TEENUSEINFO

Psühholoog, 

vaimse tervise ja heaolutreener

Helina Mändmets

Info ja broneerimine

tööaegadel telefonil 51 79 161
helina.mandmets@gmail.com

Spetsialiseerumine:

- stress, stressiteadlikkus ja toimetulek stressiga

Krooniline stress on hiiliv, pikaajalise stressiga käivad kaasas pinges või emotsionaalselt tühjad suhted, sõltuvused ja haigused. Stressis vanemad pärandavad stressi edasi oma lastele. 

- lapsepõlve emotsionaalne väärkohtlemine ja hooletussejätmine

Lapsepõlve emotsionaalse väärkohtlemise tagajärjed saadavad inimest kogu elu ning need antakse edasi ühelt põlvkonnalt teisele. Loe rohkem minu blogiartilist Nähtamatud haavad

- emotsionaalne söömine

Stressisöömine saab alguse lapsepõlvest ja sellega seostatakse söömishäireid nagu buliimia ja sööstsöömine. Emotsionaalsest söömisest ei ole võimalik "paraneda" kuid seda on võimalik üsna efektiivselt juhtida nii, et tervisehädad kimbutama ei hakka. 

HIND

Nõustamine (eesti/vene/inglise keeles)   65.- eurot tund

Teenused saadaval interneti vahendusel. 

NB! Viljandi linna peredele, kus kasvavad alla 7 aastased lapsed, on nõustamine soodushinnaga 50.- eurot tund. 

NB! Enne nõustamisele tulemist tutvu kindlasti nõustamispõhimõtete ja konfidentsiaalsuslepinguga:

https://psych-viljandi.blogspot.com/p/psuhholoogiline-noustamine_17.html

NB! Esmakordselt broneerides on vajalik broneeringutasu 10.- eurot, mida mitteilmumise korral ei tagastata kuid mis võetakse maha visiiditasust. Broneeringutasu palun kanda OÜ Nemesia arveldusarvele EE022200221057939958 Swedbangas. 

VAJALIK INFO

Teenus on suunatud tervele inimesele stressiga toimetulekuks, heaolu edendamiseks ja haiguste ennetamiseks. Nõustamisele on oodatud kõik kliendid, ka psüühikahäire diagnoosiga, kuid nõustamine ei asenda psühhiaatrilist ravi ega psühhoteraapiat, vaid on täiendav abivahend olmestressiga toimetulemisel. Psüühikahäirete raviga, sh. sõltuvushäired, tegeleb Viljandi Psühhiaatriakliinik, kus võtavad vastu nii psühhiaatrid kui kliinilised psühholoogid. Saatekirja pole vaja (täpsem info allpool). Helina Mändmets ei tee psühhoteraapiat, traumateraapiat, pere- ega paariteraapiat. Pereteraapiat teevad Viljandis pereterapeudid Katrin Heinrich (Viljandi Perepesa) ja Kaiti Kuiv, ohvriabitelefon on 116006. 

Tegemist on riigist ja muudest asutustest sõltumatu erapraksisega kus teenuse eest maksab klient ise kas sularahas või arvega. Tasuta teenuseid ja kriisiabi pakkuvate asutuste kohta on allpool eraldi lõik. 

Nõustamine on tulemusrikkam kui käiakse vähemalt viis korda nädalaste vahedega, vajadusel 8 - 10 korda. Kui see pole võimalik, saab võtta pikema konsultatsiooni. Nõustamine annab tehnikad ja oskused stressiga toimetulekuks kuid millisel määral neid rakendatakse, sõltub inimesest endast. Mida varem stressiga tegelema hakatakse, seda paremad on tulemused. Kui on elatud kroonilise stressiga aastaid või isegi aastakümneid, siis läheb samuti aastaid, et sellest välja tulla ja kui arengutõkked on ületatud, saab inimene iseseisvalt endaga tegelema hakata. Kas või millisel määral ta seda teeb, oleneb juba temast endast. 

Kui oled broneerinud nõustamise aja aga ei saa tulla, siis anna sellest kindlasti eelnevalt teada.

Kui kahtled kas tulla nõustamisele või mitte, siis helista ja küsi rohkem infot.

Kui oled introvert ja sulle ei meeldi rääkida, siis tule konsultatsioonile, seal on sul võimalus kuulata. 

Kui vajad hädasti nõustamist aga oled majanduslikus madalseisus, siis küsi pakkumist allahindlusele.

Kui sul on küsimusi või pretensioone juba toimunud nõustamise suhtes, siis võta kindlasti minuga ühendust - täiendavad küsimused meili või telefoni teel kuuluvad hinna sisse. Samuti olen tänulik igasuguse tagasiside eest - nii anonüümse, nimelise kui avaliku tagasiside edastamise juhised leiad siit. Tagasiside jaoks võid kasutada ka valmis vormi mille saad kopeerida siit ja mille võid saata meilile helinamandmets@yahoo.com. 

NÕUSTAMIST JA KRIISIABI PAKKUVAD ASUTUSED VILJANDIS, TASUTA TEENUSED

Kui oled sügavas depressioonis ja tahad kohe kellegagi rääkida või kui sul on enesetapumõtted, siis helista eluliin.ee 655 80 88 (ööpäevaringselt), kriisiabi 63 143 00 (tööpäeviti 9 - 20) ja pöördu seejärel esimesel võimalusel psühhiaatri poole (Viljandi Psühhiaatriakliiniku registratuur 435 42 48) . Viljandi Psühhiaatriakliiniku valvearst võtab vastu ööpäevaringselt, tel. 435 42 55. Vaimse tervise tugiliinilt 660 4500 saab infot erinevate abisaamise võimaluste kohta aga ka lihtsalt oma murest rääkida. Vaata rohkem https://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/vaimne-tervis. Oma muredest saab rääkida ööpäevaringselt töötaval hingehoiutelefonil 116123. 

116 111 - lasteabi telefon ööpäev läbi, chat www.lateabi.ee, e-kiri info@lasteabi.ee

1226 - koolipsühholoogide nõuandeliin tööpäevadel 16 - 20

1227 - venekeelne nõuandeliin teisipäeviti kell 16 - 20

1227 - ukrainakeelne nõuandeliin kolmapäeviti kell 16 - 20 

www.peaasi.ee ja www.lahendus.net pakuvad veebipõhist vaimse tervise alast nõustamist tasuta.

Viljandi Psühhiaatriakliinikus on teenused (nii psühhiaatriline kui psühholoogiline abi) Haigekassa kindlustuse olemasolul kas tasuta või minimaalse visiiditasu eest (5.- eurot). Saatekirja pole vaja. 

Alkoholitarvitamise häire raviteenus Viljandi haigla juures on kõigile tasuta, kaasarvatud need, kellel puudub kindlustus. Saatekirja pole vaja. Rohkem infot http://www.vmh.ee/alkoholitarvitamise-hairega-isikud-on-oodatud-abi-saama

Viljandi Töötukassa pakub oma klientidele samuti tasuta psühholoogilist abi. Selleks on vaja pöörduda enda konsultandi poole kes siis juba edasi annab psühholoogi koordinaadid, kellel on leping Töötukassaga tasuta teenuse osutamiseks. 

Viljandi Perepesas on nii tasuta kui tasulised teenused. Tasuta teenused on ette nähtud Viljandi linna elanikele. Psühholoog - nõustaja vastuvõtt on rasedatele ja alla seitsme aastase lapsega Viljandi peredele tasuta. Raseduskriisi nõustamine, leinanõustamine ja kogemusnõustamine (Triinu Tints triinutints.ee/) on tasuta. Rohkem infot teenuste kohta  https://www.perepesa.ee/viljandi-perepesa

Südalinna Tervisekeskuses  (Viljandi Tervisekeskus Turu 10) võtavad vastu nii laste kui täiskasvanute psühhiaatrid kindlustatud kui kindlustamata patsiente. Saatekirja pole vaja ja broneerida saab interneti teel. https://tervisekeskused.ee/

Südalinna Tervisekeskuses võtab vastu laste- ja täiskavanute psühholoog Hille Krusberg (tunnihind 30.- eurot). https://tervisekeskused.ee/eriarstid/psuhholoog/

Lingid (Google'i otsingumootorile) 

https://www.apa.org/research/action/immune
https://www.apa.org/monitor/2009/11/yoga
https://www.nhs.uk/conditions/Counselling/
https://www.bacp.co.uk/
https://www.mind.org.uk/information-support/drugs-and-treatments/talking-therapy-and-counselling/#.W4JKKLgep2E
https://www.rscpp.co.uk/counselling/204/counselling-london.html?ctr=92
http://www.bbc.co.uk/religion/religions/buddhism/
https://www.nhs.uk/live-well/exercise/guide-to-yoga/

Nähtamatud haavad: lapsepõlve emotsionaalne väärkohtlemine ja hooletussejätmine

 

Nähtamatud haavad: lapsepõlve emotsionaalne väärkohtlemine ja hooletussejätmine

(childhood emotional abuse and neglect)

 

Lapse emotsionaalse väärkohtlemise tagajärjed on sama rasked või veelgi raskemad võrreldes lapse füüsilise väärkohtlemise või seksuaalse ärakasuta-misega. 

Lapse emotsionaalne väärkohtlemine

Lapse emotsionaalne väärkohtlemine mõjutab lapse käitumist ja mõtlemist. Lapsel võivad tekkida tähelepanuhäired, agresssiivsus, tõrksus, hüperaktiivsus, sageneda käitumisprobleemid, mis võivad viia õigusrikkumisteni. Lapse emotsionalane väärkohtlemine on tugevalt seotud selliste psühholoogiliste probleemidega nagu ärevus, depressioon, post-traumaatiline stressisündroom, enesevigastamine ja suitsidaalsus ning madal enesehinnang. Psühholoogiliselt väärkoheldud lastel on esineb samaväärselt käitumisprobleeme, enesevigastamist ja kriminaalsest käitumist võrreldes füüsiliselt väärkoheldud lastega ja rohkem, võrreldes seksuaalselt ärakasutatud lastega.  

 

Huvitaval kombel ei mõjuta isegi lapse füüsiline väärkohtemine ja seksuaalne ärakasutamine koos niipalju lapse psüühikat kui seda teeb emotsionaalne väärkohtlemine üksinda.

 

Lapse emotsionaalne väärkohtlemine on

 

* lapse pidev kritiseerimine, kamandamine, käsutamine

* lapse ähvardamine, lapse peale karjumine, lapse solvamine

* lapse süüdistamine, patuoinaks tegemine

* lapse alandamine

* lapse sundimine tegema ülejõu käivaid asju

* lapsele sotsiaalse arengu mittevõimaldamine, tema isoleerimine

* lapse nähes ebamoraalselt käitumine (alkoholi liigtarbimine, narkootikumide

tarbimine, seks, vägivald, joobes või uimastatud olekus lapsega suhtlemine)

* keelamine lapsel oma sõpradega suhelda

* lapsest eemal olemine kas füüsiliselt kui vaimselt (näiteks depressioonis vanem)

* lapse ignoreerimine

* lapsega manipuleerimine (ma armastan sind ainult siis, kui sa hea laps oled st. teed seda mida ma sinult ootan)

* vanem ei kiida ega tunnusta last või kiidab ainult tingimusteta kuuletumist

* vanem ei näita välja oma emotsioone lapsega suheldes või moonutab neid (naerab kui tegelikult on vihane, kurb või hirmunud või käib ringi pokkerinäoga)

* vanem ei valideeri lapse emotsioone (kui laps on näiteks vihane ja tunneb, et talle on ülekohut tehtud, siis vanem käratab talle, et ta käiitub halvasti ja ega kuula sõna)

 

Viimased kaks punkti kuuluvad lapse emotsionaalse hooletussejätmise alla, millest tuleb järgnevalt pikemalt juttu. 

Lapse emotsionaalne hooletussejätmine

Lapse emotsionaalne hooletussejätmine on üks lapse emotsionaalse väärkohtlemise varjatumaid vorme. Vastupidiselt teistele väärkohtlemise vormidele nagu füüsiline väärkohtlemine või seksuaale ärakasutamine, ei jäta lapse emotsionaalne väärkohtemine ega emotsionaalne hooletussejätmine mingeid käegakatsutavaid jälgi (kuigi ka need võivad toimuda varjatult). Emotsionaalne hooletussejätmine ei ärata ka kõrvalseisjate tähelepanu nagu raskemad emotsionaalse väärkohtlemise viisid kus last halvustatakse või alandatakse. Mingil määral on enamik inimesi kogenud lapsepõlves emotsionaalset hooletussejätmist, sest krooniline stress, milles paljud pered elavad, soodustab igasugust laste väärkohtlemist ja isegi kõige resilientsemad vanemad võivad periooditi oma lapsed emotsionaalselt hüljata. Siiski, kui emotsionaalne hooletussejätmine on ajutine ja „äraolnud“ vanem tuleb tagasi, ei pruugi sellel olla püsivaid tagajärgi. Kui aga emotsionaalne hooletussejätmine on vanema pidev käitumismuster, siis kannatab laps selle tagajärgede all terve elu ja pärandab selle omakorda edasi oma lastele.

 

Lapse pidev emotsionaalne hooletussejätmine on üks emotsionaalse väärkohtlemise vormidest 

Emotsionaalne väärkohtlemine leiab aset kui vanem või hooldja ei paku lapsele piisavalt emotsionaalset tuge, heakskiitu ja tähelepanu lapse kasvuperioodil. 

Emotsionaalne hooletussejätmine on:

* vanem ei ole emotsionaalselt kohal, lapse ja vanema kontakt on pinnapealne

* lapse tunnete ignoreerimine (lõpeta nutmine, saa meheks!) 

* vanem ei puuduta last piisavalt, ei kallista, ei tee pai ega hoia last süles

* vanem ei pööra lapsele piisavalt tähelepanu, ei kuula lapse muresid, ei lohuta teda ega rõõmusta tema edu üle 

* vanem ei valideeri lapse tundeid (kui last näiteks koolis kiusatakse, ei pööra vanem sellele piisavalt tähelepanu)

* vanem ei motiveeri ega julgusta last tegema erinevaid asju mis lapsele meeldivad, ta kas üldse ei osale lapse tegemistes või on huvitatud ainult sellest, et laps tegeleks asjadega, mis vanaem arvates on vajalikud (jälle sa sirgeldad oma mõttetuid koomikseid endal õppimata!) 

Lapse emotsionaalse hooletussejätmise tagajärjed:

*  ärevus

* depressioon

* apaatia (huvi kadumine maailma ja enda tuleviku osas)

* võimetus edasi pürgida

* hüperaktiivsus

* agressiivsus

* arengupeetus 

* madal enesehinnang

* sõltuvusainete tarvitamine

* sõpradest ja meeldivatest tegevustest eemaldumine

* hoolimatus ja ükskõiksus

* võimetus luua emotsionaaselt lähedasi suhteid

* kehvem füüsiline tervis 

 

Müncahuseni sündroom by proxy ehk uue nimega FDIA (kujutletud või esilekutsustud haigus), on lapse väärkohtlemise üks raskemaid vorme, mida on väga raske tuvastada ja isegi kui tuvastatud, siis on sellele raske reageerida, eriti kui tegemist on lapse arenguhäirega (autism, ATH, kõnearengupeetus vmt.). Münchausen by proxy on lapse väärkohtlemine psüühikahäirega vanema poolt, kus vanem mõtleb lapsele välja haigusi või võimendab juba olemasolevat häiret nii, et laps ei saa eakohaselt areneda ning tema seisund halveneb. Vanem tegeleb üleliia lapse haiguse/häirega, nägemata sealjuures lapse potentsiaali ning peab ennast lapse häire osas parimaks spetsialistiks. Talle on oluline tähelepanu ja tunnustus mida ta saab nii "raske" lapsega tegeledes. Münchausen by proxy vanemad võivad aktiivselt oma lapsele abi otsida kuid kui abi hakkab tulemust tootma, siis lõpetavad selle kiiresti. Nad võtavad reeglina vastu ainult sellist abi, mis ei tööta. Raskematel juhtudel võivad Münchausen by proxy vanemad lapse invaliidistada või isegi tappa mittevajalike meditsiiniliste protseduuridega. Vaid üksikud eriti ekstreemsed Münchausen by proxy juhtumid avastataske ja tuuakse avalikkuse ette, enamik neist jääb kas avalikkuse eest varjule või ei suudeta neisse sekkuda kuna neid on võimatu tõestada.  

Lõppsõna

Enamik laste füüsilise, seksuaalse ega emotsionaalse väärkohtlemise juhtudest ei jõua kunagi avalikkuse ette, vaid vähesed neist saavad käsitletud nõustamistel ja teraapiaseanssidel. Vaimse tervise professionaal saab aidata inimesel tulla toime lapsepõlve väärkohtlemise tagajärgedega. Selleks ei olegi alati vaja väärkohtlemisest nõustaja, terapeudi või coach’iga rääkida, kuigi rääkimisega võib kaasneda vabanemise tunne. Samuti aitab rääkimine toetada teisi kannatanuid ja teadvustada ka laiema avalikkuse ees neid muidu nii varjatud probleeme. Kuna igasugune väärkohtlemine kipub põlvkondade lõikes korduma, siis on hea seda endale teadvustada, et oma lapsi selle eest hoida. Kuid haavu saab kindlasti paranda ka nii, et nende tekkimise põhjused jäävad igaveseks ainult inimese enda hingesügavustesse.  

Kasutatud artikleid

https://www.apa.org/monitor/2015/07-08/ce-corner

https://www.oscb.org.uk/practitioners/multi-agency-procedures-and-resources/emotional-abuse/

https://www.verywellmind.com/childhood-emotional-neglect-in-adulthood-7568040

https://www.healthline.com/health/mental-health/childhood-emotional-neglect#symptoms-in-children

https://my.clevelandclinic.org/health/diseases/9834-factitious-disorder-imposed-on-another-fdia