neljapäev, 18. märts 2021

Laste stress - kuidas tugevdada laste stressitaluvust e. resilientsust


 

Vanematena tahame, et meie lapsed oleksid head õppurid, tugevad atleedid, populaarsed kaaslased ja õpetajate lemmikud, et nad saaksid tulevikus head töökohad ning oleksid majanduslikus mõttes edukad. Kuid tihti jääb nii vanemte kui kasvatajatelõpetajate vaateväljast kõrvale võime, ilma milleta lapsed tulevikus enda heaolu looma hakata ei saa ja milleta kõik muud oskused/teadmised ei pruugigi realiseeruda. Selleks võimeks on stressitaluvus. Hea stressitaluvus hoiab ära nii viirushaigused, psüühikahäired kui muud tervisehädad, mis takistavad meid enda heaolu loomast. Teadlaste hinnangul on 60-80% terviseprobleemide taga krooniline stress. Kuna kroonilise stressiga kaasneb enamasti ka mingit tüüpi sõltuvuskäitumine (arvuti, suhkur, muu magus, rafineeritud süsivesikud või ülesöömine, alkohol, suitsetamine, toidulisandid ja energajoogid, ravimid ja narkootikumid, mängu –või mõni muu sõltuvus), siis saame vaata et kõiki haigusi seostada stressiga. Otse loomulikult ei pääse keegi meist eluraskustest, kuid peamine küsimus on ikkagi valikutes, mis me oleme teinud nende raskustega kokku puutudes ja mille taga omakorda on see baas, mille meie esivanemad on meile läbi õpetuse ja geenide edasi andnud.


Harvardi Ülikooli Laste Arengukeskus (Center on the Developing Child) on välja toonud neli peamist suunda, mis aitavad arendada lastel resilientsust e.stressitaluvust.

 

1.    Esmatähtis on loomulikult usalduslik lapse – vanema vaheline side. See annab lapsele tunde, et ta ei ole kunagi üksi mis iganes ka ei juhtuks. Kuigi kõik vanemad tahavad, et neil oleks lapsega hea side, siis vanemate enda kõrge stressinivoo võib seda kahjustada, nii et ülimalt tähtis  on vanematel enda stressiga tegeleda. Veeda rohkem aega lapsega ning tehke koos ühiseid tegevusi, tunne huvi kuidas lapsel iga päev läheb ning ära rahuldu ühesõnaliste “hästi” või “normaalselt” vastustega. Nii laste kui teismeliste stressi on raske ära tunda sest lapsed ei tunne veel enda piire nii hästi kui täiskasvanud. Kui õpetajad kiidavad siis on ju ilmselgelt kõik väga hästi! Samuti tuleb valvel olla, et lapsed ei hakkaks vanemate pärast muretsema nähes, et neil on niigi raske ja enda probleeme nende eest varjama. Hea ja usalduslik suhe aitab probleemid juba eos avastada ning nendega tegelema hakata.

 

2.   Teiseks on oluline tugev enesejuhtimise ja sisemise kontrolli tunne. Lapsel peaks juba varakult tekkima arusaam, et ta juhib oma elu ise ning saab edukalt hakkama raskuste korral. Sa ei saa seda tunnet arendada kinnitades lapsele et sa oled tugev, arukas ja sa saad, võid, suudad. Ta peab selle avastama ise. Lastes lastel võtta riske ise turvalisse kaugusse hoides, arendab see neisse iseseisvust ning eneseusku. See tähendab ka oskust õigel ajal arvuti ja telefon käest panna ning minna välja mängima kuna füüsiline treening ja vaba liikumine on väga olulised enesejuhtimise ja sisemise kontrolli arendamisel.

 

3.  Kolmandaks on oluline hea kohanimisvõime ja enesereguleerimisoskused. Need on olulised oskused, mida kutsume ka enesejuhtimisoskusteks. See on nagu liikluse reguleerija või laeva kapten, kes navigeerib ennast ise turvaliselt läbi elu. Eneseregulatsioon hõlmab oskusi panna paika prioriteedid, fokusseerimisoskust, planeerimisoskust, läbirääkimisoskusi, suhtlemisoskusi ja emotsioonide tundmist. Kõige paremini on need oskused omandatavad läbi struktureerimata fantaasiamängu. Lapsel peab olema piisavalt vabadust ja aega mängida iga päev nii üksi (et nad leiaksid ise lahendusi ja õpiksid looma enda reaalsust) kui koos teistega (et areneksid sotsiaalsed oskused). Läbi fantaasiamängu saab laps neutraliseerida koolistressi kuna mängus saab ta edukalt taastada kontrolli, mille täiskasvanud on temalt ära võtnud. Arvuti- ja telefonimängud ei ole nii efektivsed kuna seal on lapsel ainult osaline kontroll. Nii et mäng on samal ajal nii stressimaandamise tehnika kui õppevahend. Lapsed mängivad tavaliselt kuni murdeeani, kaasajal jääb see periood aga aina lühamaks kuna internet ja sotsiaalmeedia tulevad peale. Järjepidev soojuse ja armastusega edastatud distsipliin ning abi emotsioonide reguleerimisel selle asemel, et neid alla suruda, aitab samuti kaasa enesereguleerimisoskuste kujundamisel.


4.  Neljandaks on oskus kasutada toimetulekul usku, lugusid ja muud kultuurilist pärandit (sealhulgas tervislikke eluviise), mis on aidanud meie esivanematel läbi tulla tulest ja veest. Nii näiteks on Põhjamaade toitumistavad tervislikkuse poolest tunnistatud võrdeks maailma tuntuima toitumistraditsiooni Vahemeremaade dieediga kuid tänapäeval on jäänud tradistiooniline toitumine minevikku. Tarbitakse palju magusat ja muud rämpstoitu mis organismi juba iseenesest stressi viib. Kultuurilise pärandi tundmine aitab inimesel ka vaimse poole pealt üle elada rasked ajad andes tunde, et kuulub kuhugi ning ei ole üksi.  Usu mõttes ei tähenda see alati et peaksid kuulma kuhugi kirikusse, kuigi vabadesse relgioossetesse ühendustesse kuulumine on uuringute järgi võimsaks stressimaandavaks teguriks. Usku ja spirituaalssust saab praktiseerida nii üksi kui kollektiivselt. Religioosse ja spirituaalse kasvatuse saavad lapsed kodust ning peab olema ettevaatlik, et see ei oleks lapse enesemääramisoskust mitte pidurdav, vaid toetav. Spirituaalne/religioosne kirjaoskus peab põhinema usu tolerantsusel ja kõikide armastust arendavate uskumuste aktsepteerimisel. Spirituaalsus ei tähenda ilmtingimata uskumist üleloomulikku vaid enda tunnetamist millegi suurema osana (ökotsentriline maailmavaade). Kõige haavatavam on inimene siis, kui tal puudub isiklik eksistentsikontseptsioon ja arusaamine elu/surma küsimustes või kui tema usu aluseks on vihkamine ja egotsentrism. 

Kirjutades seda artkilt tunnen vaenemana paratamatult kurbust, et ei ole kõike seda head teadmist rakendanud enda lapse peal kes nüüd on juba (õnneks tubli) täiskasvanu. Eesmärk ei ole siiski ju olla ideaalvanem, sest seda me ei suuda nagunii, vaid ikkagi piisavalt hea e. “good enough”, mis annaks lapsele sellise aluspõhja, et ta suudaks täiskasvanuna ise kinni mätsida vanemate omal ajal tehtud vead!

 

 

Ole terve!


Vaimse tervise ja heaolutreener

Helina Mändmets


 

Lingid 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar