengu- ja heaolutreening  35.-/40.- eurot (1-1,5 t)

Nõustamine ja arengutreening
võõrkeeles (soome/inglise)  40.-/50.- eurot (1-1,5 t)

Nõustamine ja arengutreening Sype'i teel 30.- eurot

NB! Enne nõustamisele tulemist tutvu kindlasti nõustamispõhimõtete ja konfidentsiaalsuslepinguga:

VAJALIK INFO

COVID-19: Seoses koroonaviiruse levikuga kehtivad nõustamisruumis järgmised ohutusnõuded: nõustaja kannab maski, ruumis saab desifintseerida käsi, peale igat klienti õhutatakse ruumi, kehtib 2x2 reegel ning kätlemise asemel tervitame üksteist sõbraliku žesti, noogutuse või soojade sõnadega:)  

NB! 2021. aastast on teenuse sihtgrupp täiskasvanud alates 18. eluaastast, samuti ei paku enam leinanõustamise teenust. Laste ja noortega tegeleb Viljandi Perepesa ning Viljandi Psühhiaatriakliinikus võtavad vastu lastepsühholoogid ja -psühhiaatrid. Leinanõustamist teeb kogemusnõustaja Triinu Tints. Paari - ja suhtenõustamist teeb Viljandis psühholoog Juno Mandre, ühendust saab Facebooki lehe kaudu.  

Esmakordsel broneerimisel vajalik broneerimistasu 10.- eurot mida mitteilmumise korral ei tagastata kuid mis arvestatakse maha visiiditasust. Kui nõustamisele ei saa tulla, siis palun ette teatada ja paneme kinni uue aja nii et raha kaduma ei lähe. Broneerimistasu palun kanda OÜ Nemesia arveldusarvele EE022200221057939958.

Olen spetsialiseerunud stressinõustamisele ja kuna krooniline olmestress ei ole iseenesest haigus, vaid haigustele eelnev seisnud, siis on minu teenused loodud tervele inimesele haiguste ennetamiseks ning elukvaliteedi tõstmiseks. Psühhikahäire kahtluse korral palun pöörduda psühhiaatri poole (info allpool).  

Tegemist on riigist sõltumatu erapraksisega ja teenuse eest maksab klient ise kas sularahas või arvega. Tasuta teenuseid ja kriisiabi pakkuvate asutuste kohta on allpool eraldi lõik. Kui tuled nõustamisele ootuses, et asutus sinu arve hiljem kinni maksab, siis anna sellest kindlasti eelnevalt mulle teada, sest kolmas osapool võib alati kehtestada enda tingimused nõustamisarvete tasumisel ning keelduda hiljem maksmast (kindlustused näiteks).  

Nõustamine on tulemusrikkam kui käiakse vähemalt viis korda nädalaste vahedega, vajadusel 8 - 10 korda. Kui see pole võimalik, saab võtta ühekordse pikema konsultatsiooni. Nõustamine annab tehnikad ja oskused stressiga toimetulekuks kuid millisel määral neid rakendatakse, sõltub inimesest endast. Mida varem stressiga tegelema hakatakse, seda paremad on tulemused. Kui on elatud kroonilise stressiga aastaid või isegi aastakümneid, siis läheb samuti aastaid, et sellest välja tulla ja kui arengutõkked on ületatud, saab inimene iseseisvalt endaga tegelema hakata. Kas või millisel määral ta seda teeb, oleneb juba temast endast. 

Loe rohkem teenuste kohta siit   

Kui oled broneerinud nõustamise aja aga ei saa tulla, siis anna sellest kindlasti eelnevalt teada.

Kui kahtled kas tulla nõustamisele või mitte, siis helista ja küsi rohkem infot.

Kui vajad hädasti nõustamist aga oled majanduslikus madalseisus, siis küsi pakkumist allahindlusele.

Kui sul on küsimusi või pretensioone juba toimunud nõustamise suhtes, siis võta kindlasti minuga ühendust - täiendavad küsimused meili või telefoni teel kuuluvad hinna sisse. Samuti olen tänulik igasuguse tagasiside eest - nii anonüümse, nimelise kui avaliku tagasiside edastamise juhised leiad siit. Tagasiside jaoks võid kasutada ka valmis vormi mille saad kopeerida siit ja mille võid saata meilile helinamandmets@yahoo.com. 


NÕUSTAMIST JA KRIISIABI PAKKUVAD ASUTUSED VILJANDIS, TASUTA TEENUSED

Kui oled sügavas depressioonis ja tahad kohe kellegagi rääkida või kui sul on enesetapumõtted, siis helista eluliin.ee 655 80 88 (19 - 7), kriisiabi 63 143 00 (tööpäeviti 9 - 20) ja pöördu seejärel esimesel võimalusel psühhiaatri poole (Viljandi Psühhiaatriakliiniku registratuur 435 42 48) . Viljandi Psühhiaatriakliiniku valvearst võtab vastu ööpäevaringselt, tel. 435 42 55. Vaimse tervise tugiliinilt 660 4500 saab infot erinevate abisaamise võimaluste kohta aga ka lihtsalt oma murest rääkida. Vaata rohkem https://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/vaimne-tervis. Oma muredest saab rääkida ööpäevaringselt töötaval hingehoiutelefonil 116123. 

Viljandi Psühhiaatriakliinikus on teenused (nii psühhiaatriline kui psühholoogiline abi) Haigekassa kindlustuse olemasolul kas tasuta või minimaalse visiiditasu eest (5.- eurot). Saatekirja pole vaja. 

Alkoholitarvitamise häire raviteenus Viljandi haigla juures on kõigile tasuta, kaasarvatud need, kellel puudub kindlustus. Saatekirja pole vaja. Rohkem infot http://www.vmh.ee/alkoholitarvitamise-hairega-isikud-on-oodatud-abi-saama

Viljandi Töötukassa pakub oma klientidele samuti tasuta psühholoogilist abi. Selleks on vaja pöörduda enda konsultandi poole kes siis juba edasi annab psühholoogi koordinaadid, kellel on leping Töötukassaga tasuta teenuse osutamiseks. 

Viljandi Perepesas on nii tasuta kui tasulised teenused. Psühholoog - nõustaja vastuvõtt on rasedatele ja alla seitsme aastase lapsega Viljandi linna elanikele tasuta, võimalusel nõustatakse tasuta ka vanemaid lapsi. Tasulisele vastuvõtule saavad minna kõik (tunnihind 40.-). Raseduskriisi nõustamine, leinanõustamine ja kogemusnõustamine (Triinu Tints triinutints.ee/) on tasuta.
Rohkem infot teenuste kohta  https://www.perepesa.ee/viljandi-perepesa

Südalinna Tervisekeskuses  (Viljandi Tervisekeskus Turu 10) võtavad vastu nii laste kui täiskasvanute psühhiaatrid kindlustatud kui kindlustamata patsiente. Saatekirja pole vaja ja broneerida saab interneti teel. https://tervisekeskused.ee/

Südalinna Tervisekeskuses võtab vastu laste- ja täiskavanute psühholoog Hille Krusberg (tunnihind 30.- eurot). https://tervisekeskused.ee/eriarstid/psuhholoog/



Lingid
https://www.apa.org/research/action/immune
https://www.apa.org/monitor/2009/11/yoga
https://www.nhs.uk/conditions/Counselling/
https://www.bacp.co.uk/
https://www.mind.org.uk/information-support/drugs-and-treatments/talking-therapy-and-counselling/#.W4JKKLgep2E
https://www.rscpp.co.uk/counselling/204/counselling-london.html?ctr=92
http://www.bbc.co.uk/religion/religions/buddhism/
https://www.nhs.uk/live-well/exercise/guide-to-yoga/

Maalide müük Viljandis - Nurmbergi maja nõustamisruumi galeriis

 

Avatud suvine maailgralerii kunstnik 

Kaie Šestakova-Karu kaunite loodusmaalidega! 

Palume külastada! 


Juulikuu. Lõuna-Eesti 2020, 
õli, lõuend 80x80, 500 eur


Aega saab kokku leppida telefonil 51 79 161 või meili teel helinamandmets@yahoo.com

Rohkem infot Kaie Šestakova - Karu kohta leiate veebilehehelt 

Maal ja muusika


Pühajärve motiiv 2020, õli, lõuend, 
70x80, 500 eur



  Kevad I 2013, õli, lõuend,
46x55, 200 eur



Kevad II 2013, õli, lõuend, 
46X55, 200 eur


Kevad III 2013, õli, lõuend, 
46X55, 200 eur


Ühel kevadel 2013, õli, lõuend,
60x80, 350 eur


Vaheajal 2009, õli, lõuend, 
81x65, 350 eur

Päikese käes 2012, õli, lõuend, 
50x61, 250 eur


Ilus elu 2013, õli, lõuend, 
50x60, 300 eur



Ilusaid suviseid kunsti- ja looduselamusi Viljandis!


 

teisipäev, 4. mai 2021

 


Mis on kehakuvand (keha imago, body image)?

 

Kehakuvand on inimese enda hoiakud, uskumused ja taju enda keha osas. See on kompleksne emotsionaalne kogemus, millega eksperdid seostavad järgmisi aspekte: 

-        Mida inimene usub enda välimuse kohta

-        Mida inimesed tunnevad mõeldes enda kehakujule, kaalule, pikkusele ja muudele näitajatele

-        Kuidas inimesed tunnetavad enda keha liikumises


Inimese kehakuvand varieerub positiivsest (st rahulolust enda kehaga) kuni negatiivseni (st rahulolematuseni enda kehaga). Negatiivne kehakuvand võib viia selliste häireteni nagu düsmorfne kehatajuhäire, söömishäired ja teised psüühikahäired nagu depressioon ja ärevus.

 

Missugune on positiivne kehakuvand?


Positiivse kehakuvandi juurde kuulub arusaamine, et inimese väärtus ei sõltu tema väljanägemisest. 

Positiivne kehakuvand on: 

-        Enda keha aktsepteerimine ja tunnustamine, mismoodi see välja näeb ja mida see teha suudab

-        Lai ilumõiste skaala

-        Kehakuvandi stabiilsus

-    Sisemine positiivsus (ei tähenda mitte toksilist positiivsust, kus lihtsalt eiratakse negatiivseid tundeid, vaid negatiivsete tunnete aktsepteerimist ja sisemist kindlust, et kõik lõppeb ikkagi hästi).

Kehapositiivne liikumine aitab inimestel toime tulla meedia survega olla raami surutud ühesuguste ilumallide järgi. Ilu ei ole mitte üheselt mõõdetav vaid laiem kontseptsioon, mis eeldab eelkõige enda aktsepteerimist ja austamist. 

Kehapositiivset liikumist kritiseeritakse kuna ülekaal on jätkuvalt suurenev probleem ning seotud paljude terviseprobleemidega nagu südamehaigused, vähk, diabeet, isegi koroona jpt haigused. Siiski ei tähenda kehapositiivus enda hooletusse jätmist, vastupidi, tervislik elustiil kuulub positiivse kehakuvandi juurde ning kui negatiivse kehakuvandi ja tervislike eluviiside edendamisega tegeleda õigeagselt, siis ei oleks ülekaal nii suureks  probleemiks nagu see praegu on.

Uuringud näitavad, et enesekindluse ja kehapositiivsuse arendamine aitab vähendada ülekaalu ja saavutada teisi tervisealaseid eesmärke.

  

Missugune on negatiivne kehakuvand?

 

Negatiivse kehakuvandiga inimene ei ole enda keha ja väljanägemisega rahul.  

Negatiivse kehakuvandiga inimene võib : 

-        Ennast võrrelda teistega ja tunda ennast teistest halvemana

-        Tunda häbi või piinlikkust

-        Tunda ennast ebakindlalt

-        Tunda ennast enda kehas imelikult või ebamugavalt

-        Näha enda mõnigaid kehaosi moonutatult

 

Negatiivne kehakuvand võib viia psüühikahäireteni nagu näiteks depressioon. Inimene võib otsustada ebavajaliku ilulõikuse või ebaefektiivse dieedi kasuks, et enda väljanägemist muuta. Samuti võib ta kasutada hormoone, et suurendada musklimassi. Söömishäirete ja negatiivse kehakuvandi vahel on tugev seos. Samuti on negatiivne kehakuvand seotud ülalmainitud düsmorfse kehatajuhäirega, mis võib viia enda välimuse äärmusliku muutmiseni.

 

Kuidas negatiivne kehakuvand tekib? 

See ei teki iseenesest ning on seotud kogu kultuuri, perekonna, sõprade ja kogukonnaga. Kõik annavad meile edasi informatsiooni meie keha kohta, eriti meedia ja sotsiaalmeedia, mis kinnitavad meile, et on olemas ideaalne keha mis on tihtipeale täiesti ebaloomulik. 

Moetööstus kinnitab ebaloomuliku keha ideaali kaastes üleloomulikult peenikesi modelle moeshowdesse. Diskrimineerimine soo, kaalu, seksuaalse orientatsiooni ja vanuse põhjal mängib samuti rolli negatiivse kehakuvandi kujundamsiel. Tavaliselt eeldame, et kui diskrimineeritakse inimest väljanägemise põhjal, siis tehakse seda alati standardsetele ilumallidele mittevastavate inimestega näiteks ülekaaluliste või puudega inimestega. Tegelikkuses ei ole aga keegi kaitstud kiusamise ega diskrimineerimise eest ning sama saatus võib tabada ka tänapäevamõistes "kaanetürduku(poisi)" väljanägemisega inimesi. Kadeduse kius on levinum kui arvatakse ja jääb tihti just siis tähelepanuta, kui tegemist on inimesega, kes liigagi hästi vastab tänapäeva iluideaalile. Igal inimesel on õigus välja näha just selline nagu ta tahab ja milliseks ta on sündinud/muutunud ning mitte kedagi ei tohiks hinnata ainult tema väljanägemise põhjal. 

Haigused ja õnnetused võivad moonutada inimese keha nii, et tal on raske nende muutustega kohaneda, mis omakorda mõjutab inimese psüühikat ja toimetulekut.

Uuringud näitavad, et naised, kellel on parem stressitaluvus, mis on omakorda seotud perekonna toetusega, toimetulekutehnikatega, füüsilise vastupidavusega ja heaoluga, on positiivsema kehakuvandiga. Emotsionaalne ebakindlus on seega samuti negatiivse kehakuvadiga seotud. 

Vestlused, mis põhinevad enda keha halvustamisel ja kus inimesed räägivad kui paksudena nad ennast tunnevad, aitavad kaasa negatviise kehakuvandi kujunemisel. Isegi normaalkaalus naisterahavas võib ennast halvasti tunda kui tema piitspeenike sõbranna kurdab kui paks ta on. Teiselt poolt, kui piitspeenike inimene põeb anoreksiat, siis on vaja ka temast aru saada ning julgustada teda abi otsima. Eelpoolöeldu põhjal näeme, et kehakuvandiga seotud probleemid on levinud ning need on tõsised. 

 

Kehakuvand ja sugu 

Kuigi arvataske, et rahulolematus enda kehaga on rohkem naiste probleem, on uuringud leidnud, et see puudutab võrdselt mõöemast soost noori. Üks uuring toob välja, et negatiivne kehakuvand käib inimesega kaasas terve elu. (Mina isiklikult arvan, et kui negatiivse kehakuvandiga ning enesearenguga tegeleda, siis on võimalik enda keha suhtes positiivsemat hoiakut arendada, lihtsalt vähesed meist tegelevad sellega.)  Siiski toob uuring välja, et vanemad naised on rohkem enda kehaga rahul, kui nooremad. Kuigi näiteks söömishäired ei ole vanuseliselt piiratud ning ei ole mitte ainult noorte, vaid isegi keskealiste probleem, mida aga on vähe uuritud. 

Meeste ja naiste negatiivse kehaimago vahel on palju sarnasusi kuid mehed räägivad sellest vähem.

 

Kuidas arendada positiivset kehakuvandit?

 

-        Veeda aega rohkem positiivsete inimestega (loomulikult mitte toksiliselt positiivsetega)

-      Arenda positiivset enesekinnitust (minu keha on tugev, ta on mind hästi teeninud ja väärib austust jne.)

-        Kanna mugavaid riideid, milles tunned ennast hästi

-        Väldi enda võrdlemist teiste inimestega

-        Ära unusta, et ilu ei ole ainult väljanägemine

-        Hinda seda, mida sinu keha saab teha: naerda, tantsida, luua jne. 

-  Ole kriitiline meedia manipulatsioonide suhtes, mille tõttu hakkad mõtlema, et peaksid olema teistsugune

-        Tee nimekiri asjadest, mis sulle enda juures meeldivad

-     Vaata ennast isiksusliku tervikune, mitte ära keskendu ühele kehaosale mis ei näe välja nagu sa tahaksid

-        Hoolitse oma keha eest, toitu tervislikult

-        Tee enda elu huvitavaks hakates tegelema uue hobiga või vahetades töökohta

-        Mine kehahooldusesse, massaaži või spasse

-    Arenda enda spirituaalsust, lõppkokkvõttes kaob kõik maine ning meie ebatäiuslikud kehad lahustuvad täiuslikus universumis:) 

 

Kehakuvand ja füüsiline aktiivsus

Füüsiline treening parandab peale kehaliste näitajate ka enesetunnet ja meeleolu. Treeningut peetakse üheks efektiivsemaks meetodiks toimetulekul depressiooni ja ärevusega. 

Jooga on hea meetod parandada enda läbisaamist oma kehaga. Olen lugenud artiklit anoreksiahaige inimese kogemusest, kellel jooga aitas haigus kontrolli alla saada.

 

Kokkuvõte 

Positiivse kehakuvandiga inimene tunneb ennast enda kehas hästi ja on rahul sellega, mida ta oma kehaga teha saab. 

Eelnev elukogemus, elumuutused ja meedia aitavad kaasa negatiivse kehakuvandi tekkimisele mille tõttu inimene tunneb ennast enda kehas õnnetuna. Mis omakorda võib viia vaimsete ja füüsiliste tervisehädadeni. Kui tunned ennast õnnetuna ja ei ole rahul oma kehaga, siis on hea pöörduda vaimse tervise spetsialisti poole, kes võib sind aidata arendada positiivsemat kehakuvandit. Toitumispsüüholoogilisel nõustamisel tegeleme emotsionaalse söömise raames ka kehakuvandiga. 

 

Ole terve!

Arengu ja heaolutreener Helina Mändmets


Kasutatud artkilt 

https://www.medicalnewstoday.com/articles/249190#definition

 

 

 


neljapäev, 18. märts 2021

Laste stress - kuidas tugevdada laste stressitaluvust e. resilientsust


 

Vanematena tahame, et meie lapsed oleksid head õppurid, tugevad atleedid, populaarsed kaaslased ja õpetajate lemmikud, et nad saaksid tulevikus head töökohad ning oleksid majanduslikus mõttes edukad. See kõik on muidugi väga hea, kuid ilma ühe omaduseta ei ole see kõik pikemas perspektiivis võimalik ning selleks omaduseks on resilientsus e. stressitaluvus. Hea stressitaluvus hoiab ära nii viirushaigused, psüühikahäired kui muud tervisehädad, mis takistavad meid enda heaolu loomast. Teadlaste hinnangul on 60-80% terviseprobleemide taga krooniline stress. Kuna kroonilise stressiga kaasneb enamasti ka mingit tüüpi sõltuvuskäitumine (arvuti, suhkur, muu magus, rafineeritud süsivesikud või ülesöömine, alkohol, suitsetamine, toidulisandid ja energajoogid, ravimid ja narkootikumid, mängu –või mõni muu sõltuvus), siis saame vaata et kõiki haigusi seostada stressiga. Otse loomulikult ei pääse keegi meist eluraskustest, kuid peamine küsimus on ikkagi valikutes, mis me oleme teinud nende raskustega kokku puutudes ja mille taga omakorda on see baas, mille meie esivanemad on meile läbi õpetuse ja geenide edasi andnud.


Harvardi Ülikooli Laste Arengukeskuse (Center on the Developing Child) andmetel on neli peamist meetodit või suunda, mis aitavad arendada lastel resilientsust e.stressitaluvust.

 

1.    Esmatähtis on loomulikult usalduslik lapse – vanema vaheline side. See annab lapsele tunde, et ta ei ole kunagi üksi mis iganes ka ei juhtuks. Kuigi kõik vanemad tahavad, et neil oleks lapsega hea side, siis vanemate enda kõrge stressinivoo võib seda kahjustada, nii et ülimalt tähtis  on vanematel enda stressiga tegeleda. Veeda rohkem aega lapsega ning tehke koos ühiseid tegevusi, tunne huvi kuidas lapsel iga päev läheb ning ära rahuldu ühesõnaliste “hästi” või “normaalselt” vastustega. Nii laste kui teismeliste stressi on raske ära tunda sest laps ei tea veel, mida selle “halvasti” all mõeldakse. Kui õpetajad kiidavad siis on ju ilmselgelt kõik väga hästi! Samuti tuleb valvel olla, et lapsed ei hakkaks vanemate pärast muretsema nähes, et neil on niigi raske ja enda probleeme nende eest varjama. Hea ja usalduslik suhe aitab probleemid juba eos avastada ning nendega tegelema hakata.

 

2.   Teiseks on oluline tugev enesejuhtimise ja sisemise kontrolli tunne. Lapsel peaks juba varakult tekkima arusaam, et ta juhib oma elu ise ning saab edukalt hakkama raskuste korral. Sa ei saa seda tunnet arendada kinnitades lapsele et sa oled tugev, arukas ja sa saad, võid, suudad. Ta peab selle avastama ise. Lastes lastel võtta riske ise turvalisse kaugusse hoides, arendab see neisse iseseisvust ning eneseusku. See tähendab ka oskust õigel ajal arvuti ja telefon käest panna ning minna välja mängima kuna füüsiline treening ja vaba liikumine on väga olulised enesejuhtimise ja sisemise kontrolli arendamisel.

 

3.  Kolmandaks on oluline hea kohanimisvõime ja enesereguleerimisoskused. Need on olulised oskused, mida kutsume ka enesejuhtimisoskusteks. See on nagu liikluse reguleerija või laeva kapten, kes navigeerib ennast ise turvaliselt läbi elu. Eneseregulatsioon hõlmab oskusi panna paika prioriteedid, fokusseerimisoskust, planeerimisoskust, läbirääkimisoskusi, suhtlemisoskusi ja emotsioonide tundmist. Kõige paremini on need oskused omandatavad läbi struktureerimata mängu. Lapsel peab olema piisavalt vabadust ja aega mängida iga päev nii üksi (et nad leiaksid ise lahendusi) kui koos teistega (et areneksid sotsiaalsed oskused). Läbi fantaasiamängu saab laps neutraliseerida koolistressi kuna mängus saab ta edukalt taastada kontrolli, mille täiskasvanud on temalt ära võtnud. Arvuti- ja telefonimängud ei ole nii efektivsed kuna seal on lapsel ainult osaline kontroll. Nii et mäng on nii stressimaandamise tehnika kui õppevahend. Lapsed mängivad tavaliselt kuni murdeeani, kaasajal jääb see periood aga aina lühamaks kuna internet ja sotsiaalmeedia tulevad peale. Järjepidev soojuse ja armastusega edastatud distsipliin ning abi emotsioonide reguleerimisel selle asemel, et neid alla suruda, aitab samuti kaasa enesereguleerimisoskuste kujundamisel.


