Täiskasvanud
inimesel on vaja 7-8 tundi kvaliteetund ööpäevas, laste ja teismeliste
unevajadus on suurem kuid vähesed meist saavad kätte ööune miinimumi. (Rohkem kui 9 - tunnist magamist seostatakse omakorda haiguste ja lühema elueaga.) Magamamineku aeg on samuti oluline. Inimestel, kes lähevad magama 10 ja 11 vahel, on 25% väiksem südame- ja veresoonkonna haiguste risk. Stress ja
unehäired käivad tavaliselt käsikäes ja kui vahelduvad stressiepisoodid on elu normaalne
osa, siis igapäevane stressis elamine e. kroonline stress seda kindlasti ei
ole. Nii unetuse kui kroonilinse stressiga seostatakse paljusid haigusi ja
lühenenud eluiga, nii näiteks on Harvardi Meditsiinikooli teadlaste andmetel 90%
arstivisiitidest stressiga seotud haiguste tõttu.
Miks inimesed magavad ja miks on kvaliteetuni nii oluline tervise säilitamisel? Teadlased on selle üle palju pead murdnud ja välja pakkunud erinevaid teooriaid. Kuna magades lahtub inimese organismist stressihormoon kortisool, siis on kindlasti üheks une ülesandeks organismi vabastamine päeva jooksul kogunenud stressist. Viimased uuringud aga näitavad, et unel on palju laiem mõju organismi tasakaalu taastamisele ja haiguste ennetamisele. Nimelt on leitud, et une ajal uueneb inimese raku DNA. See idee annab aluse teooriale, et inimese organism on iseraviv ning elustiilimuutustega ei ole mitte ainult võimalik haigusi ennetada, vaid ka ravida.
Toimetulek
kroonlise stressiga on holistiline st hõlmab kõiki inimesele olulisi
elusektoreid ehk siis suhted, töö, elustiil ja tervisekäitumine sh
stressimaandamise tehnikad, elu mõte ja eksistentsikontseptsioon, hobid ja
loovus, ühiskond/keskkond jne., ning stressi vähenedes paraneb ka unekvaliteet.
Siiski on olemas rida tehnikaid ja nippe, kuidas saaksime kiiresti ja efektiivselt mõjutada und otseselt.
Uni võib
olla häiritud mitmel moel, näiteks võib olla inimesel õhtul raskusi
magamajäämisega, ta võib ka ärgata öösel või hommikul liiga vara üles ning päeval kannatada halva tuju, väsimuse ja ärrituvuse all (insomnia). Väike protsent unehäireid kuuluvad nn lühikese une sündroomi alla. Selle sündroomi puhul inimesed ei tunne päeval, et nad oleksid väsinud. Tavaliselt juuakse lihtsalt palju kohvi, teed või teisi energiajooke, et ennast erksana hoida ja pühendutakse karjäärialaste eesmärkide elluviimisele, millest saadakse rahuldus ja mis inimest heas tujus hoiab. Inimene võib lühikese unetsükliga ära harjuda ning peab seda normaalseks. Siiski näitavad uuringud, et lühike ööuni on seotud haiguste ja lühema eluega hoolimata sellest kas tunned ennast väsinuna või mitte. (Mõned teadlased väidavad, et on olemas nn. lühikese une geen, mille olemasolul inimene ei vajagi rohkem und kui näiteks 5 tundi ja on ikkagi terve. Lubage selles sügavalt kahelda. Inimene ei pruugi alati ära tunda ei seda, et ta on stressis ega ka seda, et on väsinud. Meie kultuur pakub palju võimalusi enda ebameeldivad tunded/aistingud ära maskeerida kas ravimite/toidulisandite või stimulantide, nagu kakao/shokolaad/suhkur/tee/kohv abil, ning eitada kõike negatiivset, mistõttu inimesed ei tunne enda organismi ja vahel ka jalapealt kokku kukuvad.)
Viimasel ajal räägitakse ka uut tüüpi unehäirest nagu uneaja asendamine jõudeajaga kättemaksuks (revenge bedtime procrastination). Kättemaksuinsomnia toimub siis, kui inimesel on enda elu üle vähe kontrolli ja ta kasutab uneaega selleks, et olla vaba ja teha seda, mida ta ise tahab. Seda enam on põhjust enda päevakava üle vaadata ning tekitada sinna aeg iseenda jaoks, isegi kui see tähendab suuri muutusi elukorralduses, eneseketestamist, konfrontatsiooni või töökoha/ettevõtlussuuna vahetamist. Tervislik elustiil nõuab igal juhul enda elu ümberplaneerimist ning sellest pääsu pole nagunii, siiski on need ümberkorraldused inimese vaba tahe kuid haigused ja nendega seotud muutused seda enam ei ole.
