Jooga individuaaltunnid

Holistilise jooga ja teadveloleku individuaaltunnid

Vaimse tervise coach, joogaõpetaja 

Helina Mändmets

Holistilise jooga ja teadveloleku individuaaltunnid stressiga toimetulekuks, haiguste ennetamiseks ja elukvaliteedi tõstmiseks Viljandi kesklinnas Nurmbergi ärimajas Tallinna tn. 11/2 (Linnaraamatukogu ja Swedbanga maja).

- hingamis-ja lõdvestustehnikad

- meditatsioon

- toitumine

- joogaeetika ja elustiil

- spirituaalsus ja side loodusega

- eneseanalüüs, emotsioonide tundmine ja enesehinnang

- distsipliin ja enesejuhtimine

- teadveloleku mõiste ja harjutused

- lihtsad aasanad

Jooga on hinduistlikust kultuurist pärit iidne enesearengusüsteem. Holistilise ülesehitusega individuaalne joogaõpetus erineb grupijoogast selle poolest, et joogaga tegeletakse süsteemselt kaasates kõiki olulisi komponente mis aitavad kaasa enesearengule ja tervise edendamisele. Aasanapraktikas on võimalik valida endale sobiv raskusaste. Individuaalõpe sobib eriti hästi neile, kes ei saa või ei taha harjutada grupis.

Holistiline joogaprogramm on süntees kaasaegsest teaduspõhisest tervise- ja heaolutreeningust ning iidsest joogaõpetusest. Holistlise jooga individuaaltundide eesmärk on omandada lihtsad põhitõed kuidas joogat iseseisvalt praktiseerida selleks, et vähendada stressi, ennetada haigusi ja parandada elukvaliteeti.

Tunni hind: 35.- eurot
(5 x pakett 150.- eurot)

Info ja registreerimine helina.mandmets@gmail.com

tel. 51 79 161 (äripäeviti 9.00 - 17.00)

Minu lugu 

Olen joogaga tegelenud teadlkult alates 35. eluaastast st umbes 20 aastat. Kuid enda elu peale tagasi vaadates võin märke selle kohta, kuidas elu mind vaikselt jooga juurde juhatas, näha juba lapsepõlvest alates. Olen alati armastanud loodust, mind paelus juba lapsena Inda kultuur (lugesin vanavanemate juures alguses India muinasjutte, hiljem juba Tagoret ja imetlesin vanaisale kingitud tantsiva Šiva kujukest). Kooliajal, kui oli vaja valida endale hobi/spordiala, sai selleks alguses ballett, pärast iluvõimlemine. Kõik see soodustas hiljem joogaga tegelemist.

Minu esimene joogaõpetaja oli raamat, Anti Kidroni ja Holger Oidjärve "Harrastame joogat". Anti Kidron on psühholoog ja kuna õppisin ka ise psühholoogiat, siis oli see raamat minu jaoks autoriteet. Käisin ka joogaklassides erineviad joogastiile proovimas, kuid kuna töötasin laevadel ega saanud regulaarselt tundides osaleda, siis tegelesin enamasti joogaga iseseisvalt, iga päev. Sellel ajal ei olnud meie kultuuris veel ei holistilist psühholoogiat, elustiili meditsiini ega tervise ja heaolutreeningut, mis paregu tohutu kiirusega maailma vallutavad. Joogasüsteemis on holistiline inimesekäsitlus teemaks olnud aga juba tuhandeid aastaid.

Tegelesin iga päev küll joogaga füüsilisesl tasandil kuid ei tegelenud enda tundmaõppimisega, emotsioonide analüüsiga, vaimse arenguga ning toitusin ebakorrapäraselt ise sellest aru saamata. Sellisel kujul joogat harrastades võib minna väga kaua ega, enne kui jooga kasulikkus ükskord mõjule pääseb, kui pääseb. Nii juhtus ka minuga. Tervis hakkas hoolimata igapäevasest aasanapraktikast allamäge minema ja ega ma enne järje peale ei saanudki kui Inglismaal budistlike munkade poolt loodud meditatsiooniklassiga liitusin. Seal hakkasin enda väärtusi ja elueesmärke ümber hindama ja otsustasin minna joogaõpetajate koolitusele.

Kui otsisin sobivat kursust, siis südamelähedaseim tundus Šivananda koolkond oma tervikliku inimesekäsitluse poolest kus õppekavasse kuulub ka ajurveedalik toitumine. Rahvusvahelisel joogaõpetajate kursusel Leedus sain hakkama kuu aeg ilma kohvi, tee ja suhkruta (viimaseta siis esimest korda elus). Kui lisada sinna juurde veel värske õhk, magasin nimelt telgis, siis tundsin kursuse lõpuks ennast täiesti puhastununa. Mitte et see oleks olnud lihtne, heaolutunne saabus alles peale kursust. 

Sellest ajast alates olen hakanud enda elu vaatama kui sektoritest koosnevat tervikut, kui üks sektor hakkab lagunema, siis satub kogu tervik ohtu ning katkine sektor on vaja kiiresti korda saada. Samasugune on ka kaasaegse holistilise psühholoogia ja tervisenõustamise/treeningu filosoofia. Holistiline jooga ongi süntees kaasaegset tervise- ja heaolutreeningust ja iidsest joogaõpetusest.

Areng ja töö iseendaga on elukestev. Jooga, kui seda harrastada süsteemselt ja liita sinna juurde veel kaasaegsed tervisealased teadmised, on minu jaoks super abivahend et hoida tervist, parandada elukvaliteeti ja ennetada haigusi.

Ole terve!
Helina Mändmets

Holistic yoga and mindfulness classes

Private yoga teaching suitable for those who do not feel comfortable in group training and prefer personal approach. It is possible to choose when and how the private classes are carried out. Because the ancient yoga teaching consist of different components like asanas, philosophy and ethics, relaxing techniques, meditation, breathing exercises and nutrition, in holistic yoga classes we are teaching all of those subjects unlike in bulk classes what are covering mostly asanas, pranayama and meditation. In private lessons it is also easier to the teacher to take account students specific health concerns. The aim of yoga teaching is personal development, emotional balance and good overall health. Holistic yoga is synthesis of the ancient yoga principles and contemporary health couching. 

Psychologist, mindfulness coach and yoga teacher Helina Mändmets

Info and registration by e – mail helinamandmets@yahoo.com

Price (60 min) 35.- euros

Links
http://sequencewiz.org/2015/01/21/private-yoga-sessions-different-yoga-classes-yes-every-way/ 
https://www.nhs.uk/live-well/exercise/guide-to-yoga
https://www.webmd.com/fitness-exercise/a-z/yoga-workouts 
https://www.webmd.com/fitness-exercise/a-z/yoga-workouts 
https://www.everydayhealth.com/fitness-pictures/10-surprising-health-perks-of-yoga.aspx 
 

Emotsionaalse söömise alane nõustamine ja konsultatsioon

- Emotsionaalne söömine ehk stressiöömine

- Stimulantide liigtarbimine (suhkur, kohv, šokolaad, energiajoogid, ravimid, toidulisandid jmt.)

- Toitumine meeleolu stabiliseerimiseks, meeleoluhäirete ennetamiseks, stressiga toimetulekuks 

Ühekordne konsultatsioon 40.- (1 - 1,5 t)

Nõustamise korduvseanss 35- eurot (tund)

Nõustamispakett (alates 5x) 30.- eurot (tund)

Psühholoog, arengu- ja heaolutreener

Helina Mändmets

Info ja broneerimine 

helinamandmets@yahoo.com

tel. 51 79 161

Toitumisega seotud tervisehädad on kasvutrendis ja seda trendi ümber pöörata ei ole veel õnnestunud hoolimata aina suurenevast pakkumisest dieedituru valdkonnas. Kuna tänapäeval seostatakse ka vaimset tervist toitumisega, siis on arenemas sellised uued suunad nagu toitumispsühholoogia ja toitumispsühhiaatria. Emotsionaalse söömise e. stressisöömise alane nõustamine on sümbioos toitumispsühholoogiast ja heaolutreeningust ning üritab anda oma panuse tervislikuma toitumiskultuuri arendamisse. Nõustamisel ei tegele me mitte niivõrd sellega mida süüa (https://toitumine.ee/), vaid kuidas seda teha ja missugused on ennastkahjustava toitumise tagamaad. Kõige enam paneme aga rõhku stressile kuna stressis inimesel on impulsikontroll piduri peal ning seetõttu on tal raske ükskõik milliseid käitumuslikke muutusi ellu viia. Nii näitavad ka uuringud, et isegi kui inimene teab, missugune toitumine on tervislik, siis ei suuda ta seda liini alati järgida. Tegeleme muuhulgas uskumustega, mis hoiavad alal igasugust sõltuvuskäitumist ning takistavad ellu viia tervisekäitumuslikke muutusi. Samuti tegeleme sotsiaalpsühholoogiliste teguritega toitumisharjumuste väljakujunemisel, emotsioonidega, kehakuvandiga, stressiteadlikkusega, sisemise ja välise motivatsiooniga ning kestva heaolu loomise teadusega tervikuna.

Mis on emotsionaalne söömine? Tegelikult oleme ju kõik emotsionaalsed sööjad ja meile meeldib süüa. Igaüks teab, et söömine tõstab tuju ja on täiesti normaalne kasutada tervislikku toitu meeleolu parandamiseks. Toitumisteadlased on isegi koostanud nimekirja toiduainetest, mida stressiolukorras süüa ja mis aitavad leevendada nii ärevust kui depressiooni. Millal söömine siis probleemiks muutub? Kokkuvõtvalt võib öelda, et kui söömisest/joomisest saab inimese peamine (vahel isegi ainuke) stressimaandamise vahend, kui ka kõik teised tema stressimaandamise tehnikad on passivsed ja/või kui söömisega kaasneb kaloririkaste toiduainete (suhkur ja muud rafineeritud magusained, jahutooted, energiajoogid jmt) pidev või isegi kasvav tarbimine, siis võime rääkida emotsionaalsest ehk stressisöömisest. Niisiis hõlmab emotsionaalse söömise mõiste endas kahte komponenti: stress ja lohutus-/premeerimistoit (-jook). Huvitav on see, et paljud emotsionaalsed sööjad ei tunneta stessi olemaolu, sest kõik ebameeldivad tunded "neelatakse alla" (olen ise selle etapi läbi teinud ja kahjuks kipub see korduma). Stressile ja toitumisele hakatakse tõsisemalt tähelepanu pöörama alles siis, kui erinevat sorti tervisehädad endast märku annavad. Emotsionaalsetel sööjatel on raskem tavaliste kaalulangetamisprogrammide abil all võtta, neil on ka suurem oht sattuda jo-jo dieeditamise tsüklisse. Samuti seostatakse emotsionaalse söömisega söömishäireid nagu sööstsöömishäire ja buliimia. Üleliigse magusasöömisega seostatakse Harvardi Meditsiinikooli andmetel südame- ja veresoonkonnahaigusi, ülekaalu ja diabeeti, hambapõletikke ja kaariest, soolevähki. Ülekaaluga seotud terviseriskid on südame- ja veresoonkonnahaigused, kõrge vererõhk, hingamisteede haigused (sh koroona), osteoartriit, podagra, viljastumisprobleemid, vähk, kognitiivsete võimete langus, musklite ja luude haigused, neeruhaigused, rasvunud maks, sapikivid, enneagne surm.

Vahel aetakse emotsionaalse söömise kontseptsioon segi söömasööstude või täpsemalt kontrollimatute isude (food cravings) mõistega. Söömasööstud on vaid üks paljudest emotsionaalse söömise vormidest. Paljud emotsionaalsed sööjad omavad väga head kontrolli oma isude üle säilitades sealjuures mõne teistsuguse düsfunktsionaalse toitumise mustri. Üks tüüpilisemaid mustreid on jätta vahele hommikusöök, ennast üles turgutada kas kohvi või sigarettidega, lõuna ajal midagi näksida või võtta mõni võileb/sai ja õhtul ennast mõnuga täis puukida (olen ise selles tsüklis olnud aastaid).  Emotsionaalse söömise mustreid on aga palju rohkem. 

Emotsionaalse söömise mõju järgi kehakaalule võib välja neli tüüpilisemat vormi:

1. Kaalukogumine – võetakse tasahilju kogu aeg kaalu juurde või jäädakse pidama ülekaalu.

2. Jo-jo dieeditamine – võetakse juurde ja siis alla korduvate tsüklitega.

3. Kaval kaalulangetamine – kasutatakse kaalu langetamiseks “abivahendeid” (sigaretid, kohv, tee, lahtistid, energiajoogid, alkohol, ravimid ja toidulisandid) väljudes mingi aja pärast emotsionaalse sööja kategooriast kuid kukkudes sinna tagasi kui proovitakse uuest sõltuvusest vabaneda.

4. Magusasõltuvus - armastatakse üle kõige magusat (maiustused, kondiitritooted, gaseeritud magusad joogid, mahlad, krõpsud jne.) mistõttu teised toidud kipuvad menüüst välja jääma tekitades toitainete defitsiidi. Ei ole alati ülekaaluline.

Turul on ka mitmeid kaalulangetmisäppe, mis kasutavad keemilisi toidulisandeid kaalu langetamiseks ja millel on oma kõrvalmõjud mikrobioomile ja ainevahetusele. Emotsionaalsetel sööjatel ei pruugi alati olla kaaluprobleeme, kuid see ei tähenda, et stress ja ebatervislik toitumismuster neid lõppkokkuvõttes vähem kahjustaks. Emotsionaalse söömise muster võib elu jooksul korduvalt muutuda tekitades inimesele petliku tunde, et nüüd ollakse sellest lahti saanud. Kindlasti on ka teisi ebatervisliku toitumise mustreid, mis võiksid olla korrigeeritavad emotsionaalse söömise alase nõustamisega. Nõustamine on mõeldud ennetava meetmena, söömishäiretega tegeleb juba psühhiaater.

Emotsionaalsete sööjate lõksud: suhkur ja teised magusained, kohv ja muud energiajoogid,  toidulisandid ja ravimid, mis vähendavad söögiisu, rafineeritud gluteenitooted (saiakesed, pitsa jmt), sigaretid sh e-sigaretid, alkohol, narkootikumid, soolased toidud/tooted, mahlad, smuutid ja kuivatatud puuviljad, magusad troopilised puuviljad, "naturaalsed" juurvilja - ja puuviljakrõpsud, maapähkivõi ja muud süütuna tunduvad magused/soolased toidumaitsestajad.

Mida varem emotsionaalse söömisega tegelema hakatakse, seda paremad on tulemused. Seetõttu ongi oluline ennast jälgida, avastada ebatervislikud harjumused võimalikult varakult ja asuda koheselt neid korrigeerima. Aastaid või isegi aastakümneid kestnud toidusõltuvusega toimetulek kestab aastaid ning paljudel juhtudel ei ole teraapia edukas. Sama kehtib teiste söömis- ja ka psüühikahäirete kohta. Vastupidiselt on aga õigel ajal alustatud ennetustöö alati tulemuslik!

Emotsionaalse söömise alane nõustamine ei ole otseselt kaalulangetamisnõustamine sest kõik emotsionaalsed sööjad ei ole ülekaalulised, samuti on emotsionaalsetel sööjatel oht langeda jo-jo dieeditamise tsüklisse, vaid elustiilinõustamine, kus tegeleme kõikide kliendile oluliste elusektoritega. Uuringud näitavad, et kaalu suudetakse peale langetamist säilitada siis, kui tehakse toitumismustri muutmise kõrval ka teisi elustiilimuutusi sealhulgas hakatakse rohkem liikuma. Tervislike harjumuste omandades on lihte ise oma kaalu korrigeerida. Samuti on oluline tegeleda toitumise psühholoogilise poolega sh stressiga. Kerge ülekaal, kus inimene liigub ning toitub laias laastus tervislikult, arendades samal ajal sterssiteadlikkust, on igal juhul parem variant kui sale, ebatervislikult toituv, stressav ja istuv inimene. Küsimus on kuidas viia ellu püsivaid elustiilimuutusi.

Isiklik töö emotsionaalse söömisega on eluaegne. Maha saab jätta suitsetamist, alkoholijoomist ja narkootikumide tarvitamist kuid söömist ei ole võimalik enda elust eemaldada ilma, et meie tervis selle all kannataks. Samuti on emotsionaalse söömise alged pärit lapsepõlvest (isegi sünnieelsest perioodist) ning kuna oleme nendega elanud terve elu, siis on ka nende muutmine raske. Kuid hea uudis on see, et raske on see töö ainult alguses, hiljem muutub enda tervise eest hoolitsemine harjumuseks ning igapäevased väikesed võidud toovad ellu juurde rohkem meeldivaid kui ebameeldivad emotsioone. Kui tunned, et oled hädas stressi või stressisöömisega, siis tule nõustamisele! Broneeri aeg juba täna!

 

Kohtumiseni!

Psühholoog, vaimse tervise ja heaolutreener Helina Mändmets

Küsi rohkem infot nõustamise kohta! 

Info ja broneerimine helinamandmets@yahoo.com 

tel. 51 79 161

Lingid 

https://www.health.harvard.edu/staying-healthy/harvard-study-healthy-diet-associated-with-lower-covid-19-risk-and-severity?utm_content=buffer0fc6e&utm_medium=social&utm_source=twitter&utm_campaign=buffer

https://www.health.harvard.edu/blog/how-to-stop-eating-all-that-tasty-but-unhealthy-stuff-202109212597?utm_content=buffer24745&utm_medium=social&utm_source=twitter&utm_campaign=buffer

https://centerfordiscovery.com/blog/emotional-eating-link-eating-disorders/

https://www.health.harvard.edu/blog/when-dieting-doesnt-work-2020052519889?utm_content=bufferd3e1b&utm_medium=social&utm_source=twitter&utm_campaign=buffer

https://www.medainc.org/binge-eating-vs-emotional-eating-whats-the-difference/

https://link.springer.com/article/10.1007/s11892-018-1000-x

https://www.mghclaycenter.org/parenting-concerns/what-is-emotional-eating/

https://www.webmd.com/mental-health/eating-disorders/binge-eating-disorder/stress-binge-eating-disorder#1

https://www.medicinenet.com/emotional_eating/article.htm

https://www.health.harvard.edu/blog/how-useful-is-the-body-mass-index-bmi-201603309339?utm_content=buffer5e6d9&utm_medium=social&utm_source=twitter&utm_campaign=buffer

https://www.health.harvard.edu/blog/how-to-stop-eating-all-that-tasty-but-unhealthy-stuff-202109212597?utm_content=buffer24745&utm_medium=social&utm_source=twitter&utm_campaign=buffer