Toitumisega seotud tervisehädad on kasvutrendis ja seda trendi ümber pöörata ei
ole veel õnnestunud hoolimata aina suurenevast pakkumisest dieedituru
valdkonnas. Kuna tänapäeval seostatakse ka vaimset tervist toitumisega, siis on
arenemas sellised uued suunad nagu toitumispsühholoogia ja toitumispsühhiaatria. Emotsionaalse söömise e. stressisöömise alane nõustamine on sümbioos toitumispsühholoogiast ja heaolutreeningust ning üritab anda oma panuse tervislikuma toitumiskultuuri
arendamisse. Nõustamisel ei tegele me mitte niivõrd sellega mida süüa (https://toitumine.ee/),
vaid kuidas seda teha ja missugused on ennastkahjustava toitumise tagamaad. Kõige
enam paneme aga rõhku stressile kuna stressis inimesel on impulsikontroll
piduri peal ning seetõttu on tal raske ükskõik milliseid käitumuslikke muutusi
ellu viia. Nii näitavad ka uuringud, et isegi kui inimene teab, missugune
toitumine on tervislik, siis ei suuda ta seda liini alati järgida. Tegeleme
muuhulgas uskumustega, mis hoiavad alal igasugust sõltuvuskäitumist ning
takistavad ellu viia tervisekäitumuslikke muutusi. Samuti tegeleme
sotsiaalpsühholoogiliste teguritega toitumisharjumuste väljakujunemisel,
emotsioonidega, kehakuvandiga, stressiteadlikkusega, sisemise ja välise
motivatsiooniga ning kestva heaolu loomise teadusega tervikuna.
Mis on emotsionaalne söömine? Tegelikult oleme ju kõik emotsionaalsed sööjad ja meile meeldib
süüa. Igaüks teab, et söömine tõstab tuju ja on täiesti normaalne kasutada
tervislikku toitu meeleolu parandamiseks. Toitumisteadlased on isegi koostanud
nimekirja toiduainetest, mida stressiolukorras süüa ja mis aitavad leevendada
nii ärevust kui depressiooni. Millal söömine siis probleemiks muutub?
Kokkuvõtvalt võib öelda, et kui söömisest/joomisest saab inimese peamine (vahel
isegi ainuke) stressimaandamise vahend, kui ka kõik teised tema stressimaandamise
tehnikad on passivsed ja/või kui söömisega kaasneb kaloririkaste toiduainete
(suhkur ja muud rafineeritud magusained, jahutooted, energiajoogid jmt) pidev
või isegi kasvav tarbimine, siis võime rääkida emotsionaalsest ehk
stressisöömisest. Niisiis hõlmab emotsionaalse söömise mõiste endas kahte
komponenti: stress ja lohutus-/premeerimistoit (-jook). Huvitav on see, et
paljud emotsionaalsed sööjad ei tunneta stessi olemaolu, sest kõik ebameeldivad
tunded "neelatakse alla" (olen ise selle etapi läbi teinud ja kahjuks
kipub see korduma). Stressile ja toitumisele hakatakse tõsisemalt tähelepanu
pöörama alles siis, kui erinevat sorti tervisehädad endast märku annavad.
Emotsionaalsetel sööjatel on raskem tavaliste kaalulangetamisprogrammide abil all
võtta, neil on ka suurem oht sattuda jo-jo dieeditamise tsüklisse. Samuti
seostatakse emotsionaalse söömisega söömishäireid nagu sööstsöömishäire ja
buliimia. Üleliigse magusasöömisega seostatakse Harvardi Meditsiinikooli
andmetel südame- ja veresoonkonnahaigusi, ülekaalu ja diabeeti, hambapõletikke
ja kaariest, soolevähki. Ülekaaluga seotud terviseriskid on südame- ja
veresoonkonnahaigused, kõrge vererõhk, hingamisteede haigused (sh koroona),
osteoartriit, podagra, viljastumisprobleemid, vähk, kognitiivsete võimete
langus, musklite ja luude haigused, neeruhaigused, rasvunud maks, sapikivid,
enneagne surm.
Vahel aetakse emotsionaalse söömise kontseptsioon segi
söömasööstude või täpsemalt kontrollimatute isude (food cravings) mõistega. Söömasööstud on vaid
üks paljudest emotsionaalse söömise vormidest. Paljud emotsionaalsed sööjad
omavad väga head kontrolli oma isude üle säilitades sealjuures mõne teistsuguse
düsfunktsionaalse toitumise mustri. Üks tüüpilisemaid mustreid on jätta vahele hommikusöök, ennast üles turgutada kas kohvi või sigarettidega, lõuna ajal midagi näksida või võtta mõni võileb/sai ja õhtul ennast mõnuga täis puukida (olen ise selles tsüklis olnud aastaid). Emotsionaalse söömise mustreid on aga palju rohkem.
Emotsionaalse söömise mõju järgi kehakaalule võib välja neli
tüüpilisemat vormi:
1. Kaalukogumine – võetakse tasahilju kogu aeg kaalu juurde või
jäädakse pidama ülekaalu.
2. Jo-jo dieeditamine – võetakse juurde ja siis alla korduvate
tsüklitega.
3. Kaval kaalulangetamine – kasutatakse kaalu langetamiseks
“abivahendeid” (sigaretid, kohv, tee, lahtistid, energiajoogid, alkohol,
ravimid ja toidulisandid) väljudes mingi aja pärast emotsionaalse sööja
kategooriast kuid kukkudes sinna tagasi kui proovitakse uuest sõltuvusest
vabaneda.
4. Magusasõltuvus - armastatakse üle kõige magusat (maiustused,
kondiitritooted, gaseeritud magusad joogid, mahlad, krõpsud jne.) mistõttu
teised toidud kipuvad menüüst välja jääma tekitades toitainete defitsiidi. Ei
ole alati ülekaaluline.
Turul on ka mitmeid kaalulangetmisäppe, mis kasutavad keemilisi
toidulisandeid kaalu langetamiseks ja millel on oma kõrvalmõjud mikrobioomile
ja ainevahetusele. Emotsionaalsetel sööjatel ei pruugi alati olla
kaaluprobleeme, kuid see ei tähenda, et stress ja ebatervislik toitumismuster
neid lõppkokkuvõttes vähem kahjustaks. Emotsionaalse söömise muster võib elu
jooksul korduvalt muutuda tekitades inimesele petliku tunde, et nüüd ollakse
sellest lahti saanud. Kindlasti on ka teisi ebatervisliku toitumise mustreid,
mis võiksid olla korrigeeritavad emotsionaalse söömise alase nõustamisega.
Nõustamine on mõeldud ennetava meetmena, söömishäiretega tegeleb juba
psühhiaater.
Emotsionaalsete sööjate lõksud: suhkur ja teised magusained, kohv ja muud energiajoogid, toidulisandid ja ravimid, mis vähendavad söögiisu, rafineeritud gluteenitooted (saiakesed, pitsa jmt), sigaretid sh e-sigaretid, alkohol, narkootikumid, soolased toidud/tooted, mahlad, smuutid ja kuivatatud puuviljad, magusad troopilised puuviljad, "naturaalsed" juurvilja - ja puuviljakrõpsud, maapähkivõi ja muud süütuna tunduvad magused/soolased toidumaitsestajad.
Mida varem emotsionaalse söömisega tegelema hakatakse, seda
paremad on tulemused. Seetõttu
ongi oluline ennast jälgida, avastada ebatervislikud harjumused võimalikult varakult
ja asuda koheselt neid korrigeerima. Aastaid või isegi aastakümneid kestnud
toidusõltuvusega toimetulek kestab aastaid ning paljudel juhtudel ei ole
teraapia edukas. Sama kehtib teiste söömis- ja ka psüühikahäirete kohta.
Vastupidiselt on aga õigel ajal alustatud ennetustöö alati tulemuslik!
Emotsionaalse söömise alane nõustamine ei ole otseselt
kaalulangetamisnõustamine sest kõik emotsionaalsed sööjad ei ole ülekaalulised, samuti on
emotsionaalsetel sööjatel oht langeda jo-jo dieeditamise tsüklisse, vaid
elustiilinõustamine, kus tegeleme kõikide kliendile oluliste elusektoritega.
Uuringud näitavad, et kaalu suudetakse peale langetamist säilitada siis, kui
tehakse toitumismustri muutmise kõrval ka teisi elustiilimuutusi sealhulgas
hakatakse rohkem liikuma. Tervislike harjumuste omandades on lihte ise oma
kaalu korrigeerida. Samuti on oluline tegeleda toitumise psühholoogilise
poolega sh stressiga. Kerge ülekaal, kus inimene liigub ning toitub laias
laastus tervislikult, arendades samal ajal sterssiteadlikkust, on igal juhul
parem variant kui sale, ebatervislikult toituv, stressav ja istuv inimene.
Küsimus on kuidas viia ellu püsivaid elustiilimuutusi.
Isiklik töö emotsionaalse söömisega on eluaegne. Maha saab jätta suitsetamist,
alkoholijoomist ja narkootikumide tarvitamist kuid söömist ei ole võimalik enda
elust eemaldada ilma, et meie tervis selle all kannataks. Samuti on
emotsionaalse söömise alged pärit lapsepõlvest (isegi sünnieelsest perioodist)
ning kuna oleme nendega elanud terve elu, siis on ka nende muutmine raske. Kuid
hea uudis on see, et raske on see töö ainult alguses, hiljem muutub enda
tervise eest hoolitsemine harjumuseks ning igapäevased väikesed võidud toovad
ellu juurde rohkem meeldivaid kui ebameeldivad emotsioone. Kui tunned, et oled
hädas stressi või stressisöömisega, siis tule nõustamisele! Broneeri aeg juba
täna!