4.  Neljandaks on oskus kasutada toimetulekul usku, lootust ja muud kultuurilist pärandit (sealhulgas tervislikke eluviise), mis on aidanud meie esivanematel läbi tulla tulest ja veest. Nii näiteks on Põhjamaade toitumistavad tervislikkuse poolest tunnistatud võrdeks maailma tuntuima toitumistraditsiooni Vahemeremaade dieediga kuid tänapäeval on jäänud tradistiooniline toitumine minevikku. Tarbitakse palju magusat ja muud rämpstoitu mis organismi juba iseenesest stressi viib. Kultuurilise pärandi tundmine aitab inimesel ka vaimse poole pealt üle elada rasked ajad andes tunde, et kuulub kuhugi ning ei ole üksi.  Usu mõttes ei tähenda see alati et peaksid kuulma kuhugi kirikusse, kuigi vabadesse relgioossetesse ühendustesse kuulumine on uuringute järgi võimsaks stressimaandavaks teguriks. Usku ja spirituaalssust saab praktiseerida nii üksi kui kollektiivselt. Aga kui kuulud kuskile religioossesse kogukonda, siis miks mitte regulaarstel kooskäimistel natuke rohkem osaleda kui vahe on sisse tekkinud. Religioosse ja spirituaalse kasvatuse saavad lapsed kodust ning peab olema ettevaatlik, et see ei oleks lapse enesemääramisoskust mitte pidurdav, vaid toetav. Spirituaalne/religioosne kirjaoskus peab põhinema usu tolerantsusel ja kõikide armastust arendavate uskumuste aktsepteerimisel, sest kui on olemas jumal, siis kindlasti ei eelista ta üht viisi armastust arendavat uskumist teisele. Spirituaalsus ei tähenda ilmtingimata uskumist üleloomulikku vaid enda tunnetamist millegi suurema osana (ökotsentriline maailmavaade). Ka ateism on usk ning uuringute järgi sama positiivse mõjuga inimese isiksuslikule arengule kui mistahes muud uskumused (juhul muidugi kui see põhineb armastusel mitte vihkamisel ega egotsentrismil). Kõige haavatavam on inimene siis, kui tal puudub isiklik eksistentsikontseptsioon ja arusaamine elu/surma küsimustes või kui tema usu aluseks on vihkamine ja egotsentrism. 

Kirjutades seda artkilt tunnen vaenemana paratamatult kurbust, et ei ole kõike seda head teadmist rakendanud enda lapse peal kes nüüd on juba täiskasvanu. Eesmärk ei ole siiski ju olla ideaalvanem, sest seda me ei suuda nagunii, vaid ikkagi piisavalt hea e. “good enough”, mis annaks lapsele sellise aluspõhja, et ta suudaks täiskasvanuna ise kinni mätsida vanemate omal ajal tehtud vead!

 

 

Ole terve!

 

Arengu- ja heaolutreener Helina Mändmets

helinamandmets@yahoo.com

 

Lingid 

pühapäev, 10. jaanuar 2021

5 asja, mida sa stressi kohta teadma pead

 


Igaüks tunneb vahel stressi, aga mis see on? Kuidas see sinu tervist ja heaolu mõjutab? Kuidas sa saad stressi juhtida? Stress on aju ja keha reaktsioon keskkonna nõudmistele. Ükskõik milline väljakutse kas kodus või koolis, suuremat sorti elumuutus või traumaatiline sündmus võib olla stressitekitav. Stress võib mõjutada tervist, Harvardi Meditsiinikooli andmetel on 60 - 90% arstivisiitide põhjuseks stressiga seotud haigused. Stress on seotud ka sõltuvuskäitumisega, mis omakorda suurendab tõenäosust haigestuda.

 

On väga oluline tunda ära stressi ning sellega kohe tegelema hakata enne kui see krooniliseks muutub. Pikapeale harjub inimene stressiga ära ning hakkab sellist eluviisi normaalseks pidama. Siin on 5 asja stressi kohta, mida peaksid kindlasti teadma.

 

1.      Stress mõjutab meid kõiki.

Kõik kogevad stressi mingil ajahetkel. On olemas erinevat sorti stressi, millega kaasnevad nii vaimsete kui kehaliste terviseprobleemide riskid. Stressor võib olla lühiajaline või pikaajaline, see võib ka mingi aja tagant korduda. 

Mõned näited stress kohta:

Olmestress mis on seotud pingetega koolis, tööl, trennis ja muudes hobiringides, perekonnas või seoses teiste igapäevaste toimingutega.

Akuutne stress mille on kutsusnud esile mingi ootamatu elujuhtumine nagu töökaotus, lahutus, haigus.

Traumaatiline stress mis on esile kutsustud mingi suuremat sorti tarumaatiline elujuhtum nagu sõda, kallaletung, vigasutsed ja teiste inimeste surm.

 

2.      Mitte igasugune stress ei ole paha.

Näiteks ohtlikus olukorras aitab stress meil põgeneda või võidelda. Sellises olukoraas pulss tõuseb, lihased tõmbuvad pingule, hingamine kiireneb, aju verevarustus paraneb ja hapinkusisaldus veres tõuseb – kõik need funktsioonid on eesmärgiga ellu jääda ning olukorraga toime tulla. Tavalistes, mitte eluohtlikes olukordades aitab stress meil parandada sooritusi nagu eksamit, tööintrevjuud või testi.

 

3.      Pikaajaline stress võib kahjustada tervist.

Toime tulla pikaajalise stressiga on päris raske kuna sellega harjub inimene vähehaaval ära ja lõpuks ei saa enam arugi, et ta stressis on. Eriti siis, kui ta kasutab mingit sorti sõltuvuskäitumist ebameeldivate tunnetega toimetulemiseks (suitsetamine, alkohol, energiajoogid, söömine, mängusõltuvus vmt.). Pikaajaline e. krooniline stress mõjutab immuun-, seedimis-, vereringe-, une- ja viljastumissüsteeme. Tavalised stressi tunnused on seedimishäired, peavalud, unehäired, kurbus, viha või ärrituvus. Aja jooksul võivad kroonilise stressi tagajärjel tekkida südame- ja veresoonkonna haigused, kõrge vererõhk, diabeet, viljastumisprobleemid, allergiad, kposuhaigused, ülekaal ja muud terviseprobleemid. Pikaajalise stressiag on seotud ka psüühikahäired nagu depressioon ja ärevus.

 

4.      Stressiga on võimalik edukalt toime tulla.

Jägi enesetunnet ning kui näed, et stress on sinu üle võimust võtnud, siis asu kohe selllele vstu töötama.

Räägi tervishoitöötajaga, lase enda tervist kontrollida ja vajadusel võta puhkust.

Liigu värskes õhus. Maailma Tervishoiurganisatsiooni andmetel peab inimene iga päeva treenima keskmisel või tugeval intensiivsusel vähemalt 30 minutit.

Tee iga päev lõdvestusharjutusi (jooga, meditatsioon, teadvelolek, lõdvestus).

Pane paika eesmärgid ja prioriteedid. Erista ära mida sa pead tegema kohe jam is võib oodata, õpi ütlema “ei”.

Suhtle inimestega. Sa ei ole üksi, sinu jaoks on olemas sõbrad, töökaaslased, kirikud või muud religoossed organisatsioonid kes saavd sind raskuste korral aidata.

 

5.      Otsi abi!

Kuna pikaajalisest sterssist, mis on kestnud aastaid või isegi aastakümneid, on raske välja tulla, siis kaalu professionaalse nõustaja kaasamist tervenemisprotsessi.

 

Psühholoog, stressinõustaja, arengu- ja heaolutreener Helina Mändmets võtab vastu Viljandi kesklinnas Tallinna tn. 11/2. Info ja broneerimine helinamandmets@yahoo.com

 

Rohkem infot nõustamise ja arengutreeningu kohta leiad siit

 

Kasutatud artiklit

https://www.nimh.nih.gov/health/publications/stress/19-mh-8109-5-things-stress_142898.pdf

 


esmaspäev, 30. november 2020

Kuidas tunda ära alkoholiprobleemi? Kes on alkoholisõltlane? Kas alkohol on tervisele kasulik?


 


Meil levinud väärarusaamine, nagu oleks mingis koguses alkoholi inimesele kahjutu või isegi kasulik. Alkoholil ei ole turvalist normi, iga klaas viib meid varajasele surmale lähemale. Alkohol on seotud muuhulgas kõrgema vähiriskiga. Samuti on alkohol sõltuvust tekitav. Alkohol igas koguses on kahjulik ajule ja vähendab halli massi. Hall mass koondab endas suurema osa neuroneid ja hoiab töös meie lihaskonna, taju, mälu, emotsioonid, impulsikontrolli, otsustus- ja enesejuhtimisvõime kuid kahjuks ei oska mitte keegi seostada enda halbu suhteid, unetust, ärrituvust ja haigusi kaasikese õhtuse veini või iganädalase õllepeoga. 

Kui alkohol on nii kahjulik, miks siis ikkagi loeme riigi poolt reklaamitud loosungit "Alkohol VÕIB kahjustada tervist"? Kas sellepärast, et alkoholiaktsiis annab suure panuse riigikassasse? Meie vaimne ja füüsiline tervis halveneb pidevalt, tervelt elatud eluaastad on languses, aeg on hakata tervisealaseid väärtusi ümber hindama. Mida varem alkoholist loobuda, seda paremad on tulemused. Aastaid kestnud alkoholisõltuvust on juba palju raskem ravida ning vaid väike osa sõltlastest paraneb täielikult. Tee otsus alkoholist loobuda juba täna, alusta sellega kohe, sest iga klaas viib sind varajasele surmale lähemale  ja homme võib olla juba liiga hilja!

Kuidas alkohol meid mõjutab:

- võib tekitada kuulmiskahjustusi
- mõjub laastavalt luudele ja lihastele
- vähendab ajumassi
- raskendab seedimist
- rikub südamerütmi
- aeglustab reflekse
- nõrgendab immuunsüsteemi
- alandab kehatemperatuuri
- suurendab maohappesust
- sekkub unerütmi
- kahjustab pankreast ja suurendab diabeediriski
- rikub hormonaaltasakaalu
- suurendab vähiriski

Meie enda loomulik immuunsüsteem on parim kaitse kõikide haiguste, nii teadusele teadaolevate kui ka tundmatute vastu ja kui selle kihva keerame, siis võime varsti eluga hüvasti jätta. 

Ühe uuringu järgi oli naistel, kelle partnerid jõid enne viljastamist kord nädalas alkoholi, 35 % kõrgem risk sünnitada väärarenguga laps. 

Alkoholisõltuvus Eestis on kasvufaasis nagu narkootikumi-, söömis- ning istumissõltuvus (kas siis töölaua, arvuti, teleri või telefoni taga, autos või mujal mugavates kohtades). Kes täpselt on alkoholisõltlane? Sõltuvuse definitsioone on mitmeid ja päris ühte ning head, mis kõikide sõltuvuste ja kõikide inimeste puhul kehtiks, ei olegi. Paljud sõltuvused on aeglased tekkima ning ei tekita loobumisel erilisi kõrvaltoimeid nagu suhkur, sigaretid, kohv, ravimid jmt. mis tekitab võltstunde, nagu oleks loobumine lihtne. Kasutan siin Michael Hardimani definitsiooni, kes kirjeldab sõltuvust kui seisundit, mille puhul indiviid tugeva ja mõnikord ületamatu soovi ajel tarvitab regulaarselt teatud ainet või toimib mingil konkreetsel viisil ning sellele soovile allumata jättes kogeb negatiivset või haiguslikku tunnet.

Huvitav on see, et paljudel juhtudel sõltlased ise ennast sõltlaseks ei pea. Sõltlase aju on nimelt väga kaval välja mõtlema sõltuvuskäitumist õigustavaid uskumusi ja vabandusi ning see on üheks põhjuseks, miks alkoholisõltuvust (ja üldse sõltuvusi) nii raske ravida on. Ameerika Ühendriikides tehtud uuringute põhjal terveneb 1/3 alkoholisõltlastest kuid tuleb arvestada, et vaid 18% suudab alkoholist täielikult loobuda ja 17% jääb ikkagi tarvitama alkoholi kuigi väikestes kogustes, mis ei sega neid elamast tavaelu. Toimivad alkoholisõltlased on aga kõige suuremad ja edukamad alkoholipropageerijad ning annavad tohutu panuse alkoholikultruuri levitamisse, juurutades seda nii pereringis kui töökohal/ettevõtluses. 

Regulaarne alkoholitarvitamine on seotud paljude haigustega, sh meie peamiste surmahaiguste nagu südame- ja veresoonkonnahaigused ja vähk, psühhikahäiretega nagu depressioon ja ärevus, kahanenud resilientsus (stressitaluvus). Ärgem unustagem, et eestlaste terelt elatud eluaastad on juba pikemat aega languses, ning sõltuvuskäitumisel on selles kindalsti väga suur roll. Vastupidiselt üldlevinud arvamusele, nagu oleks alkohol väikestes kogustes kasulik, näitavad uued uuringud, et alkoholil ei ole "turvalist" limiiti. Mida vähem, seda parem. Teise lingi all on toodud välja ka kvantitatiivsete uuringute puudujägid, kus on leitud, et alkohol on väiksetes kogustes tervisele kasulik. 


Mõned tüüpilisemad väited mida sõltlased kasutavad enda käitumise õigustamiseks. Olgu tegemist alkoholi, suitsetamise, magusasöömise, liigsöömise, kohvi, seksi, energiajookide, istumis- või mõne muu sõltuvusega - põhjuse oma sõltuvuskäitumist alal hoida leiab alati! 

 

Alkohol on tervisele kasulik, näiteks südamele (magusasõltuvuse puhul magus on kasulik ajule).

See mõni klaas ei tee minust veel sõltlast.

Ma võin joomise maha jätta iga kell aga ma ei taha.

Mina ei sure varem ära oma sõltuvuse tõttu, on inimesi kes on elanud selle sõltuvusega väga vanaks.

Joon mitte vajadusest vaid igavusest.

Joon sellepärast, et ma tahan seda teha, see lihtsalt meeldib mulle ja ma ei tahagi loobuda.

Joon sellepärast, et mul on stressirohke töö ning ning kui see faas üle läheb, siis jätan maha.

Joon sellepärast, et mul on depressioon ja mul on vaja enne depressioonist lahti saada, siis kaob ka vajadus juua.

Mul on olnud raske lapsepõlv ja selle tagajärjel olen hakanud jooma ning ei saa ka seetõttu lõpetada.

Mul on halvad peresuhted, kui need paremaks lähevad või kui hea naise/mehe saan, siis kaob ka vajadus juua.

On täiesti normaalne juua alkoholi, kõik joovad.

Ma ei taha seltskonnas ennast halvasti tunda ja sellepärast võtan ka alati klaasikese.

No see mõni klaas nüüd küll mulle midagi ei tee!

Olen täiesti terve, ei suitseta, teen sporti jne. nii et võin endale alkoholi lubada.

Mul on head geenid ja alkohol ei kahjusta mind.

Mu vanemad olid alkohoolikud ja mul on joomine geenides. 

Alkoholisõltlane on see, kes vedeleb kraavis ja ei ole enam võimeline töötama.

Mul on hea töökoht, tore pere, olen edukas igal elualal ning mingid väikesed puudused on ju meil kõigil.

Eestlased on kogu aeg alkoholi joonud ning väga hästi hakkama saanud, alkohol käib meie kultuuri juurde.

Olen loominguline inimene ja antud sõltuvuskäitumine kuulub minu isiksuse juurde.

Veiniklaas (sigaret) on seksikas ja teeb mind huvitavaks.

Olen kehv suhtleja ja alkohol aitab mul paremini kontakti luua.

Olen veininautleja ja spetsalist sellel alal ning pean uusimate trendidega kursis olema.

Vein on kõrgklassi jook ning ei tekita sarnaselt viinaga sõltuvust kui seda mõistlikult tarbida.

Lahjad joogid nagu vein,õlu ja siider ei ole alkohol, vanasti joodi neid vee asemel.

Parem juba tunda elust mõnu, sest nii või teisiti oleme kõik ükskord hauas.

  

Mitte ühelgi nendest uskumustest ei ole alust. Vanasti jõid inimesed puhast allika- või kaevuvett janu kustutamiseks, näiteks Uues Testamendis palub Jeesus Samaaria naiselt kaevul vett joomiseks mitte ei käi mööda maad rigi veiniplasku üle õla. Liigse õlle-, viina ja veinijoomisega kaasnev kehvem füüsiline vastupidavus oli talupogadel hästi teada nii et alkoholi pruugiti mõõdukalt ja lahjendati seda veega. Alkohoolne jook oli pidupäeva jook (nagu Kaana pulm ja paasapühad Uuest Testamendis). Sellises mastaabis alkoholijoomist nagu kaasajal, saavad endale lubada ainult ühiskonnad, kes ise endale valdavalt toitu ei kasvata.

 

Alkohol on ühelt poolt stimulant ja teiselt poolt depressant ning kui alkoholist ei loobuta, ei lähe üle ka depressioon ega parane suhted. Ükskõik mis põhjusel sa esimese pitsi ka võtsid või missugune on sinu minevik, jah tõesti, mõnedel inimestel ongi suurem tõenäosus sõltuvusse sattuda, siis igal juhul hoiad sa enda sõltumiskäitumist edaspidi juba ise üleval. Vähiriski arvestades ei ole alkoholil “turvalist” kogust ning alkohol ei ole tervislik. (Isegi kui mõne haiguse puhul on alkohlil kerge positiivne mõju ja viinamarjad tõesti sisaldavad antioksüdante, siis nagu igal muul ravimil, on ka alkoholil kõrvalmõjud ja kogu selle kasu saab kätte juurviljadest/puuviljadest ning füüsilisest treeningust. Kui hakatakse enda ebatervislikku elustiili alkoholiga kompenseerima, siis pikemas perspektiivis ei ole see jätkusuutlik.) Ei sure enneagselt südamehaigusesse aga siis sured vähki! Ja kui ükskord enneagne haudaminek reaalsuseks muutub, siis on sõltlased enamasti pagupealt kained aga tihti on selleks juba liiga hilja.

 

Iga sõltuvus hakkab arenema hiilivalt ja aeglaselt. See see kõige ohtlikum sõltuvust tekitavate ainete puhul ongi – peale esimest sigaretti pole meil erilisi raskusi suitsetamisest loobuda, peale aastast suitsetamist on see juba raskem jne. Alkohol tuleb meie ellu selleks, et jääda ja veelgi hiilivamalt kui suitsetamine. Võid olla aastaid pidune trimpaja ning sealt vargsi õhtuseks trimpajaks üle minna. Enne kui arugi saad, on sul vaja juba igapäevast alkoholidoosi ning selle ärajätmine ei tule enam kõne allagi. Mida varem alkoholisõltuvus peatatakse, seda paremad on tulemused.

 

Siin on 8 märki selle kohta, et alkoholil on sinu elu üle liiga suur võim ning on aeg enda käitumine luubi alla võtta.

 

Sa mõtled, et sul võib äkki olla alkoholiprobleem. See küsimus iseenesest juba eeldab enda käitumise kriitilist analüüsi.

 

Jood pidevalt rohkem kui tahaksid. Tunned, et joomine ei mõju sulle hästi, isegi kui sul ei ole piinavat pohmakat, võib uni lihtsalt rikutud olla või süda paha.

 

Teed endale reegleid joomise piiramiseks. Joon alati koos kellegagi, joon ainult kindlatel nädalapäevadel jne.

 

Plaanid ette kui palju kavatsed juua. Näiteks üks õlu poolaja jooksul või õhtul kaks siidrit, üks klaas veini jne. 

 

Paned rõhku sellele mida ja kui palju sa jood. Sa võid näiteks muretseda mis joodavat peol pakutakse ja kas üldse pakutakse. Võid isegi enne pidu ennast kergelt vinti juua igaks juhuks.

 

Jood rohkem kui teised aru saavad. See ei tähenda alati mitte pudeli peitmist sahtlisse vaid ka kangemate jookide eelistamist ja enda purjusoleku varjamist.

 

Sa ei kujuta mingeid sündmusi ilma alkoholita ettegi. Kui enamikele inimestele ei tähenda tähtpäeva muutmine alkoholivabaks suuremat midagi, siis sina lähed sellest väiksest muudatusest kohe närvi.

 

Ootad kannatamatult lubatud aja saabumist. Olgu see siis nädalavahetus, kokkusaamine sõbraga või mõni pidu, igathes teeb eesootav võimalus alkoholi tarbida sind juba ette õnnelikuks ja sa ei jõua seda aega kuidagi ära oodata.

 

Kuigi mitte ükski faktor nendest ei tähenda et sul oleks kindlasti alkoholiprobleem, võivad need mustrid olla märguanded, et on vaja ennast võtta jälgimise alla. Ära oota, kuni sõltuvus enda juuri üha sügavamale sinu organismi ajab, vaid hakka kohe ennetavalt sellega tegelema. Ja ära unusta, selleks, et elada kaua ja õnnelikult, ei ole sul vaja piiskagi alkoholi!

 

Arengu- ja heaolutreener Helina Mändmets

 

Kasutatud artikleid

https://blogs.webmd.com/mental-health/20190201/8-signs-that-alcohol-may-have-too-much-power-in-your-life?ecd=soc_fb_201201_cons_blog_8signs&linkId=100000022222852&fbclid=IwAR2SDYN1JUhVop5IQAy4N3jAE0jFyFW4qCYBDKzZQ7-JyJWufAh-XsmyxHo


https://www.webmd.com/hypertension-high-blood-pressure/news/20030508/alcohol-linked-with-high-blood-pressure

 https://www.webmd.com/mental-health/addiction/news/20050119/13-fully-recover-from-alcoholism#1

https://www.health.harvard.edu/blog/sorting-out-the-health-effects-of-alcohol-2018080614427?utm_content=buffer3864c&utm_medium=social&utm_source=twitter&utm_campaign=buffer

https://www.yahoo.com/lifestyle/drinking-alcohol-causes-damage-brain-study-finds-170938612.html?.tsrc=fp_deeplink

https://www.theguardian.com/society/2021/may/18/any-amount-of-alcohol-consumption-harmful-to-the-brain-finds-study

https://www.independent.co.uk/news/science/alcohol-affects-brain-oxford-study-b1849888.html?fbclid=IwAR2USiZxiUjEISyB_Pz2K1Up8JjcqCnzeLD5vXsYPJUw1m6wN0JBbLDLmes

https://www.dailymail.co.uk/news/article-9642383/Alcohol-harmful-health-stick-Government-guidelines.html

laupäev, 19. september 2020

Mis on mindful söömine?


 



Mis on mindful (teadlik, teadvustatud, ärksameelne) söömine? Kui oled emotsionaalne sööja (või suisa magusasõltlane), kes otsib stressi korral lohutust toidust, siis see on midagi sinu jaoks! Teadliku söömise põhimõtted on lihtsad:

 

1.      Enne sööma hakkamist küsi endalt, kas oled ikka näljane või sööd enda rahustamiseks.

2.      Enne sööma hakkamist tee väike mõttepaus ja hinga läbi nina sügavalt sisse/välja.

3.      Võta söömiseks aega, üks söögikord peaks kestma vähemalt 20-30 minutit.

4.      Väldi segajaid söömise ajal (telefon, teler, arvuti vmt)

5.      Joo toidu kõrvale natuke vett (väldi suurte veekoguste joomist nälja peletamiseks). Samuti võid vett juua enne sööki et aru saada kas oli sul nälg või hoopis janu.

6.      Söö alati laua ääres mitte seal kus juhtub.

7.      Näri toit põhjalikult läbi (25-30 korda).

8.      Mõtle selle toidu peale mida sa parasjagu sööd.

9.      Kontrolli söömise ajal (iga kolme/nelja minuti järel) kui näljane sa oled. Kui kõht on vahepeal täis saanud, siis lõpeta söömine.

10.   Valmista enda toit ise.

11.   Naudi söödavat toitu kõigi meeltega (lõhn, maitse, tekstuur jne), ära söö midagi sellist mida sa ei naudi ja mille sa pead lihtsalt alla kugistama. Söö mitmekesiselt.

12.   Ole tänulik iga toidukorra eest.

13.   Võta aega peale sööki toidu seedimiseks. Mine välja jalutama ja mõtle, kuidas sa ennast peale sööki tunned.

14.   Pea söögipäevikut. Kirjuta kõik üles mida sa sööd ja kuidas erinevad toidud sulle mõjuvad.

15.   Ole oma valikutega rahul ükskõik mida sa täna söönud oled – teadlik söömine tähendab toiduga rahu tegemistJ

16. Söö kindlatel kellaaegadel, näiteks kolm korda päevas ning võta kergeid vahepalu ainult äärmisel vajadusel jälgides samu põhimõtteid. 


      Kui oled hädas emotsionaalse söömisega, siis tule nõustamisele! Arengu- ja heaolutreener Helina Mändmets võtab vastu Viljandi kesklinnas Nurmbergi majas Tallinna tn 11/2. 

      Rohkem infot emotsionaalse söömise alase nõustamise kohta lead SIIT

      Allikas YahooHealth

      https://www.yahoo.com/lifestyle/master-mindful-eating-according-pros-113000412.html