Ei ole midagi kui ärgatakse
öö jooksul üles ja jäädakse uuesti magama, samuti ei ole probleemiks varajane
ärkamine kui on mindud varem magama. Ka üksikud unetud päevad ei ole veel katastroof kuid peab olema ettevaatlik, et unetusest ei saaks harjumus. Peaasi on enamikest öödest saada kätte 7-8 tundi und ning
ärgata üles hea tujuga, värske ja väljapuhanuna. Stressiolukorras võibki uni olla häiritud ja mõni öö võib jääda vahele, kuid see olukord ei tohi saada inimese jaoks normaalsuseks. Pikaaajaline häiritud uni on aga signaal, et organism on läinud kroonilisse stressi ning sellega tuleb ilmtingimata tegeleda. Stressinõustamise broneerimisinfo on
SIIN.
NB! Nii nagu kõik terviseuuringud, on ka uneuuringud suuremalt jaolt kvantitatiivsed, st need ei too välja mitte põhjust ja tagajärge, vaid seose, nii et iga inimese puhul on oluline enda organismi tundmine ja selle põhjal enda käitumise reguleerimine. Ja veel, kuufaasid mõjutavad tõesti und, täiskuu ajal võib esineda unehäireid rohkem kui muul ajal.
NB! Üks viimastest uuringutest, kus võrreldi und ja geene, vaidlustab täiskasvanute 7-8 tunnise unevajanduse ja väidab, et mitte une pikkus vaid kvaliteet on oluline. On inimesi, kes puhkavad ennast täielikult välja 6 tunniga ja neid, kellel on vaja 9 tundi und. Uuringust ei tule aga jälle omakorda välja midagi inimeste üldise tervisliku seisundi ega ka eluea pikkuse seosest uneaja pikkusega. Kas need vähe või palju maganud olid ka tervemad või lihtsalt tundsid ennast hästi?
Siin on rida
tehnikaid mis aitavad magama jääda ja parandada unekvaliteeti.
1. Tee õhtul nimekiri asjadest mis on vaja järgmine
päev ära teha nii tööl kui kodus.
2. Mine igal õhtul magama ühel ja samal kellaajal (soovitavalt enne kella 23.00).
3. Loe 10-15 minutit raamatut mis ei ole liiga kaasahaarav kuid piisavalt huvitav, et mõtted mujale viia, näiteks looduskirjandust või reisikirjeldusi.
4. Loe aeglaselt numbreid, võib ka ümberpööratult alustades kuskilt kaugelt näiteks kuuesajast.
5. Kaks tundi enne magamajäämist loobu arvutist ja
telefonist, tegele mõne endale meeldiva hobiga nagu joonistamine, kirjutamine,
käsitöö, puutöö, lauamängud.
6. Ära tee õhtul trenni ega füüsilist pingutust
nõudvat tööd. (On uuringuid, mille järgi intensiivne õhtune treening parandab unekvaliteeti, proovi järgi kuidas sinu organism treeningule reageerib.)
7. Kuna enamus meist ei liigu piisavalt, siis hoolitse
selle eest, et sinu päevas oleks piisavalt füüsilist koormust sh intensiivset
kardiotreeningut kasvõi 10 minutit (sobib ka kiirkõnd e powerwalk).
8. Kujunda endale mõni sobiv unerituaal:
hingamistehnikad, lihtsad joogaharjutused, lõdvestus, mantrad, palve, luuletuse
lugemine vmt. Jooga on hea vahend stressi maandamiseks.
9. Aroomiteraapia: näiteks soodustab lavendel
magamajämist, puhast eeterlikku lavendliõli võib põletada aroomilambis kuid ei
tasu sellega üle pingutada, intensiivsed lõhnad vastupidi ärritavad meeled üles
ja hoopis segavad uinumist.
10. Enne voodisse minemist õhuta tuba - värske õhk, madal temperatuur (ideaalis 18 kraadi) ja pime ruum soodustavad magamajäämist. Väldi tulega (öölambiga) magamist.
11. Visualiseerimisharjutused: enne magamajäämist
kujuta endale ette mõnda meeldivat kohta või olukorda, looduspildid või
lapsepõlvemälestused võivad olla sobivad.
12. Meditatsioon, teadveloleku, hingamis – ja joogaharjutused
igapäevarutiinina aitavad vähendada stressi ja soodustada und. Enne magamajäämist hinga rahulikult ja pikalt läbi nina sisse, hoia hinge kinni lugedes näiteks viieni (või rohkem) ning hinga seejärel rahulikult ja pikalt läbi nina välja. Tee harjutust 10 korda.
13. Kolm- neli tundi enne magamajäämist söö kerge süsivesikuterikas (ilma lisatud suhkruta) eine. Und soodustavad sellised
toiduained nagu kana- ja kalkuniliha (lihatoite süüa lõunaks mitte õhtusöögiks), õun, banaan, kiivi, piim ja kodujuust,
mandlid. Väldi magusat (lisatud suhkru ja teiste magusainetega) toite, suhkur on üks hullemaid hormoonidega mässajaid! Toitumisel jälgi taldrikureeglit ning söö kindlasti hommikust. Regulaarsed toidukorrad on paremad une soodustajad kui terve päev läbi kiirkäigul näksimine või pikemalt söömata olemine. Samuti peab toit olema kiduaineterikas ning sisaldama värskeid juurvilu/puuvilju (vt. blogiartiklit Toitumine meeleoluhäirete korral). Joo päeva jooksul piisavalt puhast vett. Jälgi enda organimi, kuidas see erinevatele toitudele reageerib ja tee vastavad korrektuurid, mõned inimesed ei saa hästi magada, kui söövad liha õhtusöögiks.
14. Enne magamajäämist tee lõdvestusharjutus: lama laiba (tähe) asendis ja sisenda endale, lõdvestan enda näolihased, õlad ja käed, kõhulihased ja
siseorganid, puusad, jalalihased.
15. Peamassaaž: aseta mõlemad käed kukla taha ning
vajuta sõrmedega kergelt kuklale, masseeri kukalt aeglaselt, sama võid teha
otsaesise ning kogu peaga.
16. Kuula õhtul rahustavat muusikat, sobib nii
klassika kui elektrooniline.
17. Ära suitseta!
18. Väldi alkoholi: kuigi võib tunduda nagu aitaks alkohol
magama jääda, on see tunne petlik. Alkoholine uni ei ole täisväärtuslik ning
üles ärgates oled veelgi väsinum. End alkoholiga magama "pettes" vajad järgmine kord seda juba grammike rohkem. Aloholil ei turvalist kogust, iga klaas kahjustab aju halli massi ning rikub unetsüklit.
19. Väldi kofeiini (ja teisi ergutusaineid) sisaldavaid jooke. Pea meeles, et
kofeiini mõju organismis on 12 tundi nii et uneraskustega inimene ei peaks
peale hommikukohvi enam päeva jooksul kohvi tarbima. Samas võib ka aastakümnetepikkune hommikukohvi/tee harjumus lõpuks ikkagi hakata unekvaliteeti mõjutama. Selle vastu aitab kuuajane "kohvipaast" kus antakse organismile kofeiinist puhkust ja peale seda juuakse lahjat jooki ainult hommikul (hea öelda eksju, aga katsu see ellu viia!) Ergutavaid jooke on alati parem tarbida koos toiduga mitte tühja kõhu peale.
20. Joo õhtupoole rahustavaid teesid, sobivad piparmünt,
meliss, kummel, palderjan.
21. Jaluta või treeni väljas, värse õhk ja päiksevalgus
(mitte lauspäike) on vajalikud organismi normaalseks toimimiseks. 20 minutiline jalutuskäik või sörkjooks väljas (ka pilvise ilmaga) tagab organimi optimaalse varustatuse D-vitamiiniga.
22. Üleliigne magusaöömine eriti õhtul võib samuti unekvaliteeti rikkuda - asenda valge suhkur puuviljade ja marjadega (naturaalsel kujul mitte mahlana).
23. Emotsioonide päevik: kui piinavad mõtted jsa tunded ei jäta sind õhtul rahule, pane need kirja.
24. Palve: kui usud jumalat, absoluuti, universumi energiat, loodusväge, esivanemate vaime või teisi sinust võimasamid jõude, võid õhtul kõik oma mured palvesse panna nii nagu meie esivanemad seda tegid. Spirituaalsust on võimalik arendada, loe kirjandust mis sind kõnetab ja kujunda endale oma spirituaalne maailmavaade mis sind stressiolukorras toetab.
25.Laisklemise päev: kroonilise stressi rattast on raske väljuda, näiteks soovid saada oma stressikeskkonnast eemale ja lähed reisima viies enda organismi sellega veel rohkem stressi. Siin on lahenduseks "laisklemise päev". See on selline päev, kus sul puuduvad igasugused kohustused, ka need reeglid, mis sa iseendale oled pannud, sellel päeval ei kehti. Ainuke, mida sa sellel päeval tegema pead, on laisklema. Mida see tähendab? Ükskõik mida, võid lugeda raamatut või kuulata muusikat, vaadata telekat või lonkida ühest toast teise, käia jalutamas või sõbrannaga lobiseda, võid logeleda terve päev voodis või hulkuda metsas. Ühesõnaga teha täpselt seda mida sinu jaoks laisklemine tähendab. Selle päeva eesmärk on võtta vabalt ja tuua organism stressiratast välja. NB! Alkohol, sigaretid ja rämpstoit (rääkimata narkootikumidest), on sellel päeval siiski tabu, muidu ei puhka organism välja.
26.Mõnikord aitab kerge ajutöö nagu näiteks ristsõnade lahendamine või rehkendus mõtted mujale viia ja soodustab uinumist.
27. Loo endale mõnus hommikurutiin, mida oodata. Kui lähed magama tundega, et ohh, jälle on üks tüütu ja igav tööpäev ees, siis ei tunne ka unest täit mõnu. Nagu öeldud, stressinõustamine on holistiline ja vastumeelset tööd tehes on raske stressirattast välja tulla kuid väikesed hommikused rõõmud nagu tass kohvi/teed, tervislik ja maitsev hommikusöök, mõned jooga- või hingamisharjutused, peatükk eneseabi- või spirituaalsest raamatust, spirtuaalne praktika nagu meditatsioon või mantra, lühike vestlus kalli inimesega (ka mõttes), lühike meditatiivne jalutuskäik aias jne., aitavad ka ebameeldival töökohal (ideaalis siis ajutisel) vastu pidada.
28. Kasuta mõnda mindfulness äppi lõõgastumiseks, uuringud näitavad, et need aitavad parandada unekvaliteeti ja vähendada stressi.
calm.com
29. Võta kasutusele unepäevik (mitte ajada segamini unenägude päevikuga). Pane sinna kirja elustiilinipid mis aitasid magama jääda ja takistused, mis segasid. Kui näiteks sõid liiga hilja või jõid kohvi, siis pane see kirja. Päevik aitab kujundada kasulikke uneharjumusi sest kõike enda tegevusi hoida mälus on raske.
30. Enne magamaminekut pane jalga soojad naturaalsest materjalist sokid.
31. Kui elukaaslase norskamine või vähkremine ei lase magada, siis kasutage eraldi tekke või koguni eraldi voodeid.
32. Proovi ameeriklaste militaarset uinumistehnikat, mis väidetavalt peaks uinutama kahe minutiga link
Levinumad
unemüüdid:
Öökull ja lõoke: olen loomult varajane ärkaja
või hommikul kaua magaja. - Uneharjumused on käitumisharjumused, mida on võimalik muuta, vähenalt osaliselt. Uuringud näitavad, et nn. lõokesed on parema tervisega nii et tasub ennast ümber harjutada (olen ise sellega edukalt hakkama saanud ja kuigi see võtab aega, on tulemus püsiv ja elukvaliteet parem).
Nädala
sees kogunenud unepuudust on võimalik “tagasi teha” magades nädalavahetusel kauem. - Loomulikult
on hea nädalavahetusel rohkem magada kuid see ei kompenseeri unedefitsiiti, mis
on tekkinud nädala sees.
Vanemas
eas on vaja vähem und. - Täiskasvanute unevajadus on igas vanuses sama. Vanemas
eas liigutakse vähem ja samuti hakkavad kõrvalmõjusid andma kahjulikud harjumused
nagu suitsetamine, alkoholi ja kohvi joomine, magusa söömine jpt. mis omakorda mõjutavad
une kvaliteeti. Nii kui jätad need harjumused ära, paraneb ka uni, iseasi kas vanemas eas sellega hakkama saadakse.
