Stress ja unehäired

PIKAAJALINE STRESS (hormonaalne disbalanss) JA UNEHÄIRED võivad olla raskete tagajärgedega. Kuigi stress on loomulik elu osa, võib selle kuhjumine tekitada tõsiseid tervisehädasid. 

Stress ja unetus käivad tihti käsikäes. Kuigi stress on loomulik elu osa, võib selle kuhjumine tekitada tõsiseid tervisehädasid. Nii unetuse kui kumulatiivse olmestressiga seostatakse paljusid kroonilisi ja eluohtlikke haigusi nagu südamehaigused ja vähk. Pideva stressi ja unetuse all kannatavad inimesed satuvad ka kergemini õnnetustesse ning nende üleüldine toimetulek on raskendatud. Tihti kaasneb stressiga tujutõstvate ainete või tablettide tarbimine, mis viib organismi hormonaaltasakaalu veelgi enam balansist välja. Alguse on saanud nõiaring millest välja pääseda on raske: stressiga toimetulekuks süüakse magusat ja rämpstoitu, juuakse kohvi, energiajooke, alkoholi, halvimal juhul tarbitakse narkootikume, mis aga omakorda tekitab veel  rohkem stressi.  Koguneva stressi tõttu ning mõnuainete mõju nõrgenedes hakatakse neid tarbima suuremates koguses ning tekib sõltuvus. Kuigi inimene võib niimoodi funktsioneerida aastakümneid, on enamikel juhtudel sellise elustiili tagajärg lühenenud eluiga.  Sõltuvuskäitumine on nagu loterii, kus võidavad vaid üksikud ja mitte keegi ei anna garantiid, et see just sina oled.

Unehäired on üks levinumaid stressi sümptomeid ning uneprobleemidega inimeste hulk suureneb pidevalt. Uuringud näitavad,  et täiskasvanud inimene vajab normaalseks funktsioneerimiseks 7 - 9 tundi  und ööpäevas.  Kui unest jääb puudu, siis peaks inimene ideaaljuhul järgmisel ööl rohkem magama.  Liiga palju magada ei ole ka hea ja tihti on liigunisuse taga omakorda mõni terviserike. Vähene füüsiline koorumus ja teiselt poolt vaimne ülekoormus võivad unerütmi sassi lüüla. Ülekoormuse vastu aitab hästi  lühike lõunauinak päeva keskel ja alakoormuse vastu füüsiline treening.

Tihti hakatakse stressi leevendamiseks ja unetusega võitlemiseks tarvitama antidepressante, rahusteid  või unetablette. Tabletid võivad probleemile pakkuda lühiajalist leevendust, kuid pikaajalise tarvitamise korral võivad ilmneda kõrvalnähud. Tablettidest on võimalik ka sõltuvusse sattuda. Medikamendid ilma käitumise muutmiseta ei too endaga kaasa tervenemist vaid leevendavad ajutsielt organisimis kuhujunud pingeid. Kuigi rohud on mõnedel juhtudel hädavajalikud, on siiski jõutud järeldusele, et medikamente väljastatakse liiga kergekäeliselt.

Leebemad variandid on looduslikud rahustid ja vitamiinid, kuid raskemate probleemide puhul need ei aita ning ka neil on oma kõrvalmõjud. Kõige lihtsamad ja efektiivsemad stressiga toimetuleku vahendid on tervisesport (soovitavalt värskes õhus), jooga, tervislik mitmekülgne looduslik menüü, regulaarne toitumine, ajutreening (keelte õppimine, sudoku või muu tähelepanu nõudev mõttetegevus), loovtegevused, religioon, kästitöö või mõni muu köitev hobi.

Inimestel on välja kujunenud oma tehnikad, mis aitavad pingeid vähendada. Kuid tuleb ette olukordi, kus need enam ei aita. Mida varem terviseprobleemidega tegelema hakatakse, seda lihtsam on nendega toime tulla. Psühholoogiline nõustamine aitab vähendada stressi ning parandada toimetulekut. Käitmuslik elustiilinõustamine on suunatud tervislike harjumuste sisseviimises igapäevarutiini ning emotsionaalse teadlikkuse treening on suunatud vaimse stressi vähendamisele. Rohkem infot psühholoogilise nõustamise kohta leiad siit.

Ole terve!

Helina Mändmets