Toitumine meeleoluhäirete korral

Meeleoluhäired: ärevushäired ja paanikahood,  foobiad, depressioon, üldine stress ja sellest tingitud meeleolu kõikumine, läbipõlemissündroom, posttraumaatiline stressisündroom, igasugused muud igapäevaelu häirivad meeleolumuutused. Toitumiskava sobib ka emotsionaalse söömise ja söömishäirete puhul, samuti võivad siin väljatoodud toitumispõhimõtteid järgida kõik, kes soovivad tervislikult toituda. 

Inimese organism on üks tervik – meie söömisharjumused mõjutavad meie mõtlemist ja vastupidi. Tihti on nii, et kergemat sorti meeleoluhäirete kontrolli alla saamiseks piisaks tervislike toitumistavade kasutusele võtmisest (toitumispsühhiaatria/nutritional psychiatry).  Probleem on selles, kas inimene suudab neid põhimõtteid rakendada. Samas aga on raske omada tasakaalus psüühikat kui toitumine ei ole korras. On kahju vaadata, kui inimesed hakkavad tarvitama antidepressante või raiskavad aega kallite teraapiate peale tulemusi saavutamata ilma et muudaks oma toitumisharjumusi. Loomulikult tuleb raskemat sorti meeloluhäireid ravida, kuid alati paralleelselt elustiilimuutustega. 

Meeleoluhäired on ohumärk inimesele, et tema elustiilis on midagi kardinaalselt korrast ära ning kui seda eiratakse, siis on tagajärjeks haigused, kiire vananemine ja enneaegne surm (stress ja ärevushäired on seotud südame- ja veresoonkonnahaigustega näiteks). Ebatervisliku toitumisega on organismi varustatus närvirakkudele oluliste vitamiinide ja mineraalainetega (B-vitamiinid, kaltsium, magneesium, D-vitamiin, raud) puudulik ning see süvendab stressi. Meeleoluhäired ei ole mitte põhjus, miks inimene elab ebatervislikult, vaid ebatervisliku elustiili tagajärg nagu enda kogemusest väga hästi tean.  

Kui muuta elustiili, siis taanduvad ka meeleoluhäired, küsimus on lihtsalt selles millisel määral inimene on võimeline oma elustiili muutma. Kui on aastaid (või aastakümneid) toitutud ebatervislikult, siis ei ole mõtet loota, et mõne kuuga tervise korda saab. Selleks võib minna aastaid ja esimene kuu on kõige raskem, kus meeleoluhäired tõenäoliselt tugevnevad enne kui nad ükskord aeglaselt taanduma hakkavad. Kõige tähtsam on sellel ajal hambad ristis vastu pidada niikaua, kuni organism uue elukorraga ära harjub. Oluline on õppida juurde ka uusi stressimaandamise tehnikaid, sest oht tagasi vanade harjumuste lõksu langeda on suur.

Meeleoluhäirete all kannatavad inimesed võivad haigestuda ka veel söömishäiretesse (nagu sööstsöömishäire, buliimia, anoreksia), mis võivad põhjustada haigusi ja viia enneagse surmani. Seetõttu on eriti oluline hakata tervislikku toitumist planeerima juba esimeste igapäevaelu häirivate meeleolumuutuste esinemisel. Tervislikult toituda võiks küll iga inimene, sest ka paljud teised eluohtlikud haigused on ennetatavad tervisliku elustiiliga.

Elustiili muutmine algab toitumisest. Selle kõrval on oluline iga päeva vähemalt 15 min teha kerget kardiotreeningut. Kui füüsiline vorm on hea, siis sobib hästi HIIT treening, kui mitte siis piisab sörkjooksust või kiirkõnnist. Edaspidi võiks lisada juurde ka lihast treenivad jõuharjutused või teha joogaharjutusi. Ideaalis kuuluvad inimese treeningrutiini nii kardio, jõu- kui venitusharjutused. Alustada võib vähesest, piisab ühest kahest harjutusest või kasvõi 100 m sörkjooksust (kiirkõnnist). Peaasi on teha seda iga päev, et organism satuks sõltuvusse tuju tõstvatest hormoonidest mis tekivad füüsilise koormusega ja asendaks ebatervisliku söömisega saadud naudingut. On võimalik ka ennast üle treenida, kuid see on väga väikese grupi inimeste probleem, enamik meist ei saa igapäevaselt vajalikku füüsilist koormust mis tagaks normaalse ainevahetuse. Pealegi on ületreenimine tingitud pigem energiat juurde andvatest lisaainetest (valgupulbrid, kofeiin, energiajoogid, suhkur, toidulisandid, vitamiinid, ravimid jm) kui inimese enda jõuvarudest. Maailma Tervishoiorganisatsiooni soovituse kohaselt peaks terve inimese päevakavasse kuuluma 30 minutit kerge kuni keskmise koormusega füüsilist treeningut. 

Kuna mina olen õppinud tervisliku toitumise aluseid Inglismaal töötades ajukahjustusega patsientidega kelle puhul peeti eriti oluliseks tervislikku toitumiskava ning tugiisikute puhul ka toiduvalmistamise oskust, siis järgin Suurbritannia Terviseameti ja Inglismaa toitumisspetsialistide soovitusi - teaduslikult tunnustatud seisukohad toitumise osas on üle maailma enam – vähem sarnased.

Samuti võtan aluseks toitumisspetisalistide poolt maailma kõige tervislikumaks tunnistatud toitumismudeli - Vahememeremaade dieedi - põhimõtted.

Ka on olnud abiks Edmund Bourne „Ärevushäirete ja foobiate käsiraamat” ja Harvardi Meditsiinikooli artiklid. 

Kuidas ja millal süüa?

Kuna on ka oluline mismoodi ja millal süüakse, siis alustangi sellest. Et veresuhkru taset hoida stabiilsena, siis võiks toidukorrad jagada päeva peale võrdselt ära. Näiteks kui hommikust süüakse kell 8.00, siis võiks vahepala olla 11.30 ja lõunasöök kell 14.00. Järgmine vahepala võiks olla kell 16.30 ja õhtusöök kell 19.00 – 20.00. Kui kõht on enne magamaminekut ikkagi tühi, siis võib süüa ühe õuna või juua klaasi piima. Hea oleks, kui iga päev süüa ühel ja samal kellaajal, sest kuna ka toit on stressor, siis saab organism ennast selleks varakult ette valmistada. Rutiin on söömise puhul sama oluline kui toit ise, sest kui lihtsalt vabas kulgemises päeva jooksul toitu endale sisse kallata siis viib see organimi iseenesest stressi. Alguses võib - oll raske rutiiniga harjuda, kuid juba paari nädala jooksul harjub organism sellega ära. Vahepelad ei ole kohustuslikud kui kolm söögikorda on. Lõpuks harjub inimene sööma täpselt niipalju, kui on vaja, et vastu pidada järgmise toidukorrani. Kui toit korralikult läbi mäluda, siis on toidukogus palju väiksem, kui sööki kiirelt sisse ahmides. 

Nii et süüa tuleb siis rahulikult ning toit korralikult läbi mäluda (24-33 korda olenevalt toidust, liha kauem ja putru vähem). Raske on samal ajal rääkida ja süüa, selline komme on tekkinud liigsest kiirustamisest kus inimestel pole enam aega omavahel muul ajal rääkida kui söögilauas. Hea oleks hoopis keskenduda toidule ja närimisele, see soodustab seedimist (mis algab juba suus) ning toitainete omastamist maos ja sooltes. Mindfulness (keskenduv) – söömine ei ole mitte kaasaja leiutis vaid hoopis meie esivanemate unustatud igapäevatarkus.

Meeleoluhäiretega inimesed ei tohiks jätta ära ühtegi söögikorda ega paastuda, sellised praktikad peaksid jääma tulevikku, kui tervis on taastunud. Samuti ei ole soovitav teha moodsaid dieete mis jätavad toidusedelist välja terveid toidugruppe (valgud, rasvad, süsivesikud) või soovitavad kasutada toidulisandeid. Tervislikult toituv inimene ei pea kasutama mingisuguseid vitamiine ega toidulisandeid, neil kõigil on oma kõrvalmõjud mis omakorda rikuvad hormonaaltasakaalu. Eriti oluline on hommikune söögikord, mis peaks olema küllalki tugev, õhtune kord võiks olla kõige väiksem. Õhtuse söögikorra ja magamamineku vahele peaks jääma vähemalt 2 tundi, ideaalis 4. Õhtul ei tohiks süüa magusat ega liha, juua alkoholi, kohvi ega teed, selle asemel võiksid olla naturaalsed und soodustavad taimeteed nagu piparmünt ja meliss.

Oluline on juua puhast värsket kraanivett. Kui varem kehtis põhimõte juua vett vähemalt 1,5 liitrit päevas, siis nüüd on hakatud soovitama siiski juua ainult janu korral. Kahjuks on aga nii, et kui inimene sööb palju magusat või tal on mõni muu sõltuvus, siis aju ei reageeri enam piisavalt efektiivselt veevajadusele ning inimesel võib tekkida vedelikupuudus (mitte küll sagedane nähtus). Selle vältimiseks tuleks ikkagi jälgida, et juuakse vett vähemalt söögikordade ajal, enne või pärast. Kuigi vett saadakse ka toiduga, ei ole see piisav, et organismi veevajadust rahuldada. Kuna meeleoluhäiretega inimestel ei ole soovitav juua mahlasid, rääkimata magusatest valmisjookidest, samuti on oluline piirata kohvi ja tee joomist, siis seda enam on vaja jälgida, et organism oleks piisavalt veega varustatud. Reegel on ikkagi 8 klaasi vett päevas, nii nagu kogu aeg on olnud hoolimata vahepeal levinud trendidest, siia alla käivad ka tee ja kohv. 

Puhtad ja looduslikud toiduained

Toitu peaks võimalusel valmistama ise et olla kindel mida see sisaldab. Valmistoitudes kasutatakse odavaid rafineeritud õlisid, suhkrut ja muid konsentreeritud/rafineeritud magusaineid, ülemäära soola, kunstlikke maitse – ja sälitusaineid, mis kõik rikuvad hormonaaltasakaalu; samuti ei pruugi toiduained olla värsked. Uuringud on ka näidanud, et inimestel kes palju väljas (söögikohtades mitte värskes õhus!) söövad, on suurem risk haigestuda vähki.

Toiduained peaksid olema värsked, ideaaljuhul aiast või keldrist, orgaaniliselt kasvatatud, võimalusel kodumaised ja neid tuleks töödelda nii vähe kui võimalik. Mida looduslikum on toit, seda kergem on organismil seda omastada ja seda rohkem saavad hambad tööd, mis aitab vältida kaariest ja parandada ajutegevust. Kahjuks ei ole see tänapäeva tingimustes tihti võimalik, kuid see on ideaal mille poole püüelda.

Vältida tuleks igasugeid rafineeritud toiduained milleks on: rafineeritud õlid, suhkur ja muud rafineeritud/konentreeritud magusained, rafineeritud lauasool (selle asemel kasutada meresoola), rafineeritud nisujahu ja muud rafineeritud jahud, valge riis. Kartulit võiks samuti vältida, sest sellel on kõrge glükeemiline indeks, mis lööb hormoonaaltasakaalu paigast ära. Pastat võib süüa, eriti hea on täistera pasta või hoopis oa või tatra oma. Õlidest eelistada rafineerimata oliiviõli (või teisi taimse päritoluga rafineerimata õlisid) kuna odavad rafineeritud õlid võivad samuti hormonaaltasakaalu rikkuda. Näiteks võib odav rafineeritud päevalilleõli unetsükli sassi lüüa. 

Madala glükeemilise indeksiga toiduained

Toiduainetest tuleks kasutada ainult madala glükeemilise indeksiga toiduaineid, mis lagunevad organismis aeglaselt ning ei sega seetõttu hormoonide tööd nii, et see tunda annaks. Kõrge glükeemilise indeksiga toiduained imenduvad kiiresti tekitades varsti peale sööki hea tuju ja energia ülekülluse, kuid paari tunni möödudes hakkab tuju ja energiatase langema ning inimene vajab uut „doosi”. Madala glükeemilise indeksiga toiduainetega sellist kõikumist ei ole, tuju on kogu aeg stabiilne ning kerge langus toimub alles 4 – 5 tunni pärast. Selleks ongi hea võtta vahepala, milleks võiks olla õun, pähklid, piim, jogurt, keefir, siis on veresuhkur ja ka tuju terve päev stabiilne. 

Madala glükeemilise indeksiga  (Low GI) toiduained: kõik pastasordid, makaronid, spagetid ja nuudlid, suhkruta täisteraleib, tatar, oder, hirss, täistera riis, täistera nisu, mais, popcorn, kõik piimatooted (vähemalt 2,5% rasvaga et sisaldaks looduslikku D-vitamiini), juurviljad, õunad, kodumaised marjad, pähklid,  (liha, kala, munad täidavad samuti kõhtu ning peletavad näljatunde pikaks ajaks). Kuna viimasel ajal tehtud uuringud näitavad, et riis sisaldab palju arseeni, eriti puun riis, siis tuleks seda enne kasutamist leotada 12 tundi. 

Kõrge glükeemilise indeksiga (High GI) toiduained: suhkur (kõik suhkrud ükskõik mis värvi või millisest toorainest need tehtud ei ole, samuti kunstlikud maguasained), mesi, maiustused, koogid, küpsised, tordid jm millesse on lisatud suures koguses magusainet, puuviljamahlad, kuivatatud puuviljad, rafineeritud valge nisujahu ja muud rafineeritud jahud, valge riis, kõik gaseeritud jm magusainetega joogid, alkohol, banaan (võib ikkagi süüa koos muu toiduga kuna sisaldab tujutõstvat trüpofaani), magusad troopilised puuviljad ja kodumaised magusad murelid, ploomid, pirnid (võib süüa vähesel määral magustoiduks), rafineeritud õlid/rasvad

Suhkrut peetakse tänapäeval depressandiks, erinevate haiguste sh. meeleoluhäirete põhjustajaks ja seda tuleks vältida. (Loe ka artiklit suhkrusõltuvusest ja kuidas sellest vabaneda.) 

 

Vajalikud toitained/taldrikureegel

Igapäevamenüü peab sisaldama süsivesikuid, valke ja rasvu.

Tervislik taldrikureegel:

35 % täistera leib, riis, pasta, kõik täisterajahud, tangud - süsivesikud

35 % juurviljad ja puuviljad (juurviljade osakaal peaks olema suurem kui puuviljade) - süsivesikud

12% piim ja piimatooted (rohkem jogurtit, keefirit, kodujuustus, vähem piima ja ainult paar viilu juustu) - valgud

14 % liha, kala, munad, oad, herned, kikerherned, läätsed – valgud

4 % rasvad, õlid, pähklid, mandlid - rasvad

Ei juhtu ka midagi kui süüakse mõni päev rohkem juurvilja, proteiini, tervislikke rasvu või piimatooteid ja vähem tärklist. Taimseid valke, mida sisaldavad oad, läätsed ja herned, võib süüa rohkem kui norm ette näeb ja sellevõrra vähem teravilja. Proteiini osakaalu võib natuke süsivesikute arvelt suurendada süües rohkem piimatooteid (soovitavalt hapendatud) ja muna, kuid mitte mingil juhul vähendada. Erinevat sorti pähkleid (ja mandleid) võiks süüa umbes  peotäis päevas.

Oluline on toidust saada B-grupi vitamiine, magneesiumi,  kaltsiumi ja D-vitamiini, rauda, mis on tähtsad komponendid närviraku ainevahetuses.

Liha ja kala võib asendada täielikult taimsete valkudega (lakto- ja ovovegetaarne dieet) milleks on oad, herned ja läätsed. Kuna loomakasvatuses kasutatakse palju igasuguseid hormoone ja ravimeid, siis satuvad need liha (ja ka munade) kaudu ka meie organismi mis jällegi rikub hormonaaltaskaalu. Kui võimalik, siis kasutada toiduvalmisteamisel puhtaid orgaanilisi tooraineid. Merevesi on samuti saastatud ning mürkained kogunevad kaladesse. Igal juhul on soovitav tarbida ennem valget liha (kana, kala) kui punast (siga, veis), ennem muna kui liha. Konservidele tuleks võimalusel eelistada värsket kala.

Hea tuju toiduained: lõhe, forell, kodujuust, keefir/jogurt, munad, õunad, marjad (toored mitte kuivatatud või mahlaks tehtud), rohelised salatid, juurviljad, täistera riis, juust, tatrapuder, herkulapuder, hirsipuder, täisterapasta. 

Selleks, et tekitada rohkem häid soolestikubaktereid mis on olulised meeleolu reguleerimisel,  tuleks tihti juua keefirit, süüa jogurtit, hapukapsast või hapendatud kurki. Õunad, marjad, juurviljad süüakse enne teisi toite, magusad puuviljad (apelsinid, banaanid, kiivid, ploomid, murelid, arbuus) magustoiduks. (Suhkrusõltlased võiksid magusaid troopilisi puuvilju üldse vältida kuna need tekitavad magusaisu.) Jällegi tuleks eelistada kodumaiseid puuvilju ja marju.

Oluline on päevas tarbida vähemalt kaks klaas piima (keefirit, jogurtit) või klaas piima ja 4 spl kodujuustu, täistera leivapealseks võtta kas juustu või munalõike. Samuti ei tohiks päevamenüüst ära jätta tervislikke rasvu (neistioliiviõli, kõik taimsed rafineerimata õlid, pähklid).

Meeleoluhäirete korral oleks soovitav loobuda alkoholist, suhkrust, teest, kohvist. Kui see on alguses raske, siis tarbida neid koos toiduga, mitte kunagi tühja kõhu peale. Kohvi ja musta/rohelist teed ei tohiks juua peale kella 10-t hommikul kuna kofeiini mõju organismis on 12 tundi ning muidu on unerütm häiritud. Hea uni on aga tasakaalus meeleolu jaoks võtmetähtsusega. Musta tee asemel võiks juua rohelist teed, mis soodustab und ning teisel päeva poolel taimeteesid. Osad taimeteed nagu ingver, hibiskus ja rooibuš on samuti ergutid, tuleks hoolega jälgida kuidas need unele mõjuvad. Und soodustavad meliss ja piparmünt. Kui teest ja kohvist loobuda ei suudeta, siis juua üks tass hommikul koos toiduga.

Selleks, et välja selgitada kuidas erinevad toiduained und ja meeleolu mõjutavad, oleks hea pidada toitumispäevikut.

Kõhtu ei tohiks süüa väga täis, siis ei seedi toit hästi ära, vaid nii, et veerand osa (piltlikult) jääks tühjaks. Kui toit hästi läbi närida (24-33 korda), siis ei ole tavaliselt niipalju kannatustki, et üle süüa.

NB! Kõik need toitumisreeglid on soovituslikud ning igaüks peaks ise jälgima enda organismi,  et teada saada missugune toiduaine talle hea on ja mis mitte. Mõni inimene ei talu laktoosi, teine gluteeni, kolmas ei kannata liha, siis tuleks nendest toiduainetest loobuda aga muus osas üritada jälgida tervisliku toitumise reegleid.

Viimasel ajal on levinud arvamus, nagu oleksid piimatooted kahjulikud kuna inimene kaotab vananedes võime toota laktoosi. Suurem osa inimesi Põhja – ja Kesk – Euroopas siiski säilitab selle võime. Kui arst pole diagnoosinud laktoositalumatust, siis pole põhjust mitte tarbida piimatooteid eriti kui need on orgaanilised. Samuti on käibel väide nagu tõstaksid piimatooted kolesteroolitaset. Oluline on teada, et ainult 1/3 kolesteroolist tuleb toidust, ülejäänud toodab inimene ise! Kolesterooli tõstavad sellised toiduained nagu alhohol, tee, kohv, kõik suhkrud sh mesi ning kõrge glükeemilise indeksiga toiduained, samuti toidulisandid, kosmeetikatooted jm rämps mida me igapäevaselt tarbime. Ka istuv ja pideva vaimse pinge all olemine mängib siin oma osa. 

Toitumine on oluline kuid nn toitumisteraapia rakendamine meeleoluhäirete ravimiseks võtab aega enne kui organism uue režiimiga harjub. Selleks võib minna kuid, aastaid, tegelikult on see elukestev protsess. Algus võib olla päris piinarikas kui on näiteks toitutud peamiselt shokolaadist või energiajookidest. Oluline on olla järjepidev ning mitte alla anda, samuti rakendada samal ajal käitumuslikke stressimaandavaid tehnikaid (nagu jooga, meditatsioon, hingamisharjutused, vt. artiklit “Stressi juhtimine”) ja õppida rakendama head unehügieeni (artikkel “Hea une tehnikad”).  Minul läks aega 5 aastat, enne kui tekkis püsiv heaolutunne (rahulolu mitte adrenallini, endorfiini, serotoniini vmt kaif), aga alustasin ka hilja, kuldses keskeas. Noortel inimestel tulevad muutused kergemini aga jälle ainutl siis, kui hakatakse tegelema endaga kohe, kui meeleolu alla käib.  

Näidismenüü

8.00 Hommik: klaas kraanivett, värske salat (lehtsalat, kurk, tomat) tangupuder piimaga või täisteravõileib juustuga või naturaalne müsli jogurti, marjade ja pähklitega; (puder võib olla ka kaerahelbe, mitmeviljahelbe vm peaasi et täistera)

11.00 Vahepala: kraanivett janu kustutamiseks, klaas keefirit, õun, või peotäis marju, pähkleid

14.00 Lõuna: klaas kraanivett, täistera riis küpsetatud lõhega (kanaga, ubade või hernestega), keedetud juurviljaga ja koorekastmega või tuunikalapasta; magustoiduks banaan või pähklid

16.30 Vahepala: kraanivett janu kustutamiseks, õun, jogurt või klaas piima

19.00 Õhtusöök: klaas kraanivett, roheline salat kodujuustu ja munaga, võileib, magustoiduks paar kiivit

Kui kõht enne magama minekut tühjaks läheb, võib veel juua klaasi piima või süüa ära üks õun kuid kui toitumine korda on saadud, siis võiks õhtusest söömisest loobuda, viimane toidukord võiks olla enne 19.00. Toidu peale võib ka juua kraanivett kui janu on. Plastikpudelivett võiks vältida. 

Kirjeldatud toitumiskava on näidisvariant mida igaüks võib omale sobivate toiduainetega asendada. Oluline on iga päev süüa süsivesikuid, rasvu ja valke. Keegi meist ei suuda ideaalmenüüd kogu aeg järgida. Alustada tuleks samm – sammult ja siis aeglaselt edasi liikuda. Tagasilangused kuuluvad asja juurde, peale seda tuleb lihtsalt uuesti alustada. Vajadusel võib ka teadlikult teha mõne “patupäeva” , kus ühel päeval nädalas ühe toidukorra ajal süüakse rämpstoitu. Kui tervis enam – vähem korras, võib seal pidama jääda ning säilitada juba saavutatud põhimõtted. Oluline on aga mitte tagasi pöörduda ebatervisliku toitumise lõksu, sest see lõppeb jällegi haigestumisega ning mida vanemaks inimene saab, seda raskem on tal oma harjumusi muuta.

Kui üksinda on elustiili muutmisega raskusi, siis tule nõustamisele!

Ole terve!

Psühholoog, vaimse tervise ja heaolutreener Helina Mändmets

Lingid
https://www.health.harvard.edu/blog/eating-well-to-help-manage-anxiety-your-questions-answered-2018031413460

https://www.gov.uk/government/publications/the-eatwell-guide 

https://www.nhs.uk/live-well/eat-well/the-eatwell-guide/

https://www.nhs.uk/live-well/eat-well/what-is-a-mediterranean-diet/

https://www.healthline.com/nutrition/the-nordic-diet-review

Kas hüpnoos aitab suitsetamisest loobuda?

Ameerika terviseblogi WebMD artikli põhjal kirjutatud ülevaates kaalume põhjalikult poolt ja vastuargumente hüpnoosi kasutamisel suitsetamisest loobumisel ning anname soovitusi kuidas valida endale professionaalset hüpnoterapeuti. 

Igaüks, kes on proovinud suitsetamisest loobuda, teab, et see on tõeline väljakutse kuid ühtlasi ka parim, mida inimene enda tervsie hekas teha saab. Suitsetamine on kahjulik, isegi surmav harjumus ja peamine vähi põhjustaja. Suitsetamine suurendab ka südameinfarkti, insuldi, kopsuhaiguste, luumurdude, kae ja paljude teiste haiguste riski. Kui sellised abivahendid nagu nikotiinipillid, plaastrid, närimiskumm, nõustamine või mõni muu tehnika mille abil oled proovinud suitsetamist maha jätta, pole toiminud, ära loobu proovimast. Osad uuringud näitavad, et hüpnoos võib aidata mõnedel inimestel kahjulikest harjumustest sh suitsetamisest, loobuda.

Mis on hüpnoos?

Hüpnoosi on nimetatud teadvuse muutunud olekuks kus inimene kas magab, on poolunes või transis. Kliinilist hüpnoosi võidakse kasutada et ravida erinevaid psüühhilisi või kehalisi haigusi. Näiteks kasutatakse seda tihti valuga toimetulemiseks. Hüpnoosi kasutatakse ka paljude teiste terviseprobleemide puhul nagu üleliigne kehakaal, kõnehäired või sõltuvused.

On palju vaieldud selle üle kuidas hüpnoos töötab. Mõned usuvad, et hüpnoosi ajal saab inimene lõdvestuda ja paremini konentreeruda ning jälgib ka seetõttu paremini terapeudi soovitusi näiteks suitsetamine maha jätta. Tõenäoliselt on mängus ka tavaline platseebo efekt, samuti uskumus, et raha ei saa maha vista (juhul kui hüpnoteraapia seanss on maksma läinud kopsaka summa). Hüpnoosile sarnast seisundit on võimalik saavutada ka meditatsiooni teel. 

Kuigi inimene on hüpnoosi ajal transis, ei ole ta teadvuseta vaid omab täielikku ülevaadet ja kontrolli enda olekust ja käitumisest ning teda ei saa sundida midagi tegema vastu tema enda tahtmist. Aju-uuringud näitavad hoopis aktiivset ajutuegevust hüpnoosi ajal.

Hüpnoos suitsetamisest loobumiseks

Seansi ajal palutakse patsientidel tihti ette kujutada suitsetamisega seotud negatiivseid tagajärgi. Näiteks võib terapeut väita, sigaret lõhnab nagu heitegaas või et suu läheb peale suitsetamist vastikult kuivaks.

Spiegeli meetodi kohaselt, mis on üks populaarsemaid hüpnoositehnikaid, keskendutakse peamiselt kolmele väitele:

1. Suitsetamine mürgitab keha

2. Sul on vaja enda keha elusana

3. Sa pead austama oma keha ja selle eest hoolitsema (et olla elus)

Hüpnoterapeut õpetab suitsetajale enese-hüpnoosi ja soovitab tal seda kasutada iga kord kui tal tuleb tahtmine suitsetama hakata.

Kas hüpnoos töötab?

Reegelina ei tööta hüpnoos kõikide inimeste puhul. Üks neljast inimesest pole üldse hüpnotiseeritavad. Samuti ei tähenda edukas hüpnoosiseanss, et inimene ka tegelikult suitsetamise maha jätab või ei alusta mõne aja pärast uuesti. Kui hästi hüpnoos töötab, oleneb sellest kellelt küsida. Sellealased teadusuuringud on vasturääkivad. Süsteemne ülevaade 2010. aastal teadusajakirjades avaldatud artiklitest leidis, et pole piisavalt tõendeid hüpnoosi efektiivsuse kohta. Järgmine süsteemne ülevaade 2012. aastal aga tõestas vastupidist, et uuringud näitavad hüpnoosi võimalikku efektiivsust. Ameerika Vähiliidu veebilehel, kus räägitakse alternatiivmeetoditest suitsetamisest loobumiseks, tuuakse välja, et kuigi kontrollitud uuringud ei toeta hüpnoosi efektiivsust, on siiski olemas lausa anektootlikud juhtumid, kus hüpnoos on mõnda inimest aidanud.  

Kuigi mõned allikad väidavad vastupidist, ei ole hüpnoos Ameerika Meditsiiniühingu (Americal Medical Association/AMA) poolt tunnustatud ravimeetod. Organisatsioonil ei ole ametlikku seisukohta hüpnoosi suhtes. Samas  aga tunnustab Ameerika Psühholoogide Assotsiatsioon (APA) hüpnoosi kui lahendust psühholoogilistele probleemidele nagu näiteks krooniline valu ning annab välja sellealast kirjandust. 

Teadlased kes on uurinud hüpnoosi, väidavad, et on vaja rohkem hästi dokumenteeritud ja valiidseid uuringuid hüpnoosi kohta kuid lisavad, et ikkagi on hüpnoos juba praegu arvestatav vahend erinevate terviseprobleemidega toimetulekul. Kui rääkida suitsetamisest, siis tõenäoliselt on sellest loobumiseks vaja rohkem kui ühte abistavat tehnikat, et püsivate tulemusteni jõuda.

Kõigi eelduste järgi töötab hüpnoos siis, kui inimene on iseseisvalt ära teinud nn. "eeltöö" ehk leidnud sisemise motivatsiooni suitsetamisest loobumiseks, saanud vastuse küsimusele miks ma üldse tahan suitsetamisest loobuda. Kui miks ei ole paigas, siis ei ole ka kuidas kerge tulema ja ainult välise motivatsiooni peale üles ehitatud käitumise muutmise katse ei ole pikemas perspektiivis edukas. 

Kuidas leida hüpnoterapeuti?

Kui oled otsustanud proovida hüpnoosi suitsetamisest loobumise abivahendina, siis küsi enda lähikonna tervisespetsialistidelt kas nad oskaksid kedagi soovitada.

Siin on mõned soovitused kuidas leida head hüpnoterapeuti:

1. Veendu, et tegemist on kvalifitseeritud, litsenseeritud ja tervishoiuspetsalistide poolt tunnustatud praktikuga. Hüpnoterapeudil, kes tegeleb sõltuvuste ja teiste terviseprobleemidega, peaks olema vastav tervisealane kõrgharidus kas siis psühholoogias, psühhiaatrias, arstiteaduses või õenduses. Ameerikas eristab sõltuvus- ja psüühikahäiretega tegelevaid kvalifitseeritud hüpnoterapeute isehakanud soolapuhujatest termin "kliiniline". Kliinilised hüpnoterapeudid on reeglina registreeritud Ameerika Kliinilise Hüpnoosi Seltsis (ASCH). 

2. Küsi raskeid küsimusi hüpnoterapeudi hariduse ja koolituse kohta. Ameerika Kliinilise Hüpnoosi Selts soovitab küsida endalt kas see spetsialist saaks mind aidata ka ilma hüpnoosita? Kui vastuseks on ei, siis on vaja otsida abi mujalt.

3. Ole ettevaatlik lubaduste või “garantiide” suhtes, mis tunduvad liiga head et olla tõsi – hüpnoos ei tööta kõikide inimeste puhul.

Pea meeles, et kunagi ei ole liiga hilja suitsetamisest loobumiseks. Tervise paranemise märke võid näha kohe peale lõpetamist. Kui loobud enne 50. eluaastat, siis võid elada 15 aastat kauem võrreldes suitsetajatega.

Ole terve!

Originaalartklit saad lugeda siit

Vahemeremaade dieet ja suhkruvabad küpsetised

VAHEMEREMAADE DIEET

See ei olegi õieti dieet vaid toitumistava, mis on teadlaste poolt üksmeelselt tunnistatud kõige tervislikumaks toitumisõpetuseks maailmas. Kui teistele tänapäeva moodsatele dieetidele (vegan, keto, gluteenivaba, paleo, laktoosivaba jm.) on nii poolt kui vastuväiteid, siis enamus Vahemeremaade dieediga tehtud uuringuid (tööstusriikides) näitavad selle positiivset mõju tervisele, paljudele haigustele (südamehiagus, vähk, suhkruhaigus jpt.) ning üldisele eluea pikkusele. Võrdluseks võib tuua näiteks uuringu vegan toitumise kohta, mille järgi on veganitel kõrgem insuldirisk. Ma ei ole lugenud ühtegi uuringut, mis tooks välja Vahemeremaade dieedi kahjulikkuse tervisele ja seega võin julgelt väita, et tegemist on täiesti lollikindla vahendiga parandada oma elukvaliteeti.

Vahemeremaade toitumine ei erine põhimõtteliselt meie oma põhjamaisest toitumisest - vahe on ainult selles, et me oleme õppinud juurvilju ja puuvilju säilitama ületalve ning veini asemel on joodud rohkem mõdu või õlut. Alkoholiga tasub olla ettevatlik. Nimelt on leitud, et ükskõik milline kogus alkoholi tõstab märkimisväärselt vähiriski mis võib olla seotud osaliselt sellega, et see vein ja õlu mida me joome praegu, ei ole üldse võrreldavad meie esivanemate pruulinguga. Näiteks oli Vahemeremaade vein palju väiksemate kraadidega ja kauem laagerdunud, seda lahjendati vajadusel veega ja joodi enamasti toidu kõrvale. Ka ei sisaldanud see säilitusaineid ega kemikaale mida tänapäeval kasutatakse kahjuritõrjes. Vein ei ole sugugi hädavajalik tervislikuks toitumiseks ning kõige paremad tulemused saame siis, kui sellest üldse loobume.

Kuna oluline ei ole ainult mida me sööme vaid ka kuidas, siis on vaja jälgida taldrikureeglit (proteiin, süsivesikud, juurvili, tervislikud rasvad, piimatooted, natuke puuvilja) ja kellaaegu, rakendada mindfulness söömistehnikaid, juua päeva jooksul piisavalt vett ning mitte süüa kõhtu liiga täis (hüpoteetiline kolmveerand mao kogumahust). Kui soovitakse langetada kaalu, siis võiks rõhk söömisel olla päeva esimesel poolel (hommikusöök ja lõuna) ning kõik söögikorrad peaksid mahtuma 10 tunni sisse (hommikusöök kell 8.00, lõuna kell 13.00 ja kerge õhtusöök kell 18.00) Et ei tekiks näljatunnet, on igapäevaselt vajalik ka kerge füüsiline treening ning hea unehügieen.  Nende põhimõtete rakendamisel ei ole vaja ennast piinata kaloritelugemisega vaid kaal langeb ise mühinal ning tervis tuleb.

Vahemeremaade dieet loosneb peamiselt minimaalselt töödeldud kohalikest juurviljadest (v.a. kartul), puuviljadest, täisteratoodetest, pählitest ja ubadest/hernestest.

Oliiviõli (salatisse neitsioliiviõli) on peamine rasvaallikas.

Juust, jogurt, munad: süüakse iga päev kas keskmises või väikestes kogustes.

Kala ja kana, süüakse paar korda nädalas.

Punane liha (siga, veis), süüakse vahel harva väikestes kogustes.

Värsked magusad puuviljad või vähese lisatud suhkruga magustoit, süüakse paar korda nädalas peale tavalist või pidulikku söögikorda.

Vein, juuakse koos toiduga (võib vabalt ära jätta sest ükskõik millises koguses alkoholi suurendab vähiriski).

Pähklid on väga head magusapeletajad ja peotäis pähkleid asendab suurepäraselt magustoitu. 
Mune võib terve ja tervisliku eluviisiga inimene süüa mõne uuema aja soovituse kohaselt isegi kuni 12 tk nädalas. 
Palju kasutatakse maitsetaimi mistõttu väheneb soola osakaal toidus. 

Hoolimata ebatervislike toitumisharjumuste pealetungist, on inimeste eluiga Hispaanias ikkagi veel kõrgeim maailmas. Muidugi ei ole selle põhjuseks mitte ainult toit, vaid tugeva põllumajanduskultuuriga maa looduskeskne ja spirituaalne elustiil tervikuna. 

Kasutatud artikleid: https://www.health.harvard.edu/blog/a-practical-guide-to-the-mediterranean-diet-2019032116194?utm_content=bufferbe3a5&utm_medium=social&utm_source=twitter&utm_campaign=buffer

https://www.health.harvard.edu/staying-healthy/mediterranean-style-the-healthy-fats-and-healthy-carbs-diet?utm_content=bufferf1352&utm_medium=social&utm_source=twitter&utm_campaign=buffer

SUHKRUVABAD KÜPSETISED

Vahemeremaade dieedi põhiline väärtus seisneb väheses magusatarbimises. Suhkur on terviseröövel ning paljud tervisespetsialistid soovitavad sellest üldse loobuda. See ei tähenda aga et peaksime loobuma magusast. Mõõdukalt naturaalselt magusaid patte võib endale aeg ajalt lubada igaüks aga kes tahab kaalu langetada või on magusasõltlane, peaks igasuguse magusasöömisega sh magusate puuviljandega olema ettevaatlik. Kõiki siin äratoodud retsepte pole ma ise proovinud nii et igasugune tagasiside on oodatud. 

Banaaniküpsised

2 küpset banaani
80 ml mandli- (või muud taimset) piima
235 ml jahu
1 tl küpsetuspulbrit


1. Soojenda ahi 180 kraadini
2. Koori ja purusta banaanid kahvliga, lisa piim ja sega mikseris
3. Lisa jahu ja küpsetuspulber, sega hästi läbi
4. Pane dessertlusikaga pätsikesed küpsetuspaberiga kaetud pannile
5. Küpseta ahjus 10-15 minutit (või kuni ääred on kergelt pruunikad)
6. Lase jahtuda ja naudi!

Need ei olegi tegelikult küpsised vaid pätsid, õhulised ja pehmed. Mandlipiima võib tõenäoliselt asendada ka tavalise piimaga, samuti võib kasutada täisterajahusid pooleks tavajahuga. Peaasi, et taigen oleks nii tihke, et seda saaks pannil lusikaga pätsikesteks vormida. 

Allikas: Elephantastic Vegan


Soolatud karamelliküpsised

10 datlit
4 supilusikat vett või mandlipiima
1/4 tl soolalaastusid
2 klaasi kaerahelbeid, kas tavalisi või gluteenivabu (1 klaas 230 ml)
1/3 klaasi pekanipähkleid
2 banaani

1. Kuumuta ahi 180 kraadini
2. Tükelda datlid, lisa vesi (või piim), sega blenderis ja lisa sool
3. Peenesta kaerahelbed ja pähklid purustajas (kohviveskis) jahuks
4. Koori banaanid ja purusta kahvliga
5. Sega banaanid pekanipähkli ja kaerahelbejahuga
6. Sega juurde soolatud karamellisegu
7. Tõsta supilusikaga parajad pätsikesed küpsetuspaberiga pannile, suru õhemaks
8. Küpseta 30 minutit

Soolalaastude asemel võib võtta näpuostatäis soola kuid siis kasutada küpsetuspulbrit ja vaadata, et taigen tuleks nii paks, et saaks vormida pannil küpsisteks.

Allikas: The Queen of Delicious

Kaerahelbepätsid

250 g kaerahelbeid
100 g oliiviõli
2 muna
soola
1 tl küpsetuspulbrit
vanilliini
natuke valget jahu nii et tuleks paks taigen
rosinaid
pähkleid

Munad vahustada, segada oliiviõli, kaerahelveste, soola ja jahuga, lisada rosinad ja pählid. Tõsta teelusikaga väikesed pätsid küpsetuspaberiga kaetud pannile ja küpsetada 180 kraadi juures nii, et pealt oleksid kergelt pruunikad.

Allikas: Ida Savi "Saiad, pirukad, koogid" (suhkur on ära jäetud ja margariin on asendatud oliiviõliga)


Kaerahelbe - hapupiima pätsid

8 spl jämedaid täistera karahelbeid
1/2 liitrit keefirit või hapupiima
3 muna
1/2 klaasi jahu (või niipalju et tekiks tihke taigen)
2 tl küpsetuspulbrit
näpuotsaga soola
rosinaid soovi järgi

Kalla keefir kaerahelvestele ja lase paar tundi seista. Lisa munakollased ja vahusta munavalged. Lisa jahu, küpsetuspulber ja sool keefiri ja kaerahelveste segule. Lisa vahustatud munavalged ja lõpuks rosinad. Tõsta küpsetuspaberiga pannile supilusikaga parajad pätsid. Küpseta eelsoojendatud ahjus 200 kraadi juures pealt pruuniks (cir 35 min). Tulemus on pehmed ja suus sulavad pästsikesed!

Allikas: Helina Mändmetsa retseptikogu


Päevalilleseemne küpsised

2/3 tassi neitsi kookoseõli
2 tl vedelat stevia ekstrakti
2 spl päevalilleseemnejahu (kohviveskis jahvatatud seemned)
1/4 tassi sooja vett
2/3 tassi pruuni riisi jahu
1/3 tassi kaerahelbeid
2 tl küpsetuspulbrit
1/ tl himaalaja soola
1 tl vanilliini
2/3 tassi päevalilleseemneid
1/2 tassi kõrvitsaseemneid
1/3 tassi mandleid
1/2 tassi rosinaid

1. Kuumuta ahi 180 kraadini.
2. Sega jahud, kaerahelbed, sool, küpstetuspulber ja vanilliin omavahel ja lisa vesi.
3. Sega juurde kookoseõli, stevia, rosinad, pähklid, seemned.
4. Pane supilusikaga küpsetuspaberiga kaetud pannile väikesed pätsikesed.
5. Küpseta 15 minutit.

1 tass = 128 g = 16 spl

Allikas: realfoodforlife.com

Lingid:

https://www.health.harvard.edu/blog/a-practical-guide-to-the-mediterranean-diet-2019032116194?utm_content=bufferbe3a5&utm_medium=social&utm_source=twitter&utm_campaign=buffer

https://www.fitnessmagazine.com/recipes/healthy-eating/dietitian-meal-planning-tips/?utm_campaign=fitness_fitnessmagazine_trueanthem&utm_content=5c84571f00bd47000112dd64_evergreen&utm_medium=social&utm_source=twitter.com

https://www.fitnessmagazine.com/health/sleep/diet-sleep-problems/?utm_campaign=fitness_fitnessmagazine_trueanthem&utm_content=5c845aac3ed3f00001b2ace9_evergreen&utm_medium=social&utm_source=twitter.com

https://www.health.harvard.edu/blog/10-behaviors-for-healthy-weight-loss-2018102415074?utm_content=buffer9a92c&utm_medium=social&utm_source=twitter&utm_campaign=buffer

https://www.fitnessmagazine.com/recipes/snacks/healthy/recipes-healthy-deviled-eggs/?utm_campaign=fitness_fitnessmagazine_trueanthem&utm_content=5c92c9984b7385000158aaaf_evergreen&utm_medium=social&utm_source=twitter.com&page=3

https://www.health.harvard.edu/staying-healthy/4-ways-to-get-better-sleep?utm_content=buffer9e962&utm_medium=social&utm_source=twitter&utm_campaign=buffer

https://www.health.harvard.edu/staying-healthy/foods-that-fight-inflammation

https://www.health.harvard.edu/staying-healthy/mediterranean-style-the-healthy-fats-and-healthy-carbs-diet?utm_content=bufferf1352&utm_medium=social&utm_source=twitter&utm_campaign=buffer

https://www.health.harvard.edu/blog/intermittent-fasting-surprising-update-2018062914156?utm_content=buffer09d1d&utm_medium=social&utm_source=twitter&utm_campaign=buffer

Koolitused asutustele

 "STRESS JA ELUKAAR" 

Koolituse kestus 2 ak tundi

Koolituse hind 400.- eurot

Koolituse sisu:

1. Mis on stress? Klassikalised ja kaasaegsed stressiteooriad.

2. Stress erinevatel eluetappidel. Millised on peamised ülesanded ja stressorid erinevatel eluetappidel? Olenevalt kuulajaskonnast keskendume rohkem vastavale eluetapile. Algselt on koolitus koostatud orientatsiooniga seenioride stressile kuid seda saab muuta vastavalt tellija soovile. Täiskavanud kuulajal on alati huvitav kuulata infot ka näiteks lapsepõlve ja noorukiea põhistressorite kohta. 

3. Stress ja enesejuhtimine, elustiil. Kuidas saame elustiilimuutustega parandada oma vastupanuvõimet. 

4. Stressiga toimetuleku meetodid. Vaatame lihtsaid igapäevaselt kasutatavaid tehnikaid stressiga toimetulekuks. 

Koolituse esmaettekanne oli 18. septembril 2019 Viljandis Sakala Keskuses.

"HOLISTILNE STRESSIJUHTIMISE MUDEL"

Koolituse sisu:

1. Mis on stress? Keda see ohustab? Mis on stressiteadlikkus?

2. Stressiga seotud haigused

3. Stress erinevates vanuseettappides: prenataalne stress, laste stress, noorte stress, täiskasvanute stress, stress elu teisel poolel ja elu lõpusirgel

4. Holistiline Stressijuhtimise Mudel (teooria, pärituolu ja rakendus)

Kestus 8 ak tundi

Hind 1200.- eurot

Koolitusi viib läbi psühholoog, vaimse tervise ja heaolutreener, 

religiooniuuringute magister Helina Mändmets

Depressioon - ennetamine ja ravi

Aastal 2019 raputas Viljandit kevadine enesetappude laine: mitteametlikel andmetel üritas vaid paari kuu jooskul vabatahtlikult elust lahkuda vähemalt kuus inimest, viiel neist see ka õnnestus. Sügav kaastunne neile, kes kaotasid lähedase. 

Eestlaste vaimne ja füüsiline tervis halveneb aasta aastalt. Viimase Praxise uuringu järgi on meie tervelt elatud eluaastad languses mis tähendab seda, et inimesed hakkavad üha rohkem ja rohkem sõltuma meditsiinist. Kes üha kallinevad ravikulud kinni maksab? Eks ikka stressis töötaja vabrikus, põllul, köögis, leti taga, kontoris. CV-Keskuse küsitluse põhjal ei ole 75% vastanutest oma tööga rahul mis tähendab kaheksa tundi stressi viis päeva nädalas. Hoolimata teadlaste väidetest, et 8 –tunnine tööpäev ja viiepäevane töönädal on ebaefektiivsed, laseb riigi bürokraatiaratas ikka samas tempos edasi. Sama kehtib ka tubase ja istumissõltuvust tekitava haridussüsteemi kohta. Kroonilise stressi tagajärjeks on aga omakorda nii vaimsed kui kehalised haigused. See on nõiaratas, kust on juba raske välja tulla kuna meil puudub riiklikul tasandil väärtuspõhine ja süstemaatiline terviseedendamise programm ning hetkeseisuga ei ole seda ka kuskilt tulemas. Keelu- ja hoiatuskampaaniad on väheefektiivsed kui inimese baasväärtuseks ei ole mitte tervis vaid materiaalne heaolu ja ühiskondlik staatus. Näiteks valitakse siis suitsetamise asemel valitakse arvuti, nutitelefoni või teleka ees istumine mida teadlased ongi nimetanud uueks "suitsetamiseks" ja mis ei vii varajasse hauda mitte vähem inimesi.

Vaimne ja füüsline tervis on seotud. Stress on seotud elustiiliga ja tänapäeva peamisi surmahaigusi nagu vähk ja südamehaigused, on Maailma Terviseorganisatsioon nimetanud elustiilihaigusteks. Kuna geenid on informatsoon eelmiste põlvkondade käitumisest, siis oleneb ka meie laste tervis elustiilist rääkimata sellest, et lapsed õpivad matkides.

Ka depressioon on elustiilihaigus mida on võimalik ennetada. Depressiooni haigestumisele eelneb aastatepikkune kroonilise stressi periood mille jooksul on käitumuslike elustiilimuutuste ja mõtteviisi korrigeerimisega võimalik depressiooni ennetada. Isegi kui inimene on saanud kaasa nn depressioonigeenid, on ka selles olukorras keskkonna, käitumise ja mõttemalli muutmisest abi depressiooni ravimisel/ennetamisel. Mida varem sellega peale hakatakse, seda paremad on tulemused. Ka lapseea depressiooni on võimalik elustiilimuutustega leevendada.

Kui inimesed hakkavad oma probleemidega tegelema stressi esimeste sümptomite ilmnemisel, siis on stressist väljatulemine suhteliselt lihtne ja uute tervislike stressimaandmaise tehnikatega ei ennetata mitte ainult depressiooni vaid ka stressist tingitud kehalisi haigusi. Kui aga inimene on elanud kroonilise stressiga aastaid või isegi aastakümneid, siis läheb sealt väljatulemiseks samuti aastaid ning see ei pruugi alati õnnestuda. Laste depressiooni ennetamisel/ravimisel on suur roll vanematel ning seal on samuti vajalikud käitumuslikud muutused.

Kroonilise stress on ohtlik seetõttu, et see on hiiliv ja tuleb inimese ellu järk-järgult. Stressis elamine muutub pikapeale harjumuseks ja inimene ei saa enam arugi, et elu võiks olla üldse kuidagi teistmoodi. Ta eeladb, et kõik tunnevad samamoodi ning see ongi normaalne. Alles depressiooni välja kujunedes tekib arusaamine, et asjad on tegelikult väga halvasti. 

Paljud omandavad stressiga toimetulemeiseks mingi sõltuvuskäitumise mille tagajärjel organism veelgi enam stressi läheb ja kontroll oma elu üle kaob. Tagajärjeks on haigused ja enneagne surm. (Mis on enneagne? On püstitatud hüpotees, et inimeste vanus tervislikus keskkonnas ja tervislikku elustiili järgides võiks olla keskmiselt 114 aastat. Ajaloost teame, et võimul olev eliit on alati elanud tunduvalt kauem kui nende alamad - 70, 80, 90, 100 ja enamgi aastaseks. Siddharta Gautama e. Buddha elas vähemalt 80 aastaseks, tõenäoliselt vanemakski, siis 2500 aastat tagasi. Kõige vanem inimene tänapäeval on elanud ametlikel andmetel 116 ja mitteametlikel andmetel 126 aastaseks. Kõige kõrgema keskmise elueaga riik maailmas on hetkel Hispaania 80 aastaga. Kõige rohkem 100-aastaseid ja üle selle elab Jaapanis. Ka tänapäeval seostatakse eluea pikkust materiaalse kindlustatusega. Rikkamates riikides elavad rikkamad inimesed kauem kui vaesed nende omas riigis, need omakorda elavad kauem kui rikkad vaestes riikides jne. Loomulikult on alati ka erandeid. )

Sõltuvused ja depressioon käivad käsikäes. Üldistatult võib öelda, et iga depressiooni taga on mingi sõltuvus kas siis energiajookidest, ravimitest, toidulisanditest, suhkrust ja muust toidust, sigarettidest, alkoholist, narkootikumidest, hasartmängudest, seksist, arvutist, rahast, võimust, kuulsusest jne mille tõttu oma tervise eest hoolitsemine jääb tahaplaanile. Päris täpselt ei tea keegi mis on depressioon, kas see on ääretu kurbus ja alaväärsus või hoopis ebamugavate tunnete talumatus, erinevad teooriad toovad välja erinevad seisukohad kuid fakt on see, et tarbimisühiskond seda seisundit soodustab ja käitumuslike muutustega on võimalik seda nii ennetada kui ravida.

Sõltuvuste küüsis vaevlev inimene ei ole enam võimeline ennast ise juhtima ega käitmuslikke muutusi ellu viima ning seetõttu on äärmuslikel juhtudel vaja tabletiravi mistõttu inimene peaks pöörduma psühhiaatri poole. Depressiooni leevendavad ka vitamiinid ja mineraalained nagu B-grupi vitamiinid, magneesium, kaltsium, raud, samuti on olemas looduslikke antidepressante ja rahusteid.  Kõikide tablettide puhul on oht nendest jääda sõltuvusse ning osadel on ka ohtlikud kõrvalmõjud mistõttu peaks nende tarvitamine olema ajaliselt piiratud. Kui nüüd inimene hakkab tarvitama ravimeid aga ei tee oma elus käitumuslikke muutusi, siis tulevad depressiooninähud tagasi mingi aja pärast peale tabletiravi lõpetamist või kaotavad tabletid pikaajalise tarvitamise järel oma esialgse mõju mistõtu neid tuleb vahetada ja inimene jääbki neid tarvitama.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et depressiooni on võimalik ennetada ja ravida. Mida varem seda parem. Depressiooni ennetamisega tegeleb inimene ise korrigeerides oma elustiili ja mõtlemist kaasates vajadusel erinevaid spetsialiste (arengutreener, psühholoog, unenõustaja, holistiline terapeut, toitumisnõustaja, personaaltreener jne). Depressiooni raviga tegeleb psühhiaater kuid ka siin on vajalikud elustiilimuutused. Neid patsiente, kes ei ole võimelised enda elus ka kõige lihtsamaid muutusi läbi viima, ei ole enam võimalik aidata vaid nad tiksuvad vaikselt rohtude all ja kannatades enneaegse surma poole. Kaotatud enesejuhtimisoskusi ei ole mingist hetkest alates enam võimalik tagasi saada. Õigeaegne ennetustöö oleks nende patsientide puhul olnud kindlasti tulemusrikkam kui hilja alustatud ravi. Ennetamise ja ravi vaheline piir on hägune ja tihti määratakse tablette inimesele kellel on head enesejuhtimisoskused ja kellele aitaks käitmuslikest meetoditest ning vastupidi, inimene keeldub võtmast ravimeid ja üritab tulutult ellu viia käitumuslikke muutusi. Teisel ongi raske otsustada mis see õige on ükskõik kui hea spetsialist ta ka pole (ka testimine võib ebaõnnestuda mis on üsna levinud nähtus, pole olemas 100% kindlat psühhomeetriat) ning seetõttu on oluline, et inimene tunneks ise oma organismi. Ükskõik kust aga peale ei hakata, on see ikkagi parem kui mittemidagi tegemine ja kui inimene on eesmärgiks võtnud oma elu muuta, siis lõpuks leiab ta ikkagi selle parima meetodi. Kõikide haiguste ennetamisega tuleb alustada siis, kui inimene veel terve on. 

NB! Depressiooni ravi ei pruugi iga kord olla edukas, tervisealase väärtuspõhise üldennetustööga oleks kindlasti palju rohkem võimalik saavutada!

Psühholoog, vaimse tervise ja heaolutreener Helina Mändmets

Rohkem infot stressi ja haiguste kohta loe siit
Rohkem infot terviseuuringute kohta loe siit

Stressinõustamine ja enesejuhtimine

Vabane stressist ja arengutõketest! 

STRESSINÕUSTAMINE JA ENESEJUHTIMINE
on kahedimensiooniline programm stressiatulvuse suurendamiseks ja enesearengu soodustamiseks.  Individuaalne vastuvõtt Viljandi Joogakeskuses Pikk tn. 2C

Psühholoog Helina Mändmets

Registreerimine

helina.mandmets@gmail.com

Tel.  51 79 161 (9.00 – 17.00 tööpäevadel)

Hind
50 – eurot (1-1,5 tundi)

Korduvvisiit 10% soodustust

Tasumine arvega, sularahas, kaardiga

MIS ON STRESSINÕUSTAMINE?

Stressinõustamine ja enesejuhtimine on kahesuunaline programm stressiga toimetulekuks: tegeletakse nii vaimse kui füüsilise tervisega. Teenus sisaldab endas esmatasandi tervisealast nõustamist ja psühholoogilist nõustamist vaimsete ressursside tugevdamiseks. Nõustamine kohaldatakse vastavalt kliendi vajadustele.

Kuigi kroonilist stressi seostatakse paljude haigustega, ei ole stress ise mitte haigus vaid märguanne inimesele, et midagi on korrast ära ning tuleb muuta elustiili ja mõttemustreid. Seda protsessi võib nimetada ka arenguks. Kui muutusi ei tehta, võivad tagajärjeks olla nii psühholoogilised kui füsioloogilised haigused.

Stress on seotud arenguseisakuga ja kontrolli kadumisega. Emotsionaalses pingeolukorras jääb tihti tervis tahaplaanile, vahel omandatakse stressiga toimetulekuks mingi sõltuvuskäitumine ning see muudab inimese keskkonnastressoritele veelgi vastuvõtlikumaks. Aja möödudes on juba raskem uuesti järje peale saada. Kui nüüd stressis inimene otsustab ikkagi oma tervist taastama hakata registreerides end treeningutele või ostes endale toitumiskava, ei suuda ta tihti olla järjepidev ning loobub varsti sattudes masendusse. Stressinõustamine aitab seda lõksu vältida, kuna elustiiliteraapiaga paralleelselt tegeleme ka enesejuhtimisoskuste täiustamisega.

Nõustamisel kaardistame kõigepealt keskkonna - ja olmestressorid, siis vaatame üle elustiili ning plaanime vajadusel muutused sõltuvalt kliendi hetkeolukorrast rakendades käitumuslikke enesejuhtimisetehnikaid ja tugevdades sisemist motivatsiooni. Suurendame vastupidavust toetudes inimese enda juba olemasolevatele ressurssidele (PERMA meetod - positiivsed emotsioonid, huvipakkuvad tegevused, suhted, elu mõte, saavutused).

MIKS STRESSINÕUSTAMIST VAJA ON?

Kroonilist stressi seostatakse paljude haigustega ja mida varem sellega tegelema hakatakse, seda paremad on tulemused. Kui inimene on elanud stressis aastaid või isegi aastakümneid, siis ei ole võimalik stressist jagu saada mõne nädala või kuuga, vaid läheb samuti aastaid, enne kui organismi tasakaal taastub. Tihti ei tunne inimesed stressi sümptomeid ära ning mis veel hullem, ka haiguse sümptomeid, mistõttu ravi hilineb ning haigus võidab.

Rohkem infot stressi sümptomite kohta

Rohkem infot stressi ja haiguste kohta
Veel infot nõustamise kohta

Stress on tugevalt seotud elustiiliga. Kahjuks on aga tihti nii, et keskkonnastressorite survel hülgavad inimesed oma tervislikud eluviisid mis omakorda viib organismi veelgi rohkem stressi. Näiteks Ameerikas läbiviidud uuringute kohaselt elab tervislikult vaid 5% täiskasvanud elanikest, mistõttu 75% sealsest tervishoiu eelarvest kulutatakse elustiilihaiguste raviks ja 50% inimestest ka sureb nendesse (peamiselt südame-ja veresoonkonnahaigustesse).

Eestis pole lugu parem: aastatel 2009 – 2017 läbi viidud Praxise uuringud näitavad, et meie tervelt elatud eluaastad on languses ning eluiga ei pikenda mitte parem tervis, vaid paranenud ravimeetodid. Stress on esimene märguanne inimesele, et midagi on korrast ära ning tuleb muuta elustiili. Stressiahela katkestamine ennetab hilisemaid terviseprobleeme. Stressinõustamine on praktiline abivahend, mida kasutades võid oma organismi jälle tasakaalu saada.

NB! Stressinõustamine ei ole lihtsalt vestlus ega ka teraapia, vaid sihipärane vaimne treening, mille eesmärk on stressimaandamise - ja enesejuhtimsoskuste täiustamine ning mis eeldab koostööd ja motiveeritust.  

Psühholoog, vaimse tervise ja heaolutreener Helina Mändmets

Enesetutvustus