Igaüks
tunneb vahel stressi, aga mis see on? Kuidas see sinu tervist ja heaolu
mõjutab? Kuidas sa saad stressi juhtida? Stress on aju ja keha reaktsioon
keskkonna nõudmistele. Ükskõik milline väljakutse kas kodus või koolis,
suuremat sorti elumuutus või traumaatiline sündmus võib olla stressitekitav. Stress
võib mõjutada tervist, Harvardi Meditsiinikooli andmetel on 60 - 90% arstivisiitide
põhjuseks stressiga seotud haigused. Stress on seotud ka sõltuvuskäitumisega,
mis omakorda suurendab tõenäosust haigestuda.
On väga
oluline tunda ära stressi ning sellega kohe tegelema hakata enne kui see krooniliseks muutub. Pikapeale harjub inimene stressiga ära, see muutub krooniliseks ning ta hakkab sellist eluviisi normaalseks pidama. Siin on 5 asja stressi kohta,
mida peaksid kindlasti teadma.
1.
Stress
mõjutab meid kõiki
Kõik kogevad
stressi mingil ajahetkel. On olemas erinevat sorti stressi, millega kaasnevad
nii vaimsete kui kehaliste terviseprobleemide riskid. Stressor võib olla
lühiajaline või pikaajaline, see võib ka mingi aja tagant korduda.
Mõned näited
stress kohta:
Olmestress
mis on seotud pingetega koolis, tööl, trennis ja muudes hobiringides,
perekonnas või seoses teiste igapäevaste toimingutega.
Akuutne
stress mille on kutsusnud esile mingi ootamatu elujuhtumine nagu töökaotus,
lahutus, haigus.
Traumaatiline
stress mis on esile kutsustud mingi suuremat sorti tarumaatiline elujuhtum nagu
sõda, kallaletung, vigasutsed ja teiste inimeste surm.
2.
Mitte
igasugune stress ei ole halb
Näiteks
ohtlikus olukorras aitab stress meil põgeneda või võidelda. Sellises olukoraas
pulss tõuseb, lihased tõmbuvad pingule, hingamine kiireneb, aju verevarustus
paraneb ja hapinkusisaldus veres tõuseb – kõik need funktsioonid on eesmärgiga
ellu jääda ning olukorraga toime tulla. Tavalistes, mitte eluohtlikes
olukordades aitab stress meil parandada sooritusi nagu eksamit, tööintrevjuud või
testi.
3.
Pikaajaline
stress võib kahjustada tervist
Toime tulla
pikaajalise stressiga on päris raske kuna sellega harjub inimene vähehaaval ära
ja lõpuks ei saa enam arugi, et ta stressis on. Eriti siis, kui ta kasutab
mingit sorti sõltuvuskäitumist ebameeldivate tunnetega toimetulemiseks
(suitsetamine, alkohol, energiajoogid, söömine, mängusõltuvus vmt.).
Pikaajaline e. krooniline stress mõjutab immuun-, seedimis-, vereringe-, une-
ja viljastumissüsteeme. Tavalised stressi tunnused on seedimishäired, peavalud,
unehäired, kurbus, viha või ärrituvus. Aja jooksul võivad kroonilise stressi
tagajärjel tekkida südame- ja veresoonkonna haigused, kõrge vererõhk, diabeet,
viljastumisprobleemid, allergiad, kposuhaigused, ülekaal ja muud
terviseprobleemid. Pikaajalise stressiag on seotud ka psüühikahäired nagu
depressioon ja ärevus.
4.
Stressiga
on võimalik edukalt toime tulla.
Jägi
enesetunnet ning kui näed, et stress on sinu üle võimust võtnud, siis asu kohe
selllele vastu töötama.
Räägi
tervishoitöötajaga, lase enda tervist kontrollida ja vajadusel võta puhkust.
Liigu
värskes õhus. Maailma Tervishoiurganisatsiooni andmetel peab inimene iga päeva
treenima keskmisel või tugeval intensiivsusel vähemalt 30 minutit.
Tee iga päev
lõdvestusharjutusi (jooga, meditatsioon, teadvelolek, lõdvestus).
Pane paika
eesmärgid ja prioriteedid. Erista ära mida sa pead tegema kohe jam is võib
oodata, õpi ütlema “ei”.
Suhtle
inimestega. Sa ei ole üksi, sinu jaoks on olemas sõbrad, töökaaslased, kirikud
või muud religoossed organisatsioonid kes saavd sind raskuste korral aidata.
5.
Otsi
abi!
Kuna
pikaajalisest sterssist, mis on kestnud aastaid või isegi aastakümneid, on
raske välja tulla, siis kaalu professionaalse nõustaja kaasamist
tervenemisprotsessi.
Psühholoog, vaimse tervise ja heaolutreener
Helina Mändmets
Kasutatud artiklit