Ma
ei näe unenägusid ja unenäod, eriti head, näitavad paremat unekvaliteeti. - Unenägusid näeb enamik inimesi kuid mõnikord me ei mäleta neid. Kui unenägudega uni e REM - uni on häiritud, siis ei puhka inimene ennast korralikult välja. Sama oluline on aga ka vaikse e unenägudeta une osakaal kvaliteetses ööunes (kokku on 4 erinevat unefaasi, igaüks oma funktisooniga). Kuigi
õudusunenäod võivad tunduda jubedad, võib nendele järgneda sügav ja kosutav kvaliteetuni. Korduvate õudusunenägude vastu aitavad tavalised stressiga toimetuleku meetodid, kriiside korral on õudusunenäod vajalikud. Viimased uuringud toovad välja, et lühemad unenägudega une tsüklid ennustavad siiski lühemat eluiga nii et kokkuvõttes loeb loomulik tasakaal erinevate unefaaside vahel ja kvaliteet.
Unenäod
on tähendusrikkad. - Unenäod võivad ette ennustada sündmusi ja võivad ka mitte. Hoolimata paljudest uuringutest, mis on üritanud unenägudes leida ennustuslikke seaduspärasusi, ei ole see kellelgi veel siiamaani õnnestunud. Freud pidas unenägusid alateadvuse peegelduseks. See teooria võib küll olla huvitav ja intrigeeriv, kuid ei aita kahjuks mitte kuidagi kaasa tervisekäitumuslike muutuste elluviimisel, mis on vajalikud hea unehügieeni omandamiseks ja haiguste ennetamiseks.
Kas kuufaasid mõjutavad unekvaliteeti? Täiesti võimalik, paljud inimesd on täheldanud, et ei saa näiteks täiskuu ajal hästi magada. Kui kuulud nende hulka, siis saad igal juhul kasutada ülalpoolmainitud tehnikaid, et täiskuu ajal ennast paremini välja magada.
Kui ärkad ööesl üles, siis jää voodisse ja ürita uuesti magama jääda lugedes näiteks numbreid või visualiseerides. Võid ka juua klaasi piima, lugeda cir 15 minutit rahulikku raamatut (näiteks spirituaalset kirjandust) ja siis uuesti proovida uinuda. Kui tõused öösel üles ja hakkad tegutsema, siis võib öine ülesärkamine kiiresti saada harjumuseks, eriti kui oled karjääriinimene ja rõõmustad, et saad une arvelt hea tüki tööd ära teha. Kui aga jääd iga kord rahulikult voodisse, siis ei jää sul lõpuks muud üle kui uinuda. Peamine on mitte ennast kramplikult magama sundida vaid pigem leppida, üks öö ees või taga pole probleem, kui täna ei maganud küll siis homme magan. (Enamik une-eksperte väidab, et kui ei ole 15 minuti jooksul magama jäädud, siis tuleb üles tõusta. Minul on väga raske sellega nõus olla kuna olen ise kannatanud pikka aega unehäirete all ja üks põhjus on olnud sellles, et olen nautinud öist ülevalolemist mille tagajärjel jäi varajase ärkamise tõttu und aina vähemaks ja vähemaks. Seetõttu soovitan inimestel jälgida enesetunnet ja kasutada seda varianti, mis nende puhul paremini toimib.)
Kuidas mõjub päevane magamine ööunele? Uuringute järgi on kerge päevane uinak e. powernap tervisele kasulik. Oluline on planeerida uinak päeva keskele ja mitte jätta seda liiga hilja peale. Vahel aitab jõuvarude taastamiseks 5-10 minutist, kuid ei soovitata pikemat uinakut kui pool tundi. Ideaalse päevaune pikkus on 20 minutit. Mõnedel inimestel võib aga päeval magamine rikkuda öö unerežiimi, sellisel juhul tuleks päeval tukastamisest loobuda. Kui on oldud magamata pikemat aega, siis võib ju ühekordselt teha pikema päevase magamise kuid see ei tohiks saada harjumuseks.
Kui oled
olnud unetu pikemat aega, isegi aastaid, siis võid alustuseks kasutada
looduslikke ravimeid mis aitavad kaasa uute uneharjumuste kujundamisele. Pea
meeles, et tablett on ainult abivahend mitte lahendus, kõikidel ravimitel on
kõrvalmõjud ning need ei asenda tervislikke harjumusi. Und soodustavad
mineraalained on kaltsium ja magneesium, neid tuleks aga võtta ikkagi hommikul
koos toiduga. Samuti võib mingi aeg võtta melatoniinitablette kuid nendega peab
olema ettevaatlik, kohe peale tablettide tarbimist taastub ebakvaliteetne uni
kuna organism ise enam melatoniini piisavalt ei tooda. Paremini sobivad looduslikest
ravimtaimedest valmistatud ravimid nagu Hea Une Tabletid, palderjani, humala ja
melissitabletid.
Hea une
saavutamine ei käi üleöö. Võib võtta tükk aega enne kui need tehnikad mõjuma
hakkavad, oluline on endale valida sobivad ja teha algust ning mitte jätta
pooleli kui soovitud tulemust kohe ei saavutata. Kui on elatud unetusega
aastaid, siis läheb samuti aastaid enne kui organism uue olukorraga harjuma hakkab.
Peaasi on jääda endale kindlaks ning hambad risti edasi proovida. Isegi
antidepressandid ei mõju kohe, mõnkord võtab see aega mitu kuud, mis siis veel
rääkida looduslikest ravimitest ja tehnikatest. Tavaline ongi unetute puhul
see, et proovitakse mingit meetodit üks kord ja kui kohe tulemust ei saavutata,
siis jäetakse kogu üritus pooleli. Peaasi on olla järjekindel ja kui kuu aja
möödudes näed kerget paranemist (võid pidada unepäevikut et neid väikseid
paranemisi üldse märgata), siis võid endale õlale patsutada ja öelda, et oled
ära teinud suure töö, nüüd on vaja vaid samas vaimus jätkata.
Teine suur
takistus käitumise muutmisel on see, kui pannakse endale liiga suured
eesmärgid. Sa ei pea mitte kohe kõiki neid tehnikad kasutama (kuigi füüsiline
treening, tervislik toitumine ja värske õhk on vajalikud selleks et organism
saaks normaalselt toimida), vali endale paar elustiilimuutust ja
magamajäämisharjutust välja ning alusta nendest. Kui mõni päev jääb vahele, ära
lase ennast sellest häirida vaid proovi järgmine päev uuesti. Hiljem võid neid
tehnikaid juurde lisada. Käitumise muutmine ei ole mitte ülesanne vaid
protsess, mis kestab terve elu. Valmista ennast ette pikaajaliseks teekonnaks
kus juba üks väike samm on suur edasiminek. Kujuta endale ette, et sinu aju on
nagu heinamaa, kus sa siiani oled käinud sissetallatud rajal, kuid nüüd pead
hakkama endale läbi pika heina uut teed rajama. Muidugi võtab see aega
ja kogu aeg on tahtmine vanale sissetallatud rajale tagasi pöörata. Kuid nüüd
kujuta ette, et seal kaugel, teekonna lõpupoole on sind ootamas suurepärased
üllatused, niisugused, et sa ei oska neid isegi ette kujutada. Ja nii see ka
tegelikult on!
Miks on
tervisekäitumuslikke muutusi nii raske ellu viia võrreldes näiteks
karjäärialaste muutustega? Meid on kasvatatud kiitusepõhiselt st
massharidussüsteem on inimest 12 aastat treeninud välise motivatsiooni ajendil
tegutsema. Tervisekäitumise aluseks on aga sisemine motivatsioon ja selle
tekitamisega on meil kõigil suuri probleeme. Alustada tuleks küsimusest miks,
miks ma üldse tahan oma tervisekäitumist muuta? Elada kaua ja rahulduspakkuvat
elu ilma hea terviseta ei ole ju mõeldav, kas pole tõsi? Tihti väidavad inimesed
et neil on ükskõik kui kaua nad elavad, see vaade muutub koheselt peale surmaga lõpeva haiguse diagnoosi ning siis klammerdutakse kümne küünega elu külge. Samuti usutakse saatusesse või geenidesse, meie aju on piisavalt kaval välja mõtlema kõikvõimalikke vabandusi et ei peaks oma harjumusi muutma. Üldiselt on aga nii, et kui leiad vastuse küsimusele miks, tuleb kuidas
iseenesest või vähemalt palju kergemini - logoteraapia rajaja Viktor Frankl teadis, millest ta räägib olles ise läbi teinud natside koonduslaagri õudused.
Usk
iseendasse ja oma võimetesse on uute käitumisharjumiste kujunemisel oluline. Nagu
ütles Henry Ford, ükskõik, kas sa usud et sa suudad või su usud et sa ei suuda,
mõlemal juhul on sul õigus. Käitumise muutmine ja uute harjumuste kujundamine on
võimalik igas eluetapis. Tihti ei tee inimesed seda aga enne, kui arst on neid
pannud raske valiku ette, kas surm või tervisekäitumise muutmine. Milleks oodata nii kaua, seda valikuvõimalust ei pruugi kunagi tulla. Alusta enda tervisekäitumise muutmisega juba täna ja
ole terve!
Psühholoog, vaimse tervise ja heaolutreener
Helina Mändmets
Lingid:
