Ameerika terviseblogi WebMD artikli põhjal kirjutatud ülevaates kaalume põhjalikult poolt ja vastuargumente hüpnoosi kasutamisel suitsetamisest loobumisel ning anname soovitusi kuidas valida endale professionaalset hüpnoterapeuti.
Igaüks, kes on proovinud suitsetamisest loobuda, teab, et see on tõeline väljakutse kuid ühtlasi ka parim, mida inimene enda tervsie hekas teha saab. Suitsetamine on kahjulik, isegi surmav harjumus ja peamine vähi
põhjustaja. Suitsetamine suurendab ka südameinfarkti, insuldi, kopsuhaiguste,
luumurdude, kae ja paljude teiste haiguste riski. Kui sellised abivahendid nagu nikotiinipillid,
plaastrid, närimiskumm, nõustamine või mõni muu tehnika mille abil oled
proovinud suitsetamist maha jätta, pole toiminud, ära loobu proovimast. Osad uuringud näitavad, et hüpnoos võib aidata mõnedel inimestel kahjulikest
harjumustest sh suitsetamisest, loobuda.
Mis on
hüpnoos?
Hüpnoosi on
nimetatud teadvuse muutunud olekuks kus inimene kas magab, on poolunes või transis.
Kliinilist hüpnoosi võidakse kasutada et ravida erinevaid psüühhilisi või
kehalisi haigusi. Näiteks kasutatakse seda tihti valuga toimetulemiseks.
Hüpnoosi kasutatakse ka paljude teiste terviseprobleemide puhul nagu üleliigne
kehakaal, kõnehäired või sõltuvused.
On palju
vaieldud selle üle kuidas hüpnoos töötab. Mõned usuvad, et hüpnoosi ajal saab
inimene lõdvestuda ja paremini konentreeruda ning jälgib ka seetõttu paremini
terapeudi soovitusi näiteks suitsetamine maha jätta. Tõenäoliselt on mängus ka tavaline platseebo efekt, samuti uskumus, et raha ei saa maha vista (juhul kui hüpnoteraapia seanss on maksma läinud kopsaka summa). Hüpnoosile sarnast seisundit on võimalik saavutada ka meditatsiooni teel.
Kuigi
inimene on hüpnoosi ajal transis, ei ole ta teadvuseta vaid omab täielikku
ülevaadet ja kontrolli enda olekust ja käitumisest ning teda ei saa sundida
midagi tegema vastu tema enda tahtmist. Aju-uuringud näitavad hoopis aktiivset ajutuegevust hüpnoosi ajal.
Hüpnoos
suitsetamisest loobumiseks
Seansi ajal
palutakse patsientidel tihti ette kujutada suitsetamisega seotud negatiivseid
tagajärgi. Näiteks võib terapeut väita, sigaret lõhnab nagu heitegaas või et
suu läheb peale suitsetamist vastikult kuivaks.
Spiegeli
meetodi kohaselt, mis on üks populaarsemaid hüpnoositehnikaid, keskendutakse
peamiselt kolmele väitele:
1. Suitsetamine
mürgitab keha
2. Sul on vaja
enda keha elusana
3. Sa pead
austama oma keha ja selle eest hoolitsema (et olla elus)
Hüpnoterapeut õpetab suitsetajale
enese-hüpnoosi ja soovitab tal seda kasutada iga kord kui tal tuleb tahtmine
suitsetama hakata.
Kas hüpnoos töötab?
Reegelina ei tööta hüpnoos kõikide
inimeste puhul. Üks neljast inimesest pole üldse hüpnotiseeritavad. Samuti ei
tähenda edukas hüpnoosiseanss, et inimene ka tegelikult suitsetamise maha jätab
või ei alusta mõne aja pärast uuesti. Kui hästi hüpnoos töötab, oleneb sellest
kellelt küsida. Sellealased teadusuuringud on vasturääkivad. Süsteemne ülevaade
2010. aastal teadusajakirjades avaldatud artiklitest leidis, et pole piisavalt tõendeid hüpnoosi
efektiivsuse kohta. Järgmine süsteemne ülevaade 2012. aastal aga tõestas vastupidist, et
uuringud näitavad hüpnoosi võimalikku efektiivsust. Ameerika Vähiliidu
veebilehel, kus räägitakse alternatiivmeetoditest suitsetamisest loobumiseks, tuuakse välja,
et kuigi kontrollitud uuringud ei toeta hüpnoosi efektiivsust, on siiski olemas
lausa anektootlikud juhtumid, kus hüpnoos on mõnda inimest aidanud.
Kuigi mõned allikad väidavad
vastupidist, ei ole hüpnoos Ameerika Meditsiiniühingu (Americal Medical
Association/AMA) poolt tunnustatud ravimeetod. Organisatsioonil ei ole
ametlikku seisukohta hüpnoosi suhtes. Samas aga tunnustab Ameerika Psühholoogide Assotsiatsioon (APA) hüpnoosi kui lahendust psühholoogilistele probleemidele nagu näiteks krooniline valu ning annab välja sellealast kirjandust.
Teadlased kes on uurinud hüpnoosi,
väidavad, et on vaja rohkem hästi dokumenteeritud ja valiidseid uuringuid
hüpnoosi kohta kuid lisavad, et ikkagi on hüpnoos juba praegu arvestatav vahend
erinevate terviseprobleemidega toimetulekul. Kui rääkida suitsetamisest, siis
tõenäoliselt on sellest loobumiseks vaja rohkem kui ühte abistavat tehnikat, et
püsivate tulemusteni jõuda.
Kõigi eelduste järgi töötab hüpnoos siis, kui inimene on iseseisvalt ära teinud nn. "eeltöö" ehk leidnud sisemise motivatsiooni suitsetamisest loobumiseks, saanud vastuse küsimusele miks ma üldse tahan suitsetmaisest loobuda. Kui miks ei ole paigas, siis ei ole ka kuidas kerge tulema ja ainult välise motivatsiooni peale üles ehitatud käitumise muutmise katse ei ole pikemas perspektiivis edukas.
Kõigi eelduste järgi töötab hüpnoos siis, kui inimene on iseseisvalt ära teinud nn. "eeltöö" ehk leidnud sisemise motivatsiooni suitsetamisest loobumiseks, saanud vastuse küsimusele miks ma üldse tahan suitsetmaisest loobuda. Kui miks ei ole paigas, siis ei ole ka kuidas kerge tulema ja ainult välise motivatsiooni peale üles ehitatud käitumise muutmise katse ei ole pikemas perspektiivis edukas.
Kuidas leida hüpnoterapeuti?
Kui oled otsustanud proovida hüpnoosi
suitsetamisest loobumise abivahendina, siis küsi enda lähikonna
tervisespetsialistidelt kas nad oskaksid kedagi soovitada.
Siin on mõned soovitused kuidas leida head
hüpnoterapeuti:
1. Veendu, et
tegemist on kvalifitseeritud, litsenseeritud ja tervishoiuspetsalistide poolt tunnustatud praktikuga.
Hüpnoterapeudil, kes tegeleb sõltuvuste ja teiste terviseprobleemidega, peaks
olema vastav tervisealane kõrgharidus kas siis psühholoogias, psühhiaatrias,
arstiteaduses või õenduses.
2. Küsi raskeid
küsimusi hüpnoterapeudi hariduse ja koolituse kohta. Ameerika Kliinilise
Hüpnoosi Liit soovitab küsida endalt kas see spetsialist saaks mind aidata ka
ilma hüpnoosita? Kui vastuseks on ei, siis on vaja otsida abi mujalt.
3. Ole
ettevaatlik lubaduste või “garantiide” suhtes, mis tunduvad liiga head et olla
tõsi – hüpnoos ei tööta kõikide inimeste puhul.
Pea meeles,
et kunagi ei ole liiga hilja suitsetamisest loobumiseks. Tervise paranemise
märke võid näha kohe peale lõpetamist. Kui loobud enne 50. eluaastat, siis võid
elada 15 aastat kauem võrreldes suitsetajatega.
Ole terve!
Artikkel on
avaldatud Ameerika terviseblogis WebMd 14. Märtsil 2019 a., retsenseeritud Dr.
Minesh Khatri poolt ning sellest on eestikeelse ülevaate teinud arengutreener ja stressinõustaja Helina Mändmets lisades juurde mõned enda kogemusest pärinevad mõtted.
Originaalartklit saad lugeda siit
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar